Úsh jyl toqtap turǵan «Qorǵas» keden beketindegi qazirgi jaǵdaı qandaı

None
Видеодан алынған кадр
ASTANA. QazAqparat – «Qorǵas» halyqaralyq shekara mańy yntymaqtastyq ortalyǵy dúısenbiden bastap óz jumysyn qaıta bastaıdy.

Bul týraly málimetti Jetisý oblysynyń ákimdigi taratty. Pandemııaǵa baılanysty arnaıy ekonomıkalyq aımaq úsh jyldan astam ýaqyt boıy jabyldy. Onyń ashylýyna daıyndyq jyl basynan beri júrgizilip keledi. Keden beketindegi barlyq bıznes-protsester jańǵyrtylyp, shekarany retke keltirgennen keıin ol qaıtadan iske qosylady.

Osy oraıda Jibek Joly telearnasy «Qorǵas» beketinen eksklıýzıvti reportaj kórsetken edi, dep habarlaıdy QazAqparat.

QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 10 qańtarda jasaǵan málimdemesinde atalǵan keden betketiniń ashylýyn kásipkerler kópten kútkenin aıtqan edi. Memleket basshysy Qytaımen birge keden beketterinde tártip ornatýdy tapsyrdy. ıAǵnı, quqyq qorǵaý organdaryna ruqsat berilip, olar tekserýdi bastady. Osydan jarty aı buryn mundaı nárseni elestetý múmkin emes edi.

«Ol kezde jaǵdaı óte aýyr boldy. Biz jazdyq ta, sóılestik te. Bizge tek qolhat ǵana berildi. Eshqandaı áreket bolǵan joq», - dedi Qazaqstannyń keden ókilderi qaýymdastyǵy keńesiniń tóraǵasy Gennadıı Shestakov.

Kásipkerlerdiń aıtýynsha, keden beketterindegi sybaılas jemqorlyq órship turdy. Qytaımen shekaradaǵy ótkizý pýnktteri maıshelpekke aınaldy. Óıtkeni, aspanasty eliniń beıtarap aımaǵynan Qazaqstan aýmaǵyna júkti tasymaldaý úshin barlyq esep aıyrysýlar qolma-qol júrgizildi. Ol esh jerde esepke alynbady.

«Іs júzinde biz olıgopolııany qoldan jasadyq. Erkin naryq qurylǵan joq. Olar bárin ózderiniń jóneltilimi úshin jasady. Basqa kompanııalardy sybaılas jemqorlyq arqyly qabyldady. HHІ ǵasyrda qolma-qol aqsha tóleý qalaı bolǵany? Bul jerde HHІ ǵasyr emes, 90-shy jyldar sekildi», - dedi kólik kompanııasynyń bas dırektory Oksana Sorokına.

Olar bızneske óz betinshe jumys isteýge múmkindik bermedi. Kedergilerdi ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar qoldan jasady. Olar óz qyzmetteriniń qunyn asyra baǵalaǵany úshin kináni moıyndady. Kásipkerlerdiń aıtýynsha, olardyń baǵasy keıde bir kólik úshin 40 myń dollarǵa deıin jetken. Al kúnine 200-den astam adam ótti.

«1500 metrge jetý úshin 30-40 myń dollar. Bul bizdiń qazaqstandyq taraptan Qytaı tarapyna kirý, júkteý jáne shyǵý. Bul stavka biraz ýaqyt turaqty boldy. Ol 30-40 myńǵa deıin kóterildi. Eń tómengi tarıf -10 myń dollar stavka boldy», - dep atap ótti Gennadıı Shestakov.

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet «Nur joly» keden beketiniń basshysy men onyń orynbasaryn ustady. Olar ótkizý pýnktindegi tekserýge qatysty máseleni oń sheshkeni úshin prokýratýra qyzmetkerine 50 myń dollar para berýge tyrysqan.

«Biz shekaradaǵy kóptegen deldaldardy alyp tastadyq. Qazir syrtqy ekonomıkalyq qyzmetpen aınalysqysy keletin kez kelgen adamnyń barlyq qujattary talapqaı saı bolsa, kedergisiz resimdeı alady», - dedi «Nur Joly» keden beketi basshysynyń mindetin atqarýshy Asqar Bekbergenov.

Búgin Qytaıǵa barý úshin elektrondy kezekte 10 myńnan astam kólik tur. Máseleni tek keden beketiniń aýmaǵynda ornalasqan ýaqytsha saqtaý qoımasy ǵana emes, ol qazir isten shyqqanǵa deıin toltyrylǵan, sonymen qatar keıbir avtomobılderdiń konfıgýratsııasy.

Beketten kólikterdi tez ótkizýge 17 metrlik tirkemesi bar aýyr avtolar áser etedi. Olar kólik quralynyń otandyq standarttaryna sáıkes kelmeıdi. Sondyqtan olar tek Qytaıdan ótkizý pýnktine deıin jáne keri qaraı júredi. Mundaǵy barlyq júk qalypty avtomobılderge júkteledi, olardy tekserý birneshe saǵatty alady.

Sonymen qatar, mundaı avtokólik tirkemeleriniń bizdiń elge kirýine tyıym salýǵa keden qyzmeti quqyǵy joq. Sondyqtan olar ıelerine aıyppul salýǵa májbúr. Sońǵy úsh aıda 50 mıllıon teńgeden asatyn somaǵa 800-den astam hattama jasaldy.

Alaıda, tártip ornatylǵannan keıin kedendik jáne salyqtyq túsimder ósti. Eger naqty sandarmen aıtsaq, respýblıkalyq bıýdjetke 3,5 trln teńgeden astam qarajat tústi. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 50% ǵa kóp.

Buǵan deıin 3 jyldan beri toqtap turǵan «Qorǵas» ortalyǵy qaıta iske qosylatyny týraly habarlaǵan edik.


Сейчас читают
telegram