Ustaz toıda júrse de óziniń kim ekenin umytpaǵany jón – soltústikqazaqstandyq ustaz
PETROPAVL. KAZINFORM – Soltústik Qazaqstan oblysy bilim salasynyń «Altyn qorynda» ustazdar áýleti retinde 40 otbasy tirkelgen. Muǵalimdik joldy atadan balaǵa mıras etip, úrdisti birneshe býynnan beri úzbeı kele jatqandardyń biri – Ramazanovtar áýleti. Bir shańyraqtan shyqqan ustazdardyń sany 20-dan asady. Al ortaq eńbek ótili – 230 jyl shamasynda. Ustaz bolýdy qasterli mindet sanaıtyn áýlettiń ókili Sapar Ramazanovpen tilshimiz suhbat qurǵan edi.
- Sapar Bekturǵanuly, ustazdyq jolyna qalaı keldińiz?
- Meniń birinshi mamandyǵym - tehnık-mehanık. Týǵan jerim Jambyl aýdany Úlgi aýylynda 90-shy jyldardyń basyna deıin osy kásip boıynsha eńbek ettim. «Qaıta qurý» kelip, kásiporyndar, sharýashylyqtar jabyla bastady, keıbiri jekemenshikke ótti. Zamanǵa saı beıimdelý kerek boldy. Muǵalimdik jumysty kishkentaıymnan kórip óskendikten osy salaǵa bet burdym. «Mashına taný» páni meniń burynǵy jumysymmen baılanysty boldy. Keıin ákem tarıhshy bolǵandyqtan, men de osy pándi tańdap, bilim aldym. 2000 jyldary joǵary oqý ornyna túsip, «Tarıh-geografııa pániniń muǵalimi» mamandyǵyn alyp shyqtym. Búginde pedagogtik eńbek ótilim – 31 jyl. Maǵjan Jumabaev atyndaǵy joǵary kolledjde, qazaq-túrik lıtseıinde eńbek ettim. Qazir Jumabek Táshenov atyndaǵy 20-shy orta mektepte geografııa páninen sabaq beremin, pedagog-zertteýshimin.
- Ustazdar áýletinen ekensiz, áýlettiń ustazdyq joly kimnen, qaı jyldan bastalady?
- Ákemniń ákesi, ıaǵnı atam Qurmash Ramazanuly – bastaýysh mekteptiń muǵalimi boldy. 1903 jyly týǵan. Eti pysyq bolyp, kórshi aýyldaǵy moldadan hat tanıdy. Al on bes jasynan bastap keńes ókimeti ornaǵannan keıin ujymdastyrý isine aralasty. 1934 jyldan bastap Ortaqshyl, Úlgi mektepterinde bastaýysh pániniń muǵalimi bolyp 30 jyl qyzmet atqardy. Soǵysta bolǵan. Abyroıly pedagogtyq qyzmeti úshin «Qurmet belgisi» ordeni jáne «Eńbektegi erligi úshin» medalimen marapattaldy. 1963 jyly 60 jasqa kelip ómirden ótti.
Ákem Bekturǵan Petropavl pedagogıkalyq ýchılışesin bitirip, Úlgi segiz jyldyq mektebinde 16 jyl muǵalim, 5 jyl oqý isiniń meńgerýshisi, 25 jyl mektep dırektory qyzmetin atqardy. Jyldar boı aýyl mádenıetin kóterýge, aýyl jastaryn adamgershiligi mol, rýhy bıik tulǵa bolýǵa eńbek etti. Uzaq jylǵy ustazdyq eńbegi úshin «Qazaq SSR-iniń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri» ataǵy berildi, «QR bilim berý isiniń ozyq qyzmetkeri» tósbelgisimen marapattaldy. Bilim salasynda 46 jyl qyzmet atqardy, qazirgi tańda zeınetkerlik demalysta.
Apaıym Gúljan Qurmashqyzy hımııa-bıologııa pániniń muǵalimi, eńbek ótili – 44 jyl.
Іnim Sabyr Bekturǵanuly - M.Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan ýnıversıtetiniń qazaq tili men ádebıeti pániniń oqytýshysy bolyp 8 jyl eńbek etti.
Taǵy bir inim Baqyt Bekturǵanuly qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi, eńbek ótili 28 jyl.
Qaryndasym Gúlden Bekturǵanqyzy - matematıka-ınformatıka pánderiniń oqytýshysy, mektepte eńbek etip jatqanyna 28 jyl.
Baǵdat Bekturǵanuly qazaq tili men ádebıetiniń muǵalimi bolyp 6 jyl eńbek etti.
Taǵy bir qaryndasym – Jazıra Bekturǵanqyzy 2 jyl qazaq tili men ádebıeti páninen sabaq berdi.
Qazir tórtinshi býyn muǵalimdik qyzmetti jalǵastyryp jatyr. Qyzym Aqerke Soltústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń qazaq tili men ádebıeti fakýltetin bitirip, oblystyq bilim basqarmasynda 3 jyl ádisker bolyp qyzmet atqardy. Jıenim Dıana matematıka-ınformatıka pániniń muǵalimi, eńbek ótili – 3 jyl.
- Erlerdiń arasynda muǵalimder qazir, ókinishke oraı az, ilýde bir kezdesedi, oǵan ne sebep dep oılaısyz?
- Iá, durys aıtasyz. Muǵalimdik sońǵy jyldary áıelderdiń mamandyǵyna aınalyp barady. Negizinen er adamdar ónerkásipti, memlekettik qyzmetti tańdaıdy, osylaısha bıik mansapqa jetýdi oılaıdy. Bir sebebi osy shyǵar. Ekinshiden balamen jumys isteý, ásirese qazirgi ýaqytta tilin taýyp, bilim-tárbıe berý ońaı emes, bul – qıyn, ári zor jaýapkershilik artatyn mamandyqtardyń biri. Qazir men eńbek etip jatqan mektepte de 30-dan astam muǵalim bolsa, sonyń jeteýi ǵana er adam.
- Búgingi balalardyń dúnıe tanymy ǵana emes, tárbıesi de bólek, munymen kelisesiz be? Burynǵy ýaqytpen, osydan 5-10 jylmen salystyrǵanda qazir bilim berýde qandaı qıyndyqtar nemese oń tustary bar?
- Aıyrmashylyq jer men kókteı. Qazirgi balalardyń kóbiniń oqýǵa degen qushtarlyǵy tómen. Buryn bala nashar baǵa alsa sony joıýǵa tyrysatyn, namystanatyn. Qazir oqýshyny nashar baǵamen «qorqyta» almaısyń. Ári burynǵy baǵdarlamamen salystyrǵanda qazirgi mektep baǵdarlamasy oqýshy úshin kúrdeli dep esepteımin. Al jalpy oqı almaıtyn oqýshy bolmaıdy, ony oqyta almaıtyn muǵalim bolýy múmkin dep oılaımyn.
- Sizdiń ustazyńyz kim, ómirde kimdi úlgi tutasyz?
- Árıne, ata-anam. Únemi jol kórsetip, baǵyt-baǵdar berip otyrdy. «Balańdy tárbıelemes buryn, ózińdi tárbıele» dep aıtady ǵoı. Meniń ákem sondaı kisi, ómir boıy muǵalim bolǵandyqtan da shyǵar, eshqashan ol kisiniń jaman qylyǵyn kórmeppin. Ár isimen, júris-turysymen bizge úlgi bolyp keledi. Jalpy muǵalim osyndaı bolýy kerek, ol qaıda júrse de, qonaqqa barsa da óziniń ustaz ekenin umytpaǵany jón.
Al mekteptegi meniń alǵashqy ustazym – naǵashy apam Aısulý Maǵzumqyzy. Ómirden ótti, ol kisi týraly tek jaqsy estelikter saqtaldy.
- Osy ustazdyq jolda esińizde qalǵan qyzyqty oqıǵalarmen bólisseńiz.
- Aýylda alǵash mektepke ustaz bolyp ornalasqanda, maǵan jetekshilikke 11-synypty berdi. 25 bala. Kórshi aýyldardan balalar kelip oqıdy. Synyp uıymshyl boldy, sabaqtaryn da oqydy. Aralarynan «altyn belgige» bitirgenderi de bar. Biraq, jastar, keshke qydyrǵylary keledi. Merekelerde kesh uıymdastyrsa, úıimdi beretinmin. Ondaǵy oıym – balalardy kóz aldymda ustaý.
Keshke de túnniń bir ýaǵyna deıin sol balalardy ańdyp júrgeniń birdeńege urynyp qala ma dep, qazir sol oqýshylarym kezdesip qalǵanda ótken kúnderdi kúlip eske alamyz.
- Kópshilik sizdi ánshi retinde de jaqsy biledi, kezinde «Jigit sultany» baıqaýyna da qatystyńyz, osy jaıynda aıtyp berińizshi. Jalpy óner Sizge kimnen daryǵan?
- Áke-sheshem de án aıtady, jigittiń jaqsysy naǵashydan dep aıtady, naǵashylarym da shetinen ónerpaz. Mektepte oqyp júrgende dombyra ansambli boldy, soǵan qatystym. Dombyrada oınaýdy úıretken ákem. Al naǵashym, anamnyń inisi klýb meńgerýshisi boldy. Sol kisiniń janynda áskerge deıin, baryp kelgennen keıin júrdim. Túrli baıqaýlarǵa qatysatynbyz. 1996 jyly aýdanda «Jigit sultany» baıqaýy boldy. Sonda birinshi oryn aldym. Keıin oblystyq kezeńge qatysyp, bas báıgeni jeńip aldym. Jigit segiz qyrly, bir syrly bolýy kerek. Sol baıqaýda jurtty tań qaldyr degen tapsyrma boldy. Qajymuqan atamyz sııaqty kúshimdi kórseteıin dep «Volga» kóligine 5 qyzdy otyrǵyzyp, tisimmen súıredim. Respýblıkalyq týr Shymkentte ótti. Birinshi kezeńnen ótkenimmen, ekinshisine qatysa almadym. Ystyq aýa raıyna shydamaı, qan qysymym kóterilip, aýyryp qaldym.
- Osy ónerińizdi sabaqta qoldanatyn kezderińiz bola ma?
- Mektepte sabaqtan tys tárbıelik jumys bar. Túrli baıqaýlar, keshter uıymdastyrylady. Sol kezde án aıtyp, stsenarıı jazýǵa, qoıylym qoıýǵa kómektesemin.
Jalpy bala sabaq qyzyqty ótse ǵana este saqtaıdy. Ári qazirgideı túrli tehnologııa damyǵan zamanda oqýshyny oqýǵa qyzyqtyrý óte qıyn. Sol sebepti barynsha túrlendirýge tyrysasyń. Osyndaıda óner kerek-aq, keıde taqyrypty uǵyndyrý úshin óleń shyǵaramyn. Kóshten qalmaý úshin únemi izdeniste bolyp, bilimdi jetildirip otyrý qajet.
