«Ushaq bortynda qazaq máziri nege joq?» - baspasózge sholý
Asqan janashyrlyqpen, únemmen paıdalanbasa sýdyń da suraýy bar ekenin sońǵy jyldary jaqsy túsine bastaǵandaımyz. Baıaǵydaı «sý - tegin» deıtin zaman joq. Jambyl jeri negizinen kórshi Qyrǵyzstan elinen bastalatyn ózenderdiń arqasynda aǵyn sýyn aıyryp otyr. Byltyrǵy jyly aıyr qalpaqty aǵaıyndar azdaǵan bóligi shekaranyń arǵy betinen ótetin «Kóksaı» kanalyn jaýyp tastap, jýalylyq dıqandardy ystyq kúnde aǵyn sýsyz qaldyryp, ájeptáýir shýlatqany áli umytyla qoıǵan joq. Árıne, bastaýdyń basynda kim otyrsa, sýǵa sonyń bıligi júretini ras. Áıtse de, kózin tapsa, aryqtaǵy az sýdy eppen, eseppen paıdalanyp, sýarmaly jerlerdiń kólemin kóbeıtýge múmkindik mol eken. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanyndaǵy «Alystaǵy aýyl aǵyn sýǵa qashan qaryq bolady?» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, ótken jyly Jambyl oblysynda sý únemdeý tehnologııalary 2,9 myń gektarǵa engizilse, bıyl onyń kólemin 5,1 myń gektarǵa arttyrý kózdelip otyr. Shý aýdany - oblys óńirinde kórshi memlekettiń sý kózderine baǵynyshty emes birden-bir aımaq bolyp tabylady. Bul aýdanda Tasótkel sý qoımasy ornalasqan. Qazir Shýda - 245 gektar, Qordaı aýdanynda 50 gektar jerdi sýlandyrý úshin sheteldik zamanaýı tehnologııalar engizildi. Oblysta ırrıgatsııalyq júıe men sýarmaly egistik jerlerdi qalpyna keltirý úshin arnaıy baǵdarlama qabyldanǵan. Ol júzege asqanda sý únemdeý tehnologııasyn qoldaný 2020 jylǵa deıin 34,5 myń gektarǵa jetip, sýarmaly jer kólemi 214 myń, al, 2030 jyly 244 myń gektarǵa jetedi dep josparlanýda.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi nómirinde Pavlodar oblystyq dıagnostıkalyq ortalyǵynyń bas dárigeri Rýnar Tólegenovpen aradaǵy suhbat « Jańa zamanǵy medıtsınalyq apparattarmen jumys isteý úshin dárigerlerimiz aǵylshyn tilin úırenýi kerek» degen taqyryppen berildi. Suhbat barysynda ol dárigerlerimiz batystyń úzdik tehnologııalarymen jumys jasaý úshin, sheteldik áriptesterimen tájirıbe almasý úshin aǵylshyn tilin úırenýleri qajettigin basa aıtqan. Óıtkeni úzdik tehnologııalardyń tilin taýyp adam emdeý qazirgi zaman talaby. «Bizdiń ortalyqqa kúnine 400-den asa adam keledi. Jyly sózdi, janyna daýa bolar emdi, meıirimdi izdeıdi. Sol daýany syılap, naýqas jandy túsinetin kim? Árıne, dáriger. Kezinde ataqty dáriger Evgenıı Chazov dıagnostıkalyq ortalyqtardy qurarda tómen dárejeli emdeý oryndarynyń sapasyn jaqsartýdy maqsat etken sııaqty. Ýaqyt óte kele bul ortalyqtar halyq densaýlyǵyn saqtaýdaǵy kóp profıldi dıagnostıkalyq júıege aınaldy. Bir ǵana densaýlyq saqtaý salasyndaǵy osyndaı jetistikter elimizdiń órkenıetti elder qataryna qosylýyn kózdeıtin maqsattaryna qol jetkize bastaǵanyn kórsetedi, soǵan qýanamyn», - deıdi ol.
*** «Qazaq dastarqanynyń máziri elimizge kelip-ketip jatqan ózge ulttardyń ókilderi úshin tańsyq as qana emes, óte dámdiligimen úlken suranysqa ıe bolǵan. Soǵan baılanysty shyǵar, áýe kemelerimen júretin jolaýshylardyń kópshiligi ushaq bortynda qazaqtyń ulttyq taǵamdary nege usynylmaıtynyn surap jatady. Keshe Almatyda «Eır Astana» áýe kompanııasy bort mázirimen, sýsyndarymen tanystyryp, kópshiliktiń kókeıinde júrgen osy suraqqa jaýap berdi», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Ushaq bortynda qazaq máziri nege joq?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, «Eır Astana» áýekompanııasy bortyna alyp, qyzmet kórsetetin jolaýshylaryna qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn usynǵysy-aq keledi. Biraq oǵan kedergi bolatyn birneshe sebepter bar eken. «Eır Astananyń» almatylyq bortta usynylatyn taǵamdar tsehynyń bas aspazy, sıngapýrlyq Roı Endjıdiń aıtýynsha, bort máziri belgili bir tehnologııamen daıyndalady eken. «Jolaýshylardyń talaptary boıynsha, dinı ustanymyna, dıetaǵa qarap jáne jas balalarǵa arnap jasalatyn arnaıy mázirimiz de bar. Al «et», «qýyrdaq» sııaqty qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn ázirleý jáne saqtaý tehnologııasy birqatar qıyndyqtar týǵyzady. Bul taǵamdardy pisirip, daıyndaǵan bette jegen durys, al qosymsha baptaýdan ótkizgende, bul astar erekshe dámin joǵaltady. Al qurt, irimshik, taǵy basqa sút ónimderinen jasalatyn ulttyq taǵamdardy bortqa alýǵa qazaqstandyq sanıtarlyq-epıdemıologııalyq qadaǵalaý organdary tyıym salǵan», - deıdi «Eır Astana» áýekompanııasynyń bas aspazy Rıchard Haılend.
Osy basylymda Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Talǵat Mamashevpen aradaǵy suhbat «Kóshi-qonǵa erekshe kózqaras qajet» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Sońǵy jyldary kóshi-qon máselesinde kóptegen kemshilikter men olqylyqtardyń oryn alǵany ras. Munyń bári aınalyp kelgende kóshi-qondy bızneske aınaldyrǵan bir ońbaǵandardyń, saladaǵy ábden asqynǵan jemqorlyqtyń nátıjesi edi. Olardyń maqsaty - alystaǵy aǵaıyndy Atajurtqa tıimdi qonystandyrý emes, osy iske memleket tarapynan bólinip jatqan mol qarjyny talan-taraj etip, óz múddelerine paıdalaný boldy. Bul máselege jaýapty adamdar «eldiń obalyna qalam-aý, kóshi-qon toqtap qalsa ne bolady?» dep oılanǵan joq. Sonyń saldarynan memlekettiń mıllıondaǵan qarjysy jeke adamdardyń jemsaýyna túsip, el úshin eshqandaı paıda ákelmedi. Kóshi-qon mekemelerindegi qyzmetkerler Qytaı, Mońǵolııa, Ózbekstandaǵy aǵaıyndarmen sybaılasyp, Qazaqstanǵa kóship kelmegen adamdardyń atyna rásimdep, qanshama qarjyny jep qoıdy», - deıdi. Onyń paıymynsha, oralmandar kóshin eń aldymen shetelderde uıymdastyrý qolǵa alynýy tıis. Buǵan zańdyq-quqyqtyq turǵyda tolyq múmkindik bar. ıAǵnı «Halyqtyń kóshi-qony týraly» Zańda oralmandar kóshin shetelderde uıymdastyrý Qazaqstan elshilikteriniń mindeti ekendigi atap kórsetilgen. Biraq bul jumysty júzege asyrý úshin sheteldegi elshilikterimizge áli kúnge arnaıy shtat, qajetti qarjy bólingen emes. Endi osy máseleni bir júıege túsirip, oralmandar kóp keletin elderdiń Tashkent, Nókis, Baıan-Ólgıı, Bishkek, Úrimji sııaqty qalalarynda kóshi-qonnyń shaǵyn ókildikterin ashýdy oılastyrǵan jón.
*** Qazaqstan Respýblıkasy men MAGATE arasyndaǵy 14 raýndyqtyq kelissózderden keıin Atom energııasy jónindegi halyqaralyq agenttiktiń tómen baıytylǵan ýran bankin qurý týraly kelisim qorytyndy kezeńge jetti, dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti «V odnoı «lodke» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, aldyn ala boljam boıynsha kelisimge qol qoıý aǵymdaǵy jyldyń qyrkúıegine josparlanyp otyr. Bul aqparatty «Qazatomónerkásip» UAK nysandaryna BAQ ókilderiniń sapary barysynda «Úlbi metallýrgııalyq zaýyty» AQ-nyń dırektory Aleksandr Hodanov ta qýattady.
