Uzatý toılary ulttyq dástúrden alshaqtap barady - Óńirlik baspasózge sholý
Túıe-muryndyq - «Ońtústik Qazaqstan» gazeti
«Kelin-aý, mynalardy jol-jónekeı «túıemuryndyq» suraǵandarǵa berersiń, - dep kádege toly túıinshekti ustata berdi qalyńdyqtyń anasy kóshti bastaýshy túıeli áıelge. Qazaq saltynda qalyptasqan dástúr boıynsha qyzy uzatylyp kele jatqanda kósh aldynan kórshi aýyldyń áıelderi men jastary shyǵyp, arqan kerip, ne túıe buıdasynan ustap ony júrgizbeı, «túıemuryndyq» dep káde suraıtyn bolǵan».
«Ońtústik Qazaqstan» gazeti osyndaı kóshpen birge umyt bola bastaǵan dástúr týraly jazǵan eken. Jazýynsha, bundaı kósh bastaýshy áıeldiń úılestiretin kádesi arqyly aýyl turǵyndary kimniń balasy úılenip, olardyń qaı aýylmen quda bolǵanyn bilip otyrǵan eken. 
«Ol kezde ketken qyzben birge botasyn aýylda alyp qalyp, ingendi qyz kóshimen birge jiberetin bolǵan. Dúnıe-múliktiń eshqaısysy ózge elge túsken jas kelinge dál túıedeı muńdas bola almas. Ol baýyr eti botasyn tastap ózge óńirge aıaq bassa, qyz balalyq shaǵy ótken aýyly men ata-anasyn, baýyrlaryn, dostaryn tastap jat jurtqa qadam basady. Ekeýi talaı ret muńdasar ishteı...» dep jazady gazet.
Aıta keterligi Túrkistan oblysynda osyndaı ıgi shara uıymdastyrylypty. «Túıemuryndyq» úshin Dermene aýyldyq okrýgine qarasty Sanaly aýylyn ádeıi tańdalypty.
Uzatý toılary ulttyq dástúrden alshaqtap barady - «Araı» gazeti
Qazaq toıdy halyqtyń qazynasy dep sanaıdy. Ol ras ta. Óıtkeni qazaqtaı toıdy kóp jasaıtyn el kem de kem shyǵar. Alaıda sol qaptaǵan toılar búgin qalaı ótip jatyr degen másele baspasózde jıi talqylanady. «Araı» jastar gazeti de osyndaı toılardyń biri - qyz uzatýda jónsiz joralǵylardyń kóp oryn alatynyn kóteripti.
«Bıyl jazda bolǵan uzatý toıdyń birinde shashsyz shyqqan boıjetkenniń qolyn joǵary kóterip, ersi qylyq kórsetkeni áleýmettik jelide otyratyn áleýmetti dúr silkindirgen edi. Ol BAQ betterinde bergen suhbatynda bul áreketin aldyn ala fotograftyń keńesimen jasaǵanyn jáne shashyn sanaly túrde ózgeshe bolsyn degen nıetpen sypyryp tastaǵanyn aıtyp, jurttyń jaǵasyn ustatty».
Osyǵan baılanysty gazet tilshisi kópti kórgen analardan jón-josyq surap, pikirlerin bergen. Máselen, sondaı analardyń biri qazirgi qyzdardyń psıhologııasy tym bólek ekenin alǵa tartady, al tárbıedegi kemshilikter ásirese, toı-tomalaqtarda qatty bilinetinin aıtady.
«Máselen, buryndary qyz uzatýǵa bara qalsańyz, turmys qurǵaly otyrǵan boıjetkender júzin tómen salyp, bolashaq ata-analarynyń kózine oǵash minezben túsip qalmaıyn degen syńaı tanytýshy edi. Qazir kerisinshe barlyq «ónerlerin» kórsetedi. Tipti, toılarda áne-mine bosaǵa attaǵaly otyrǵan qyzdar qurbylarymen qosylyp taırańdap «Fleshmob» bıleıdi, bolmasa mıkrofon ustap alyp, áke-sheshesinen uıalmaı bolashaq kúıeýine án arnaıdy. Án aıtqysy kelse, ońashada qalǵanda shyrqasyn. Al, endi uzatý toıynda syńsý emes, kádimgi án aıtqany durys emes dep oılaımyn», - deıdi ardager ustaz.
Bul rette pikir bildirýshi ustaz uzatý toılaryna arnaıy shaqyrylyp, án salatyn, qyzdy uzatyp, qolynan ustap shyǵaryp salatyn áıgili ánshilerdiń de ómir-tarıhyna bir qarap alýǵa keńes beredi. Artynan kóp sóz erip júrgen tanymal ánshiniń úlken toıda boıjetkendi uzatý úshin qolynan ustap qyzmet kórsetýi de «qutty ornyna qondyrý» degen nıetke saı bolmaıtynyn aıtady.
Mınskide qazaqy dástúrmen ári minsiz ótken úılený toıy - «Dıdar» gazeti
Toı demekshi «Dıdar» gazetiniń jazýynsha, jaqynda Mınsk qalasynda belarýs ultynyń azamaty Dmıtrıı Shaplıko úılený toıyn qazaqtyń salt-dástúrimen ótkizipti. Toı ıesi - Dmıtrıı Óskemen qalasynda «Aıtas.kz» aktsıonerlik qoǵamynyń jobalaýshy-menedjeri qyzmetin atqarady eken. Osynda júrip, qazaqtarmen qoıan-qoltyq aralasyp, dostasyp, syılasymy jyldan-jylǵa arta túsken. Shyǵys Qazaqstanda júrip dostarynyń úılený toılaryna talaı qatysyp, qazaqtyń salt-dástúrine erekshe qyzyqqan kórinedi. «Úılensem toıymdy Belarýste qazaqtyń baı salt-dástúrimen ótkizem» degen armanyna Mınskte turatyn ata-anasyna, ómirlik zaıyby Valerııa da qarsy bolmapty.
«Sonymen ótken aıda Dmıtrıı Shaplıko úılený toıyn qazaqtyń otaý qurý salt-dástúrimen ótkizdi. Onyń basy-qasynda bolǵandar arasynda «Aıtas.kz» aktsıonerlik qoǵamynyń bas dırektory Serik Tolyqbaev, Semeı qalasynan aqyn, bulbul kómeı ánshi Berik Omarov, Rábıǵa Toqseıitova, eńbek ardageri-qurylysshy Baqbolat Saǵymbaıuly, qoǵamdyq tilshi Qaıyrhan Qazybekuly jáne bir top Dmıtrııdiń qyzmettes dostary bar, olar arnaıy shaqyrýmen toıǵa qatysyp, qyzyqtyń kýási bolyp qaıtty. Bulardyń bári de ulttyq kıimin kıip, qazaqtyń ulttyq salt-dástúrin toıshylarǵa tanyta bildi. Dástúr boıynsha betashar aldynda ultymyzdyń súıikti áni «Gákký» oryndalyp, shashý shashylyp, qalyńdyqty búkil qaýym qoshemetpen qarsy alysady. Kelinniń betin Berik Omarov ashyp, toıdyń sánin keltirip, belarýsterdiń tańdaıyn qaqtyryp, qyzyqqa bóledi. Betashý sátinde qalyńdyqtyń jeńgeleri eki jaǵynda qazaqtyń ulttyq kıimin kıip, kópke iltıpat tanytyp tursa, týystaryna qalyńdyq sálem bergen saıyn tabaqqa aqshalaı kórimdik túsip jatty».
Bul ǵana emes toıda qazaq dástúrimen qudaǵıǵa beshpent pen shapan jaýyp, bas kıim syılanǵan. Tipti dastarqanǵa jaıǵasqan soń, as aldynda ulandyq Baqbolat qarııa jastarǵa bata beripti. Batadan soń novosibirlik Lıýdmıla Chýbık ájeı qazaqtyń shashý yrymyn jasap, halqymyzdyń erekshe bir saltyn belarýsterge tanytypty.
«Men búgingi toıyma qatysyp, qyzyǵymdy bólisken qazaqstandyq dostaryma dán rızamyn. Qazaqstanda eńbek etip, sýyn iship, topyraǵyn basyp júrgen soń Belarýste qazaqtyń úı bolý, neke qııý salt-dástúrin tanytqym keldi. Óıtkeni, qazaq halqy - óte baýyrmal, aq kóńil, qonaqjaı halyq» depti toı ıesi Dmıtrıı.
Asabalar alqaly jıyn jasap toı máselesin talqylady - «Ortalyq Qazaqstan» gazeti
«Ortalyq Qazaqstan» gazetinde de toı máselesi talqyǵa shyǵypty. Munda basqa emes sol toıdy júrgizetin asabalardyń alqaly jıyny ótipti. Shyndyǵynda toı mádenıeti, onyń qadiri týraly sózdiń bir ushy asabalarǵa tıedi. Sondyqtan asabalardyń knferentsııasy suranyp turǵan taqyryp bolsa kerek. Jıyn barysynda asabanyń aǵa býyny jas tamadalardyń óreskel dúnıeleri men olqylyqtaryn ortaǵa salyp, synap ta, sybap ta alypty.
«Qazaqtyń toıy - tárbıeniń quraly, mádenıettiń kórsetkishi. Ádet-ǵurpymyzdy, salt-dástúrimizdi nasıhattap, óner jarystyratyn - torqaly toıdyń ózi bolǵan buryndary. Al, qazirgi toıdyń mán-mazmuny da, mańyzdylyǵy da múldem basqasha. Jańashalandy deısiz be, áıteýir, kóz kýá».
Maqalada toı mádenıeti týraly da aıtylyp, ondaǵy keleńsiz tustar, orynsyz oıyndarǵa da nazar aýdarylypty.
«Qorazdarsha ıyq qaǵystyratyndar da ushyrasady. Osynyń bárin «qyzyq» dep sanaıtyn asabalardyń álsizdigi de osynda. Bir ǵana mysal keltireıin. Qyzdyń bóksesin dombyra qylyp, «Adaı» kúıin tartqan toıdy da kórdik. Jelide budan soraqylary da júr. Buǵan ne aıtamyz? Baba amanatyn arýdyń bóksesine telıtindeı ne kórindi qazekeńe?! Mine, búgingi toıdyń mádenıeti, dástúrimizdiń dáriptelgen syıqy osy. Aınalyp kelip, bul da asabanyń moıynyna júk bolady».
Toıdaǵy kemshilikter degende «ysyrap», «toıǵa keshigý», «uzyn-sonar tilekter sany» sekildi dúnıeler de sóz bolypty. Túptep kelgende asabalar talqysynyń tórkini - qazaqtyń toıyn baıypty, dástúrge saı ótkizý bolypty. Álbette durys másele. Óıtkeni, toıǵa baryp, ár nárseden kóńil qalyp qaıtý durys emes. Kerisinshe, torqaly toıdan kóńiliń marqaıyp, rýhanı azyq alyp shyqqanǵa ne jetsin?!
Qymbatshylyqqa kim kináli? Nan baǵasy da dollarǵa táýeldi me? - «Saryarqa samaly» gazeti 
Pavlodar oblystyq gazeti birqatar naýbaıhanada nan men nan-toqash ónimderiniń baǵasy qymbattaǵanyn jazyp, osyǵan qatysty baǵa máselesin saraptapty. Jazýynsha, Pavlodar qalasyndaǵy dúkenderde bir bólke nannyń keıbir túri 70 teńgeden 75 teńgege, 75 teńgeden 80 teńgege deıin qymbattaǵan. Aımaqtaǵy eldi mekenderdiń basym bóligine nan jáne nan-toqash ónimderi oblys ortalyǵynan jetkiziletinin eskersek, aýyldyq aımaqtardaǵy baǵanyń da qymbattaı túskeni anyq. «Baǵanyń qubylýyna ne sebep?» degen gazet tilshisi osy saýalǵa jaýap izdeıdi.
Keıbireýler nan baǵasynyń 15-20 paıyzǵa qymbattaýy astyq ósirýshilerge tikeleı baılanysty ekenin aıtqan. «Qazirgi ýaqytta 3-inshi klasty bıdaı az, tipti joq dese de bolady. Sharýalar jańa ónimdi jınaýǵa endi kirisip jatyr. Naryqta astyqtyń azdyǵyn paıdasyna sheshken keı pysyqaılar baǵany kúrt ósirip jiberdi. Búginde bıdaıdyń bir tonnasynyń baǵasy 47 myń teńgeden 52 myń teńgege deıin jetti. Shıkizattyń baǵasy óskendikten, nan men unnan jasalatyn ózge de taǵam túrleri qunynyń artýy - zańdylyq» degen eken pikir bildirgen maman. Sonymen qatar, nan pisirýshiler astyqtyń basym bóligi syrtqa eksporttalatynyn aıtyp, elimizde sapasyz túri buıyratynyn, tipti keıde jetpeı qalatynyn alǵa tartypty. Astyq satýshylardy birinshi kezekte jergilikti naryqty qamtyp, sodan soń ǵana syrtqa shyǵarýǵa mindetteý týraly usynys ta kóterilgen.
Bir qyzyǵy Tabıǵı monopolııalardy retteý, básekelestikti jáne tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaý komıteti oblystyq departamentiniń ókili nan baǵasynyń ósýi zańsyz bolsa shara qoldanatynyn eskertipti. Eń qyzyǵy departament ókili «AQSh dollarynyń teńgege shaqqandaǵy baǵamynyń ósýi nannyń baǵasyna áser etýi ábden múmkin» degen pikir de keltirgen. Bul rette mamandar nan-toqash ónimderin oraıtyn qaptama shetten satyp alynatynyn alǵa tartuqan kórinedi.
Aıtpaqshy nan baǵasy ǵana emes jumyrtqa da dollarǵa táýeldi sekildi. Óıtkeni onyń da baǵasy naryqta qubyla bastapty. Óıtkeni, basqany aıtpaǵanda jumyrtqa da arnaıy qaptamaǵa salynyp satylady, al ondaı qaptama Qazaqstanda jasalmaıtyn tárizdi.
«Qazaqtaný»: jańa jobanyń jańalyǵy nede?- «Atyraý» gazeti
Óńirlerde «Qazaqtaný» jobasy júzege asa bastaǵany belgili. «Atyraý» gazeti de osy joba týraly jazypty. Sonyń ishinde «Qasıetti Qazaqstan» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń basshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Berik Ábdiǵalıdiń osy jobanyń mán-maqsaty jaıly pikirin keltiripti.
«Qazaqstandaǵy turaqtylyq memleket quraýshy ultqa, ıaǵnı, qazaqqa tikeleı baılanysty. Óıtkeni, búginde basqa ulttar qazaqty tereń tanyp, tilin bilse, qazaq dúnıetanymyn, tarıhyn oqyp biletin bolsa, ol halyqty biriktiredi. Bizdiń qoǵamdaǵy qarama-qaıshylyqtyń kóbisi eń birinshi qazaq tili men tarıhyn, qazaqtyń minezi men sana-sezimin, mádenıetin bilmegendikten týyndap jatady. Shyn máninde biz memleket qurýshy ult, halyqtyń kópshiligi bolǵandyqtan, ultymyzdyń asylyn jurtqa tanytýdyń mańyzy joǵary. Sondyqtan, «Qazaqtaný» jobasy - ózge ult ókilderi men qazaqtyń arasyn jaqyndatý, bir ultty keńirek taný taqyrybyndaǵy kólemdi jumys. Árıne, Qazaqstandaǵy etnostar men qazaqtar ózara tanysyp, bir-biriniń tarıhta júrip ótken jolyna qanyǵyp, tatýlyq pen birlikte ómir súrse, elde únemi turaqtylyq bolmaq. Bir-birin taný, túsinýge umtylýdyń ózi halyqty jaqyndastyrady. Qazaqtyń ulttyq qundylyǵyn, dástúrin nasıhattaý, kıeli jerler arqyly qazaqty tanýǵa qyzyǵýshylyq týdyrý - «Qazaqtaný» jobasynyń negizi. Sondyqtan da biz osy jobany tolyqtaı qoldap otyrmyz», - degen eken Berik Ábdiǵalı.
Túıtkili kóp túngi klýb - «Oral óńiri» gazeti
«Resmı derekterge súıensek, Oral qalasynda 50-ge jýyq túngi oıyn-saýyq orny bar. Olarǵa kirýdiń quny da ár túrli. Eń arzany 1000 teńgeden bastalady eken. Ata-ájelerimizdiń tilimen aıtqanda, «jyn-oınaqtyń ordasy» - túngi klýbtarǵa jastar nege áýes? Kelýshilerdi onda qandaı tosynsyılar kútedi? Jasóspirimder túngi mezgilde kóshede jıi júre me?». «Oral óńiri» gazeti osy saýaldarǵa jaýap izdepti. Bul úshin jergilikti polıtsııamen arnaıy túngi reıdke de shyqqan.
Tilshiniń jazýynsha, qazirgi jastar bul ýaqytta kompıýterlik klýbtar men kalıan shegetin oryndarǵa áýes eken. Jýrnalıst reıd barysyndaǵy jastardyń júris-turysyna da tańǵalysyn jasyrmaıdy.
«Buryndary aýylda polıtsııa formasyn kıgen adam júrse, seskene qaraıtyn edik. Óıtkeni aýylymyzda bir ǵana polıtsııa bolatyn. Minezi jaıly, múmkindiginshe, otbasylyq máseleni, kórshiler arasyndaǵy kıkiljińdi ýshyqtyrmaı, ymyraǵa keltirip jiberetin jan edi. Tipti aýyl turǵyndaryn shoshytyp almaıyn deı me, qyzmettik formasyn kúnde kımeıtin. Soǵan úırenip qalǵandyqtan, aýylda formamen júrgen tártip saqshysyn kórsek, ishteı úreılenetinbiz. Qazirgi reıd barysynda baıqaǵanymyz, 18 jasqa jańa tolǵan boıjetkender tártip saqshylarymen emin-erkin sóılesedi. Tipti keıbireýi «Aǵaı, kimdi izdep júrsiz?», «Jumysyńyz qalaı?» dep qoıady».
Maqalada túngi klýbtardaǵy qylmystar, onyń saldarynan oryn alatyn kisi ólimi týraly jazylǵan. Ras, sońǵy jyldary dál osy túngi klýbtarmen qatysty qylmys órshigen. Jáne bir qyzyǵy tártip saqshylary kóńil kóteretin oıyn-saýyq oryndaryn kez kelgen ýaqytta teksere almaıdy jáne polıtsııa formasymen kire almaıdy eken. Óıtkeni kóńil kóteretin oıyn-saýyq oryndary jeke sektor bolyp tabylatyndyqtan, beıýaqytta mazalap, tekseris júrgizýge moratorıı jarııalanǵan.
«Bir saǵatqa jýyq túngi klýbta júrgende baıqaǵanymyz - dańǵaza mýzyka men qyzyldy-jasyldy jaryq shamdar adamnyń oılanýyna múmkindik bermeıdi eken. Oıyn-saýyq keshine kelgenderdiń kópshiligi spırttik ishimdik paıdalanady. Sanasy ýlanǵan adamnyń óz is-áreketine jaýap bere almaı qalýy mundaǵy qonaqtar úshin qalypty jaǵdaı ispettes».
Gobbı sopy nemese Sultan úpi kim bolǵan? -«Mańǵystaý» gazeti
«Gobbı» degende keı oqyrman áıgili opera ánshisi, rejısser Tıto Gobbıdi eske alýy múmkin. Alaıda maqala avtorynyń jazyp otyrǵan «Gobbıi» múldem basqa.
«Kóne basylymdarda «Qoja Ahmet ıAsaýıdiń 1149 shákirti bolǵan. Sonyń ishinde bir jylda bitirgen 363 shákirtin Mańǵystaýǵa jibergen. Solardyń 362-i Mańǵystaýǵa jetipti de, bireýi jete almaı qalǵan eken. Onyń esimi Gobbı eken» degen ańyzdar bar. Muny jetkizýshi Іzbasar Shyrtanov. Keıin «Ańyz túbi - aqıqat, mıf túbi tarıh» dep ótken Serikbol Qondybaı osy ańyzǵa kelisim tanytady. Biraq qarapaıym logıkany iske qossaq... Álqıssa Serikbol Qondybaı izimen Gobbıdi qazaqsha Qubbı delik. Biz Sultan úpiniń azan shaqyryp qoıǵan esimi Qubbı qoja ekendigin bilemiz. Álbette Mańǵystaýda Sultan Qubbıdan ózge Gobbı bolýy áste múmkin emes! Alaıda ańyz boıynsha Gobbı Mańǵystaýǵa jete almaı qaldy emes pe? Al Sultan Úpiniń beıiti osynda oryn tepken».
Maqalada Mańǵystaý jerinde sopylyq ilimdi taratýshy Sultanepe (keı jerlerde Sultan úpi dep atalady) jaıly jazylady. Jazýynsha, Sultanepe (shamamen 12-13 ǵǵ.) QulSúleımenniń nemeresi, onyń esimi el ishinde «Bahyrǵanı» jazbasynyń ıesi, sondaı-aq sý apatyna tap bolǵandardyń qorǵany retinde de belgili bolǵan. Kezinde adamdar «Sultanepe, saqtaı gór pendeńdi sý apatynan» dep sıynǵan eken. Sondaı-aq kún kúrkiregende de osy kisiniń atyn ataıtyn bolǵan.
«Ońtústik Qazaqstan oblysynda ornalasqan Jylaǵan ata tarıhı tabıǵı orynyn biz óz boljamymyz boıynsha Nuq paıǵambardyń túrkilik varıanty dep eseptesek, joǵaryda aıtylǵan Sultan úpi (Sultanepe) áýlıeden de, ol týraly tarıh týdyrǵan ańyz, hıkaıalardan da Sý patshasy Súleımenniń túrkilik varıantyn kórýimizge bolady. Mańǵystaýǵa jetpeı jyǵylǵan Gobbı sopy men el aý¬zyndaǵy ańyzdar bizdi osyndaı qyzyq tujyrym jasaýymyzǵa ákep ıtermelep otyr» dep jazady avtor.
Maqalada avtor tek óz joramalyn ortaǵa salǵanyn, munyń anyq, qanyǵyn tarıhshylar men zertteýshiler, dintanýshylar men ózge de mamandar anyqtaýy tıis ekenin jazady. Degenmen, iske asýy tıis dúnıe retinde ańyzǵa arqaý bolǵan tarıhı¬mádenı eskertkishti jaqsy qalpynda saqtap qalý qajettigi aıtylady.
Talaıdy tańdaı qaqtyrǵan Táshýbaı sıqyrshy - «Buqara» gazeti
«Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa deıingi jyldary burynǵy Semeı oblysynyń aýdandaryn aralap júrip, adam aıtsa nanǵysyz tańǵajaıyp sıqyrlar kórsetken ulandyq Táshmaǵambet Erǵazyuly jaıly estýińiz bar ma? Joq bolsa, tańdaı qaǵyp tańyrqaýǵa daıyndala berińiz!» dep jazady Buqara gazeti. Tilshi Zaısan qalasynda feldsher bolyp qyzmet etip, talaı adamnyń dertine daýa taba bilgen Táshýbaı sıqyrshy jaıly maǵlumat jınaý úshin onyń nemere inisi Ánesqan Ydyryshulyn áńgimege tartqan eken. Jazýynsha, Táshmaǵambet Erǵazyuly 1900 jyly Óskemen ýezi, qazirgi Ulan aýdany, Aıyrtaý bolysyna qarasty jetinshi aýylda dúnıege kelgen. 16 jasynda áke-sheshesinen aıyrylyp, naǵashysy Máket Ónjeıulynyń qolynda qalady. Jastaıynan pysyq-shıraq, zerek bolyp ósken Táshmaǵanbet medrese bitirip, oryssha saýat ashqan.
Maqalada Táshýbaı týraly túrli áńgimeler jazylypty. Solardyń biri: Táshmaǵambet Erǵazyuly Zaısan qalasynda feldsher bolyp qyzmet etkende aýyrǵan adamdardy kóbine dárimen emes, gıpnozben emdegen eken. Biraq onyń dárigerlik oqýdy qashan jáne qaı jerde oqyǵany jóninde naqty derek joq. 1937 jyly Zaısanǵa aýdandyq NKVD bastyǵy bolyp bir qazaq jigiti keledi. Aýdannyń bir top qyzmetkeri sol jigitti ishinde Táshýbaı da bar, taǵy da birneshe adamdy áıelderimen qonaqqa shaqyrady. Táshýbaıdy NKVD bastyǵyna tanystyrǵanda olar bul adamnyń erekshe qasıeti bar ekenin, neshe túrli kúlkili sıqyr oıyndar kórsetetinin aıtady. «Kóp jigitterdi baldyz dep oınap, olarǵa jumyrtqa tapqyzyp, ıt qylyp úrgizip qoıady eken» degende, álgi bastyq: «Bul senderdi aldap, nadandyqtaryńdy paıdalanyp júr ǵoı. Myqty bolsa maǵan istesinshi sony» deıdi. Táshýbaı oǵan: «Men ondaı oıyndardy myna baldyzdaryma isteımin. Sizge ondaı oıyn isteý uıat bolady» deıdi sypaıylyq tanytyp. Sonda anaý: «Mine, aıttym ǵoı, ol men sııaqty kózi ashyq adamǵa ondaıdy isteı almaıdy» dep taǵy da namysqa tıetin biraz sózder aıtady. Sonda Táshýbaı ashýlanyp ketip, anaǵan qaraı qolyn sermep qalady. Osydan keıin NKVD bastyǵy tizerlep otyra qalyp, jaǵalaı otyrǵan kisilerge ıt bolyp úrip shyǵa keledi. Budan soń qaıtadan qolyn sermegende anaý qoıa qoıyp, báz qalpyna túsken. Otyrǵandardyń qyran-topan kúlip jatqanyn kórip, bulardyń ózin mazaq qylǵanyn bilgende ol áıelin ertip alyp, tamaqqa da qaramastan ketip qalypty. Ertesinde óshtesken NKVD basshysy Táshýbaıdy shaqyrtyp alyp, túrmege japtyrǵan. Mılıtsıoner ony aparyp abaqtyǵa kirgizip, syrtynan qulyp salyp jatsa, Táshýbaı janynda turady. Sonda Táshýbaı oǵan: «Sen meni qamaı almaısyń» deıdi. Mılıtsıoner «nege?» dep abaqtynyń esigin ashyp qaıta ishine kirgizip esigin japsa, Táshýbaı taǵy da janynan shyǵa keledi. Sodan keıin ol bastyǵyna kelip bolǵan jaıdy baıandaǵan. Qolynan keler basqa ısharasy qalmaǵan bastyq oǵan «Jaraıdy, úıine qaıtar» deıdi. Aqyry sol 1937 jyly NKVD basshylary Táshýbaıǵa «Saǵan mynaý eshkim tıispesin degen qaǵaz jazdyryp beredi» dep aldap, bir mılıtsıonerge ertip jiberedi de, túrmeniń bir túkpir jaǵyna barǵanda bildirmeı atyp tastaıdy. Al súıeginiń qaı jerge kómilgeni belgisiz qaldy. Óıtkeni ol kezde «halyq jaýy» dep kisilerdi jıi-jıi atyp, aparyp jalpy zıratqa kóme salatyn. Mine, osylaısha daryndy da, qasıetti talaı azamattardyń túbine jetken surqııa saıasattyń qurbany bolǵandardyń biri osy - Táshýbaı sıqyrshy».
Jurt jadyndaǵy Júrgenov - «Aqtóbe» gazeti
Kórnekti memleket qaıratkeri, ultymyzdyń 1937-de jazyqsyz atylǵan ardaqty perzentteriniń biri - Temirbek Júrgenovtiń týǵanyna bıyl 120 jyl tolyp otyr. «Aqtóbe» gazeti «Temir narkom» atanǵan Temirbek Júrgenovtiń qaıratkerlik tulǵasy týraly jazypty. Maqalada qaıratker zamandastarynyń estelikteri arqyly onyń adam retindegi bolmysyna, aınalasyndaǵylarmen qarym-qatynasyna, qýanysh-renishteri men ustanym-kózqarastaryna mán berilgen. Maqaladaǵy estelikterden Júrgenovtyń ult múddesin, ulttyń tilin qalaı qyzǵyshtaı qorǵaǵanyn da kórýge bolady.
Sonyń biri: «Ahmet Jubanov keıin bylaı dep eske alady: «Otyz úshinshi jyldyń kúzinde «Muhtar Áýezovtiń «Aıman-Sholpany» oqylady eken» degen habarmen qadirmendi aǵam Qudaıbergen Jubanovqa erip, men de Úkimet úıine keldim. Jazýshylar, aqyndar bar eken. Temirbek májilisti ózi basqardy. Bul meniń Temirbekti birinshi kórýim bolatyn. Ústinde sur gımnasterka, aıaǵynda etik, galıfe shalbar, shashy qanshama keıin tarap qoıǵanmen, tikireıip kete beredi, jatpaıdy. Temirbek kóp sóıleýdi jek kóretin, naǵyz istiń adamy edi. Ol eki aýyz ǵana sózben májilisti ashty da, Muhańa pesany oqytty. Árıne, sol kezdiń ózinde jıyrmadan asa pesanyń avtory bolǵan, maıtalman dramatýrgtiń myna týyndysy da tyńdaýshylardy qanaǵattandyrdy. Tek óziniń sońǵy qysqa sózinde Temirbek:
- Muhtar! Osy Basybar demeı-aq, sol shaldyń azan aıtyp qoıylǵan Kótibar atyn ózine qaıtarsań qaıtedi? Qanshama mádenıetti at qoıamyn, jańa býynnan ondaıdy jasyramyn degenmen, adamnyń basy bolsa, basqa jaqtary da bolatynyn bári de biledi ǵoı. Shekspır bul jaǵynan asa qysylyp-qymtyrylmaǵan desedi ǵoı! - dedi. Otyrǵandar da biraz kúlip, Muhań bul usynysty qabyldap, sol arada kelisim berip, Kótibar óz atymen qaldy».
