ULY JEŃІSKE 70 JYL: Reıhstagty alǵan jaýynger
9 mamyr kúni elorda da áskerı sherý ótse, elimizdiń ózge aımaqtarynda Jeńis kúnine arnalyp, túrli merekelik sharalar uıymdastyrylady. Saltanatty sharaǵa respýblıkamyzdaǵy kózi tiri soǵys ardagerleri qurmetti qonaq bolmaq. 9 mamyr kúni Máskeýdegi Qyzyl alańda Jeńistiń 70 jyldyǵyna arnalyp, úlken áskerı sherý ótedi. Bul merekelik dýmanǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń soǵys ardagerleri de shaqyrylǵan. Fashızmmen qarsy soǵysqa Ońtústik Qazaqstan oblysynan 140 myńnan astam azamat attandy. Qan maıdanǵa qatysqan ońtústikqazaqstandyq jaýyngerlerdiń rýhyna máńgilik taǵzym retinde óńir basshysynyń bastamasymen Shymkent shaharyndaǵy Abaı saıabaǵynda Dańq memorıaly salyndy. Sol Dańq memorıalynda Maqtaaral aýdanyna qatysqan maıdangerlerdiń de aty-jóni jazylǵan. Aq mármár tasqa oıyp jazylǵan esimderdiń arasynda ákemiz Qabyl Mahambettiń de esimi tur, dep Qazaqstan Respýblıkasy Jýrnalıster odaǵynyń múshesi Aıtbaı Mahambet«Aıqyn» gazetine jazady.
«Batyr babalarymyzdyń erligi men qaharmandyq rýhy jas urpaqtyń máńgi esinde. Qazaq eli Reseı quramyna kirgennen beri qazaq azamattary birneshe soǵystarǵa qatysqan. Atap aıtsaq, 1812 jylǵy Birinshi Otan soǵysynan bastap, 1914 jylǵy Reseı-German birinshi dúnıejúzilik soǵys, 1916 jyly Azamat soǵysy, 1917 jylǵy aqpan-qazan revolıýtsııasy, 1939 jyly Fınlıandııamen, 1941-1945 jyldary nemis basqynshylarymen, 1979 jyly ınternatsıonaldyq Aýǵan soǵysynda, 1945 jyly Japon mılıtarısterimen bolǵan soǵystarda janqııarlyq batyldyq kórsetti. Sonymen birge, bolashaq Keńes Odaǵynyń qurylýyna birden-bir sebepker boldy. Bul soǵystardyń bárine órimdeı jastar attandy. Elge oralǵan joq. Kóbisi maıdan dalasynda qyrshynynan qıyldy. Ana súti aýzynan ketpegen jetkinshekter erte jumysqa aralasty. Qyzǵaldaqtaı qyzdardyń taǵdyry erte soldy. Jańa turmys qurǵan kelinshekter erte jesir atandy. Bul - Qazaq eliniń birtutas el bolyp qalyptasýyna, ósip-ónýine zardabyn tıgizdi. Osy tusta Elbasynyń bir aıtqan sózi eske túsedi: «Búgingi beıbit ómirimiz ben birtutas eldigimiz - aǵa urpaq ókilderiniń janqııar erligi men eńbeginiń qaısar rýhynyń jemisi. Uly Otan soǵysyndaǵy jeńis - halyqtyń óshpes erligi, eger biz 50 jyl tynysh ómir súrsek, bizdiń el ósip-ónip, áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy jaqsaryp, bilimdi jastar kóbeıip, biz aldyńǵy qatarly ekonomıkasy órkendegen 50 eldiń quramyna qiremiz degen úmitimiz oıdaǵydaı oryndalady».
Mahambet Qabyl 1924 jyly 10 qyrkúıekte Ońtústik Qazaqstan oblysy Keles aýdany Nazarbek aýylynda dúnıege kelgen. Bilimi - 9 klasty bitirgen. 1956 jyldan Keńes Odaǵy komýnıstik partııa múshesi. Atadan bir ul, bir qyz. Zamannyń qıyn-qystaý ýaqytynda Qabyl ata 5 jasynda, qaryndasy 3 jasynda áke-shesheden erte aırylady. Sodan Omar degen atamyzdyń, ákesiniń jaqyn týysqanynyń qamqorlyǵynda bolǵan. Jastaıynan kóp qaıǵy men qıyndyq qórip, qaryndasyna qamqor bolady. 1947 jyly Qabyl ata soǵystan oralǵanda, qaryndasynyń aýyryp, dúnıeden ótkenin estip qatty qaıǵyrǵan. Qabyl ata - Uly Otan soǵysynyń jáne eńbek ardageri. 1941 jyly qazan aıynda Nazarbek aýylynan Tashkentke kıno kórýge barǵan kezinde, olardy klýbta áskerler qorshap alyp, Tashkent shahary soǵys kommısarıatyna alyp kelip, alǵashqy áskerı daıyndyqtan ótkizedi. 1942 jyldyń qańtarynda Stalıngrad maıdanyna №296 atqyshtar polkine jiberilip, osy polkte áskerı ant qabyldaǵan. Sodan keıin №226, 282, 298,1192 atqyshtar polkterinde, atqysh esebinde áskerı qyzmetin ótegen. Atqyshtar gvardııasynyń aǵa serjanty.
Fashızmmen soǵysy kezinde Stalıngrad qalasyn jaýdan azat etý úshin, oqtan jáne ottan qoryqpaı, óziniń áskeri jaýyngerlerimen birge qalany nemis basqynshylarynan tazartýǵa tikeleı qatysady. 1,2 Ýkraına jáne Belarýs maıdanyndaǵy soǵystarǵa, Ýkraına, Belarýssııa, Polsha, Chehoslavakııa, Germanııa elderin jaýdan azat etýge qatysady. 1945 jyly 9 mamyrda Berlın qalasyndaǵy Reıhstagty alý operatsııasy kezindegi shaıqasta eki aıaǵynan jaralanyp, 9 mamyr - Jeńis kúnin Berlın qalasyndaǵy gospıtalda qarsy alǵan. Soǵys aıaqtalyp, áskerı qyzmetin 1947 jyly naýryz aıynyń 3 juldyzynda Keńes Odaǵynyń Joǵarǵy keńesiniń 1947 jyly aqpannyń 4 juldyzyndaǵy úkimimen Polsha elinde aıaqtaǵan. Qabyl ata elge aman-esen oralyp, 1947 jyly naýryzdyń 20 juldyzynda, qazirgi Qazyǵurt (burynǵy Qaratas) aýdany áskerı kommısarıatyna esepke turady. Soǵys jyldary Stalıngrad, Kıev, Mınsk, Varshava, Berlın qalalaryn jaýdan tazartýdaǵy kórsetken erligi úshin medaldarymen marapattaldy. Soǵystan keıin Jeńistiń 20, 25, 30 jyl medaline ıe boldy. Aýyl jastaryna áskerı patrıottyq tárbıe berý salasynda eleýli úles qosqan azamat.
1947 jyly soǵystan aman-esen oralyp, otbasyn quryp, jubaıy Aısha Ábdıeva ekeýi 6 ul, 6 qyz tárbıelegen. Uldaryn uıaǵa, qyzdaryn qııaǵa kondyryp, qazirgi tańda 36 nemere, 48 shóberesi bar. Qabyl atany Alla ózi saqtaǵan, sebebi atadan jalǵyz ul, alda qandy maıdan ne bolary belgisiz qym-qýyt zamanda, órtten aman-esen elge oralýynyń ózi úlken erlik edi. Jalǵyz uldan taraǵan urpaq úlken áýletke aınaldy. 1948 jyly qazirgi Maqtaaral aýdanyna kóship kelip, eńbek jolyn Molotov, Kırov kolhozdarynda sýshy, Jetisaı sovhozynda brıgadır, bólimshe sý muraby, sonymen qatar osy aýdandaǵy tutynýshylar qoǵamynda saýda qyzmetkeri bolyp jumys istegen. Qazaqstan Respýblıkasy Tutynýshylar odaǵynyń úzdik qyzmetkeri. Myrzashól óńiriniń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa eleýli qosqan azamat. 1984 jyly zeınetkerlikke shyqty. 6 jyl soǵys maıdanynda, 37 jyl eńbek maıdanynda úzdiksiz halqyna adal qyzmet etti. Atamyz ózi qarapaıym, adal, shynshyl, batyl sóıleıtin, halqyn-elin súıetin, eline kirshiksiz taza eńbek etken azamat, 1984 jyly qarashanyń 24 juldyzynda 60-qa qaraǵan shaǵynda ómirden ótti. Ákemizdiń bul dúnıeden ótkenine 21 jyl bolsa da, áli kúnge beınesi kóz aldymyzdan ketpeıdi.
Jeńistiń 70 jyldyq mereıtoıy qarsańynda ákemiz Qabyl Mahambettiń úlgili isterin, janqııarlyq erligin eske ala otyryp, ony búgingi jastarǵa úlgi-ónege etip kórsetý - bizdiń mindetimiz jáne balalyq paryzymyz, 9 mamyr kúni Jeńistiń 70 jyldyǵyna baılanysty Maqtaaral aýdany Qazybek bı aýyldyq ogrýgindegi ákemizdiń eski shańyraǵynda arnaıy as berip, árýaǵyna Quran baǵyshtamaqpyz», - deıdi ol.
