Úndistan: Demografııalyq serpilis ekonomıkalyq kóshbasshylyqqa jol asha ala ma
1,5 mlrd adamdyq mejege 10 jyl qaldy
AQSh-taǵy «Pıý Reserch» taldaý ortalyǵynyń (Pew Research Center) mamandary BUU derekteri negizinde Úndistan halqynyń qarqyndy ósýine túrtki bolǵan negizgi faktorlardy ataǵan bolatyn. Degenmen, sarapshylar resmı Delı 2011 jyldan beri halyq sanaǵyn júrgizbegenin alǵa tartady. Sony eskersek, naqty ári senimdi derekterdi dóp basyp aıtý ázirge qıyn.
Qazirgi tańda Úndistanda 1,4 mıllıardtan astam adam turady. Bul búkil Eýropanyń (744 mıllıon), Soltústik jáne Ońtústik Amerıkanyń (1,04 mıllıard) barsha turǵyndarynyń sanynan da kóp. Qytaıda da halyq sany 1,4 mıllıardtan asady. Biraq keıingi jyldary QHR halqy azaıýǵa bet alsa, Úndistan halqy toqtaýsyz ósip keledi.
BUU boljamy boıynsha, Úndistan halqynyń sany 2030 jylǵa qaraı 1,5 mıllıard adamnan asyp, 2064 jylǵa deıin baıaý óse otyryp, 1,7 mıllıard adamǵa jetýi múmkin.
BUU sarapshylary Úndistandaǵy demografııanyń 2065 jyldan keıingi dınamıkasyn eki stsenarıı boıynsha boljap otyr. Eldegi bala týý dınamıkasy joǵary qarqynnan tanbasa, 2068 jylǵa qaraı halyq 2 mıllıard adamnan asady. Al bala týý koeffıtsenti tómendese, 2047 jyldan bastap halyq sany azaıyp, 2100 jylǵa qaraı 1 mıllıard adamǵa deıin túsedi.
Álemdegi jasy 25-ke jetpegen ár bes adamnyń biri Úndistanda turady
Úndistan halqynyń óse túsetini týraly boljamdy elde jasy 25-ke jetpegen jastardyń kóptigine súıenip rastaýǵa bolady Olardyń úlesi 40%-dan asady. Batys sarapshylary muny óte joǵary kórsetkish retinde baǵalap otyr.
Álemdegi jasy 25-ke jetpegen ár bes adamnyń bireýi Úndistanda turady. Osynyń arqasynda Úndistan turǵyndarynyń ortasha jasy 28 bolyp tur. Salystyryp aıtsaq, AQSh-ta bul kórsetkish – 38, Qytaıda – 39 jas.
Adam sany boıynsha Úndistannan keıin turǵan Qytaıda da, AQSh-ta da halyq jyldam qartaıyp barady. 65 jastan asqan halyqtyń úlesi Úndistanda 7% bolsa, Qytaıdaǵy 14%, AQSh-ta 18%.
Bul sanattaǵy úndistandyqtardyń úlesi 2063 jylǵa deıin 20%-dan tómen bolyp, 2100 jylǵa qaraı ǵana 30%-ǵa jaqyndaýy múmkin.
Bul el bala týý koeffıtsıenti boıynsha da Qytaı men AQSh-tyń kórsetkishinen joǵary tur. Alaıda keıingi 10 jylda Úndistanda da bala týý koeffıtsenti azaıǵan.
Sońǵy málimetter boıynsha, Úndistandaǵy ár áıel orta eseppen eki bala dúnıege ákeledi. Bul kórsetkish boıynsha da ol Qytaı (1,2) men Amerıka Qurama Shtattarynan (1,6) joǵary tur. Degenmen bul 1992 jylǵy (3,4) nemese 1950 jylǵy (5,9) kórsetkishterinen áldeqaıda tómen. Atalmysh tendentsııa musylmandar men hrıstıandar arasynda da, sıkhter men býddıster arasynda da baıqalýda. Mysaly, Úndistan musylmandarynyń arasynda bir áıelge shaqqandaǵy qursaq kóterý koeffıtsıenti 1992 jylǵy 4,4 baladan 2019 jyly 2,4 balaǵa deıin kúrt tómendegen. Degenmen, Úndistan musylmandary áli de bolsa ózge din ókilderine qaraǵanda eń ósimtal sanat bolyp otyr.
Statıstıka kórsetkendeı, qalalyq jerdegi Úndistan áıelderi aýyldyq jerdegi áıelderge qaraǵanda tuńǵysh balasyn 1,5 jyl kesh dúnıege ákeledi. Qalalyq jerde turatyn 25 pen 49 jas aralyǵyndaǵy Úndistan áıelderiniń alǵash ret bosanatyn ortasha jasy – 22,3. Aýyldyq jerde bul kórsetkish – 20,8. 2019 jylǵy zertteý derekteri osylaı deıdi.
Munda da joǵary bilimdi jáne ál-aýqaty jaqsy áıelder keshirek qursaq kóteredi. 12 jyldyq orta bilim alǵan áıelder arasynda alǵashqy qursaq kóterýdiń ortasha jasy 24,9 bolsa, mektepte oqymaǵan áıelder arasynda bul kórsetkish – 19,9 jas.
1970 jyldary Údistanda uldar men qyzdardyń týý koeffıtsıentindegi ara-qatynasty prenataldy dıagnostıka arqyly qoldan joǵarylatý sánge aınalǵan. Qazir bul kórsetkish te áldaqaıda azaıǵan. 2011 jylǵy halyq sanaǵy boıynsha, ár 100 qyzǵa shamamen 111 ul baladan keledi. Odan bergi 10 jylda teńgerim tipten teńesken bolýy yqtımal. Naqty aıtsaq, 2015-2016 jyldary 100 qyzǵa shamamen 109 uldan, 2019-2021 jyldary 100 qyzǵa 108 uldan kelip otyr.
Keıingi 30 jylda bul eldegi náreste óliminiń kórsetkishi 70% tómendegen. Biraq áli de bolsa aımaqtyq jáne halyqaralyq standarttardan alshaq jatyr. Jalpy Úndistanǵa kóship kelýshilerden, kóship ketýshiler kóp. Munyń saldarynan kóshi-qonnyń teris saldosy qalyptasyp otyr. BUU málimeti boıynsha, 2021 jyly Úndistannan 300 myńǵa jýyq adam qonys aýdarǵan.
BUU-nyń orta merzimdegi boljamy boıynsha, 2100 jylǵa deıin Úndistannan kóship ketýshilerdiń úlesi basym bolady.
2023 jyly Úndistan ekonomıkasy eń qarqyndy ósken el atanbaq
Sheteldik sarapshylar Úndistan 2023 jyly álemdegi eń jyldam damyp kele jatqan iri ekonomıkaǵa aınalady dep boljaıdy. Al ınvestıtsııalyq ósimniń sońy óndirispen birge nesıelendirý men tutynýshylyq saýdanyń kúrt ósýine ákelýi múmkin.
2022 jyly óndiriske qajet bólshekterdiń tapshylyǵy men paıyzdyq mólsherlemelerdiń ósýinen, tutynýshy suranystarynyń báseńdeýi men rýpı baǵamynyń quldyraýynan ımport qymbattaǵan.
Deloitte konsaltıng kompanııasy 2023 jyly Úndistan ekonomıkasynyń nyǵaıýyna kómektesetin «ishki draıverler» bar ekenin alǵa tartyp otyr.
Sonymen qatar, «Deloitte» sarapshylary Úndistannyń úsh úlken problemaǵa tap bolatynyn boljaıdy.
Birinshiden, ınflıatsııa 2023 jyly joǵary kúıinde qalýy múmkin. Tipti qazir baǵanyń sharyqtaý shegine jetkeni aıtylyp júrse de, ınflıatsııa Úndistanda jalǵasa berýi ǵajap emes.
Ekinshiden, ekonomıkasy damyǵan elderdiń ortalyq bankteri aqsha-nesıe saıasatyn qatańdatty. Bul Úndistan ekonomıkasyn jappaı baıaýlatýy múmkin. Onyń áseri ishki ınvestıtsııalar men tutynýshylyq suranysqa tımek. Óıtkeni halyq arasynda resýrsty jınaqtaý úrdisi artady. Ótimdiliktiń qatań sharttary kapıtaldyń ketýine jáne tólem balansyndaǵy teńgerimsizdiktiń artýyna ákelýi múmkin.
Úshinshiden, Úndistannyń eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaı áli jaqsarǵan joq. Al COVID pandemııasy qaıtalanýy múmkin degen qaýip eńbek sektorynyń qalpyna kelýine tejeýish bop tur.
«Deloitte» mamandary sonyń ózinde Úndistan 2023-2024 qarjy jylyn 5,8–6,3% ósimmen túıindeıtinin boljap otyr.
Halyqaralyq valıýta qorynyń boljamy qandaı?
Halyqaralyq valıýta qorynyń sarapshylary Úndistan ekonomıkasynyń jaqyn aradaǵy áleýetin optımıstik turǵydan baǵalady.
Eldegi ekonomıkalyq ósim 2023 jyly 6,1% bolsa, 2024 jyly 6,8%-ǵa oralýy múmkin. ıAǵnı, bul 2022 jylǵy kórsetkishpen birdeı degen sóz.
Al AQSh-tyń jalpy ishki óniminiń ósimi 2023 jyly 1,4% bolady degen boljam bar. Eýroaımaqtaǵy ósim qarqynyń boljamy da 2022 jyldyń qazanyndaǵy 0,5%-dan 0,7%-ǵa deıin kóterildi. Halyqaralyq valıýta qory Eýropa qýat kózderiniń qymbat baǵasyna kútkendegiden jyldam boı úıretkenin málimdep otyr.
Sondaı-aq, bul qor Qytaı ekonomıkasynyń ósý boljamyn 2022 jyldyń qazan aıyndaǵy 4,4%-dan 5,2%-ǵa deıin kóterdi. 2022 jyly Qytaıdyń «Zero-COVID» saıasaty ekonomıkanyń ósý qarqynyn 3% deńgeıinde tejedi. Osynyń saldarynan Qytaı ekonomıkasynyń ósimi keıingi 40 jylda alǵash ret ortasha álemdik deńgeıden tómen tómen boldy.
Úndistan ekonomıkasynyń ósýi jahandyq aýqymdaǵy ınvestorlardy qyzyqtyryp otyr. Jer sharyndaǵy halqy eń kóp naryqtyń ósimtaldyǵy aldaǵy 10 jylda da ınvestorlar úshin tartymdy bolyp qala beredi. Biraq Úndistan irgesindegi Qytaıdyń jetistigin qaıtalaı ala ma? Ony ýaqyt kórsetedi.
Basty foto:Legion Media
