Ýrbanızatsııa Qazaqstan keleshegine qalaı áser etpek
Ótken jyldyń sońynda «Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵyna» qarasty Boljaý jáne zertteý departamentiniń sarapshylary demografııalyq boljam ázirlep, «2050 jyly Qazaqstan halqynyń 70 paıyzy qalada turady» dep tujyrymdady. Keıingi derekterde Qazaqstandaǵy 20,2 mıllıonnan astam adamnyń 60 paıyzdan (12,7 mln astam) kóbi qala turǵyny bolyp úlgergeni kórsetilgen. ıAǵnı, keleshekte aýyl halqy azaıa bermek. Buny teris qubylysqa jatqyzyp, qalalanýdyń zııany týraly aıtyp júretinderdi qulaq shalady. Degenmen ýrbanızatsııa teris qubylys pa, el kelesheginde qandaı róli bar? Kazinform tilshisi sarapshylarmen birge osy jaıtqa kóz júgirtti.
Sonymen, ortalyq boljamynda 2030 jylǵa qaraı Qazaqstannyń qala halqynyń sany 13 paıyzǵa artyp, 14 mln adamǵa jetetini, al 2050 jylǵa qaraı 57 paıyzǵa ósip, 19,3 mıllıondy quraıtyny jazylǵan. Bul kezde aýyl halqynyń sany 8,2 mln adamǵa jetedi-mys.
Almaty qalasy halqynyń sany 2,6 mln adamnan assa, Astana turǵyndary 1,9 mln, Shymkent halqy 1,4 mln mejeden asady eken. Budan bólek, Mańǵystaý men Aqtóbe, Túrkistan oblysy halqynyń sany ósip, Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan men Pavlodarda adam kemıtinge uqsaıdy. Al aýyl halqy ońtústik pen batys óńirlerde ǵana óspek. Endi osy baǵyt qandaı ózgeristerge soqtyrýy múmkin ekenin taldaıyq.
Qalalaný bala týý kórsetkishine qalaı áser etedi?
Demograf-sarapshy Aıaýlym Saǵynbaevanyń pikirinshe, joǵaryda atalǵan «2050 jyly Qazaqstan halqynyń 70 paıyzy qalada turady» degen boljam «Qazaqstan-2050» strategııasyndaǵy nysanaly kórsetkishten shyqqan bolýy múmkin. Qazir qalalaný 59-60 paıyzdyq deńgeıde. Biraq bir qyzyǵy, Qazaqstandaǵy demograf, áleýmettanýshy, saıasattanýshy ǵalymdar eldegi ýrbanızatsııanyń naqty kórsetkishin tap basyp aıtyp, bile almaı otyr eken. Sebebi elde ákimshilik-terrıtorııalyq ózgerister kóp bolyp jatyr.
– Alysqa barmaı-aq, keıingi 5-10 jylǵa kóz júgirteıik. 2021 jyly Astana irgesindegi Qosshy aýylyna qala statýsyn berdi. 2018 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy Shymkent qalasy jáne Túrkistan oblysy bolyp ekige bólindi.
Jalpy, bólek óńir bolý úshin halyq sany 1 mln adamnan asý kerek nemese jýyqtaý kerek. Shymkent qalasy bólingen kezde quramyna jaqyn jatqan eldi mekender endi, Astana qalasyna Qaraótkel sekildi aýyldar qosyldy. ıAǵnı, biz ýrbanızatsııa deńgeıin adamdardyń qalaǵa kóshýimen qatar, ákimshilik-terrıtorııalyq ózgerister arqyly da kóterdik, – deıdi maman.
Statıstıkaǵa qarasaq, ákimshilik-terrıtorııalyq ózgerister jasaǵan kezde halyq bir jerden ekinshi jerge kóship ketý kerek nemese kóship kelý kerek eken. Sonda qalaǵa qosylǵan aýyldardyń turǵyndary avtomatty túrde «qalaǵa kóship keldi» degenderdiń qataryna qosylyp ketedi.
– Biz Qazaqstandaǵy qalalaný protsesin jalǵan ýrbanızatsııaǵa keltiremiz. Nege? Shynaıy ýrbanızatsııada qaladaǵy adam sany artqan saıyn soǵan saı jumys oryndary da artyp otyrady. Al bizde adam sany artqanymen, jumys oryndarynyń kóbeıýi oǵan sáıkes kelip jatqan joq. Shaharǵa kelgender ózin-ózi jumyspen qamtıdy, taksı júrgizýshisi, tamaq jetkizýshi bolyp, shaǵyn sán salondarynda qyzmet etedi. Sondyqtan men Qazaqstandaǵy qalalanýdy jalǵan ýrbanızatsııaǵa jatqyzamyn, – dep tolyqtyrdy Aıaýlym Saǵynbaeva.
Demograf sózinshe, shynaıy ýrbanızatsııa ındýstrııalyq damýmen sáıkes kelgendikten, 20 ǵasyrda qalalardyń damýy qatty bilingen. Bul – bir. Ekinshiden, qalalardyń kóbeıýi demografııaǵa da áser etti. Keı ǵalymdar qalalardyń damýymen «demografııalyq revolıýtsııa» bolǵanyn nemese demografııalyq aýysym kelesi satyǵa ótkenin aıtady. ıAǵnı, qalalarda bala týý kórsetkishiniń azaıýy bolady.
Degenmen bala týý kórsetkishi ýrbanızatsııadan keıin birden tómendep ketpeıdi eken, jyldam júretin protsess emes. Mysaly, bala qalaǵa ata-anasymen birge aýyldan kóship keldi delik. Sol birinshi urpaq ta ata-anasynyń aýyldaǵydaı týý kórsetkishin, reprodýktıvti kózqarasyn saqtap qalýǵa jaqyn bolady.
– Naǵyz qalalyq áıelderde týý kórsetkishi az bolady. Óıtkeni aýyldaǵydaı emes, bala kóbeıse qosymsha úı soǵa salýǵa qalada múmkindik joq. Páterlerdiń shekteýi bar, týý deńgeıine bul faktor da áser etedi.
Sonymen qatar, bala týý kórsetkishiniń azaıýyna áleýmettik, ekonomıkalyq faktorlarmen qosa, kózqarastar men qundylyqtar yqpal jasaıdy. Biraq naqty áleýmettik saýalnamalar bolmaıynsha, qundylyqtardyń ózgerýin paıyzben nemese ólshemmen kórsetip aıta almaımyz. Kóp faktorlardyń ishinde áıelderdiń bilimi, ekonomıkaǵa belsendi aralasýy bar, – dedi sarapshy A.Saǵynbaeva.
Maman bul tusta qalada turatyn halyqtyń etnıkalyq quramyna da qaraǵanymyz jón ekenin aıtady. Ótken ǵasyrdyń 70-jyldary qazaqtardyń 28 paıyzy ǵana qalada turǵan. Sodan beri qazaqtardyń qalalanýy 2 eseden astam ósti. 90-jyldary qala turǵyndarynyń basym bóligi eýropalyq etnostan bolatyn. ıAǵnı, orystar, ýkraındar, nemis jáne polıaktar. Odan keıin ımmıgratsııalyq ózgerister júrdi, qalada qazaqtardyń úlesi kóbeıdi. Sondyqtan bala týý kórsetkishine adamdardyń reprodýktıvti kózqarasy da áser etedi.
– Shynaıy ýrbanızatsııanyń jaǵdaıyn bilý úshin bizge statıstıkany qaraǵan kezde qosymsha áser etýshi faktorlar deregi bolǵany jón. Damyǵan elder, sonyń ishinde Eýropa elderin alyp qarasaq, ýrbanızatsııamen qatar qundylyqtardyń ózgergenin baıqaımyz. Olarda tipti «bir balanyń quny» degen esepteýler bar. Ázirge batys jurty men otandastarymyzdyń túsiniginiń arasyn «bólek ǵalamshar» dep sýretteı alamyz, – dep qorytyndylady demograf.
Bizge eki jaıt baıqaldy. Birinshisi, Qazaqstandaǵy ýrbanızatsııa derekteri áli de naqtylaýdy, zertteýlerdi qajet etedi. Ekinshisi, ýrbanızatsııa shynaıy damyǵan kúnniń ózinde Qazaqstanda jýyq arada bala týý kórsetkishi qatty tómendeı qoımaýy múmkin.
Damyǵan ýrbanızatsııa – damyǵan ekonomıkaǵa jetý joly
Halyq qalaǵa asyq degenimizben, Qazaqstanda aýyldardyń úlesi áli de aýqymdy ekenin resmı sandardan kóre alamyz. Mysaly, Ulttyq statıstıka bıýrosynyń esebinshe, elimizde qala mártebesin alǵan irili-usaqty 90 shahar bar. Al kent sany – 29, aýyldyq okrýg – 2165, aýyl – 6208. Byltyr Úkimet otyrysynda keıingi 10 jylda respýblıka aýmaǵynda 582 aýyl jabylǵany aıtylǵan edi. Bul qarqynmen shamalasaq, Qazaqstan aldaǵy jarty ǵasyrda da tolyǵymen qalalanyp úlgermeıtinin baıqaımyz.
Jalpy, ýrbanızatsııany ekonomıkalyq sala arqyly baǵamdar bolsaq, asa qatty jaǵymsyz qubylys emes ekenin baıqaımyz. Onyń bir mysaly, álemde aldyńǵy qatarda turǵan damyǵan elderdiń qalalaný protsesine tereńdep boılaǵany. Birikken Ulttar Uıymynyń deregi boıynsha, 2020 jyldyń ózinde qalalaný deńgeıi AQSh-ta – 82,5, Germanııada – 77,4, Japonııada – 91,7, Ulybrıtanııada – 83,7, Frantsııada – 80,7, Italııada 70,7 paıyz bolǵanyn kóre alamyz. Halqy tym kóp bolsa da damyǵan Qytaıdyń ýrbanızatsııa kórsetkishi Qazaqstannan sál ozyq boldy – 60,3 paıyz.
Elimiz áli kúnge deıin ekonomıkalyq damýdyń bir syryn aýyl sharýashylyǵy salasynan, aýyldardy kórkeıtýden izdep kele jatqany jasyryn emes. R-Finance kompanııasynyń qarjylyq keńesshisi Arman Baıǵanovtyń aıtýynsha, aýyl sharýashylyǵynyń damýy aýyl halqynyń sanyna baılanysty emes.
– Rasymen ekonomıkasy damyǵan elderde ýrbanızatsııa deńgeıi joǵary. Biz de soǵan kelemiz jáne bul qalypty protsess. Aýyl sharýashylyǵynyń, aýyl halqynyń, aýyldyq jerlerdiń úles salmaǵy tym joǵary elder damýda kenjeleıdi. Mysaly, Ózbekstanda da ýrbanızatsııa jaqsy júrip jatyr, biraq olarda báribir aýyl halqy bizge qaraǵanda tym kóp. Óndirisi jaqsy, Qazaqstanǵa, Reseıge eksporttaı alady jáne óz qalalaryn da qamtamasyz etip otyr. Osy jerde ekinshi másele shyǵady, ol – eńbek ónimdiligi. Al bizde eńbek ónimdiligi jaqsy deńgeıde emes. Sondyqtan biz qansha aýyl sharýashylyǵy degenimizben, ónimmen ózimizdi de tolyq qamtamasyz ete almaı kelemiz.
Aýyl sharýashylyǵynda Qazaqstan orta eseppen Belarýsten 5-6 ese az ónim shyǵarady, biraq halqymyzdyń sany 2 esedeı artyq. Sebebi bizde negizinen usaq sharýa qojalyqtary bar. Joǵary eńbek ónimdiliginiń negizgi draıveri – iri agroholdıngtiń tıimdiliginde. Belarýste zamanaýı agrotehnologııalardy qoldanatyn, banktik resýrstary mol iri agroholdıngter jeterlik. Jer aýmaǵy men halqynyń sany jaǵynan Belarýs ózinen birneshe ese úlken Reseıge sút ónimderi men shujyqtardy eksporttaýda, – dedi ol.
Sarapshynyń sózinshe, Belarýste aýyl sharýashylyq ónimderiniń marketıngi, satý qyzmeti jetilgen, sondyqtan qıyndyqsyz eksporttaı alady. ıAǵnı, arzanǵa óndirip, joǵary qunǵa satady. Tipti, dúkenderdi tikeleı naryqqa baǵyttaýǵa múmkindik bar. Aýyldyq jerde halyq az bolǵanymen, joǵary ári tıimdi taýar óndirisin qalyptastyrýǵa bolatynynyń dáleli – osy.
– Al Qazaqstan usaq sharýashylyqtarmen shektelýde. Bul qojalyqtarda jalaqy az, onyń ústine keıde keshiktiriledi, jumysshylar tómen deńgeıde ómir súrýge májbúr. Bylaı qarasańyz bizde aýyl sharýashylyǵynyń kez kelgen túri bar, biraq tabysy tómen. Aýyldarda bıýdjet esebinen jumys isteıtin mektep jáne shaǵyn ambýlatorııalar ǵana bar. Árıne, osydan soń aýyl halqy qalaǵa kóshýge asyǵady.
Alaıda qorqatyn dáneńe joq, aýyldarda halyq az qalsa da, tıimdi aýyl sharýashylyǵy óndirisin qalyptastyrýǵa bolady. Shalǵaı jerlerde iri agroholdıngter qurylsa, táýir jalaqyǵa qajetti jumysshysyn qaladan da tarta alady. Buǵan tańǵalýdyń qajeti joq, eń bastysy, osyǵan aparar jaǵdaı jasalýy kerek, – dep qosty Arman Baıǵanov.
Ekonomıst pikirinshe, Qazaqstannyń soltústik, ortalyq, shyǵystaǵy oblystarynyń keı aýyldary joıylyp jatyr, sebebi kez kelgen jas otbasy balalaryna jaıly jaǵdaı jasaýǵa tyrysady. Aýyldarda qarapaıym basseınder de joq. Áıtse de ınfraqurylymy bar aýdan ortalyqtarynda da bul protsess qaıtalanýda, óz salasynda úzdik bolyp júrgender iri qalaǵa ketedi. Sondyqtan halyq sanynyń az nemese kóp bolýy mańyzdy emes, mańyzdysy – azamattardyń sapaly ómir súrýge, joǵary jalaqy alýǵa umtylysy.
Qoryta aıtqanda, taqyryp tóńireginde taldaý jasaı otyryp, ýrbanızatsııanyń qalypty qubylys ekenine kóz jetkizdik. Endigi «aýyl halqy azaıdy» dep, ony jaǵymsyz jańalyq retinde qabyldaýdyń jóni joq ispetti. Joǵaryda ataǵanymyzdaı, damyǵan elderde orta eseppen qala halqy 75-85 paıyzdyq kórsetkishten asyp jatady. Tek aýyl sharýashylyǵy óndirisin tıimdi eńbek ónimdiliginiń arqasynda damytyp, ózge elderge de eksporttaýdyń jolyn taba alǵan.