Ulybrıtanııalyq ǵalym ALJIR men QarLag-ty «qaraly týrızm» baǵytynda nasıhattaýdy usyndy
Onyń aıtýynsha, atalǵan eki nysandy «qaraly týrızm» baǵytynda nasıhattaý qajet.
«Qazaqstanda GÝLAG lagerleri jumys istedi jáne repressııaǵa ushyraǵandar kóp boldy. Ásirese, eń negizgi eki mýzeı - QarLag pen ALJIR-di qazir «qaraly týrızmde» tıimdi paıdalanýǵa bolady. Qaraǵandynyń ońtústigine qaraı 50 shaqyrym jerde ornalasqan QarLag - Qazaqstandaǵy eń iri mýzeılerdiń biri. Árıne, óz ýaqytynda bul úlken qaıǵyly oryn boldy jáne qazir týrızmdik maqsatta asa damymaǵan. Ótken jyly lagerge kelgen týrıster sany 26-27 myń adam shamasynda bolǵan. Bul óte tómen kórsetkish. Máselen, Holokost mýzeıine mıllıondaǵan adam keledi. Nege týrıster bul mýzeılerge kelmeıdi, nege sheteldikter Qazaqstanda osyndaı tarıhı orynnyń bar ekenin bilmeıdi?», - dedi Gııom Tıbergıen M.S.Nárikbaev atyndaǵy Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetinde ótken Qazaqstandaǵy GÝLAG týrızmin damytý týraly ǵylymı semınarda.
Zertteýshiler qos lagerdiń týrısterdi tartý úshin qoldanatyn tehnıkalaryna, belsendiligine jáne arhıtektýrasyna taldaý jasap kórdi.
«ALJIR arhıtektýrasy sheteldik týrıster úshin sál túsiniksiz. Biz mýzeıge qatysy bar birneshe adammen suhbattasyp kórdik. Olar ALJIR mýzeıiniń formasyn túsine almady. Al sáýletshimen sóıleskenimizde, ALJIR ǵımarattarynda bir ǵana terezeniń bolǵanyn jáne ony shyndyqtyń bir kúni ashylatyny týraly fılosofııamen baılanystyrǵanyn aıtty. ıAǵnı, sáýlettik ıdeıany barlyq týrıst túsine bermeıdi. Al QarLag ǵımaratynyń túpnusqa kúıinde saqtalǵanyn kópshilik bile bermeıdi», - dedi Gııom.
QarLag-taǵy jádigerler klassıkalyq úlgide qoıylǵan jáne oqıǵa atmosferasyn týdyrý úshin dıoramalar qoldanylǵan.
«Keıde oqıǵa aýrasyn kórsetý úshin kúshti mýzykalar da qodanylady. Bul qanshalyqty durys? Sezimtal jandar men lager tutqyndarynyń urpaqtary úshin mundaı ásireleý artyq dep esepteımin. Onyń ornyna alǵashynda tas dep oılaǵan qurt sekildi ańyz-áńgimeler kelýshilerge ótimdirek bolady. Tipti keı mýzeılerde azapty jyldar týraly qoıylymdar qoıylady. Muny da oqıǵa qurbandaryna qurmetsizdik dep esepteımin. Alaıda, balalarǵa jáne jastarǵa tarıhı oqıǵany túsindirýdiń eń tıimdi joly - osy bolyp otyr. Osylaısha, jastar ótken ǵasyrdyń eń qaılyǵy sátterin uǵyna alady», - dedi ǵalym.
Sonymen birge, G. Tıbergıen lager qurbandary jerlengen oryndy tabýdyń qıyn ekenin jetkizdi.
«Lager qurbandarynyń jerlengen orny - tragedııanyń shyn máninde bolǵanyn aıǵaqtaıtyn fakt. Dosym ekeýmiz Aljır qurbandary jerlengen oryndy tapqymyz keldi. Eger siz týrıst bolsańyz jáne orys tilin bilmeseńiz, bul oryndy taba almaısyz. Zırattyń qasynda shaǵyn fermalar ornalasqan. Biraq, esh jerde Aljır qurbandarynyń jerlengeni týraly jol kórsetetin belgi joq. Zırat mańynda qurbandar týraly aqparat joq. Spasskte de boldyq, onda da dál osyndaı jaǵdaı. Bizdi bul tańǵaldyrdy», - dedi ol.
Sóz sońynda zertteýshi «qaraly týrızmde» QarLag pen ALJIR-di jarnamalaýǵa qajetti óz keńesterin berdi.
«QarLag pen ALJIR-diń arasy bir-birine jaqyn. Sol mańaıdaǵy týrızmdi damytýǵa bolady. Ol úshin mańdaısha jazýlary men jol kórsetetin belgilerdi kóbeıtý kerek. Qoǵamdyq kólikti júıelep, ekskýrsııalar jasaý jáne áleýmettik jelide belsendi nasıhattaý da kómektesedi», - dedi Gııom Tıbergıen.
