Uly Jeńiske 70 jyl: 74 jyl buryn kelgen hat
Soǵysta sheıit bolǵan úlken ákelerimizden qalǵan belgi - sarǵaıǵan hattar ata-ájemiz dúnıeden ótken soń - ákeme, ákemizden qara shańyraqta otyrǵan baýyryma ótti. Arystaı qos azamattyń kózi, ózindeı bolyp qalǵan belgi - 1941 jyldyń 21 mamyry kúni Belarýssııanyń Vıtebsk qalasynan, sosyn 1941 jyly 23 maýsym kúni ataqty Brest qamalynan jazǵan úshburyshty sarǵaıǵan hattar ǵana.
Ákem berige deıin árbir Jeńis kúninde ábden sarǵaıyp, juqarǵan hattyń mazmunymen bizdi tanystyrýdan jalyqpaıtyn. «Áskerge keter aldynda túsken sýreti bar edi. Kóship-qonyp júrip, baýyrlarymnyń tym bolmasa sýretterin de saqtaı almadyq» dep, toǵyz perzentiniń árbiriniń júzinen soǵystan oralmaǵan Kúshtany men Ydyrysyna uqsastyq izdeýmen otyratyn.
Arystan men Kúshtan atalarymyz Tashkent qalasyndaǵy Ortalyq Azııa muǵalimder daıyndaıtyn ýnıversıtetin bitirgen bizdiń óńirdegi joǵary bilimdi sanaýly ǵana azamattardyń qatarynda bolypty. 1938 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Baıyrqum aýylyndaǵy mektepte muǵalim bolyp júrgen jerinen áskerge shaqyrylyp, fın soǵysyna attandy. Ákem «Ydyrys aǵamyz - soǵys aldynda ásker qatarynda júrip, leıtenant shenin alǵan sanaýly qazaq jastarynyń biri edi» dep otyratyn. 1941jyly Batys Belorýssııada áskerı qyzmette júrgen Kúshtan atamyz sol jyldyń 21 mamyryndaǵy hatynda № 17 shekarashylar otrıadyna qabyldanǵanyn jazǵan. Al 1941 jyly 23 maýsym kúni, ózinen birer jas qana kishi baýyry, sol kezde Baıyrqum aýylynda orta mektepte muǵalim bolyp júrgen Nııat atamyzǵa jazǵan hatynda onyń sebebin bylaı dep túsindiripti: «1941 jylǵy 21 maýsym kúni 8 myńdaı jaýynger qala syrtyndaǵy áskerı jattyǵýǵa shyqqan edik. Qasymda Qazaqstannan Faızolla Turymov, Ábdirazaq Mámı, Turar Satybaldın bar. Bárimiz de áskerı mindetimizdiń merzimi aıaqtalyp, 1941 jylǵy maýsymnyń 22-si kúni saǵat 10-da úıge qaıtýymyz kerek bolǵan, biraq tańǵy saǵat tórtter shamasynda soǵys bastalǵanyn estidik. Aldaǵy kúnderde menen hat-habar kelmese, alańdamańdar. Sebebi qaǵaz-qalam ǵana emes, qarý-jaraq ta tapshy. Keýdemde janym bolsa, ózim habar beremin. Ydyrystan hat habar bolsa, aıtarsyńdar. Áke-sheshemdi kút, baýyrlaryńnyń sabaǵyn qadaǵala».
Bul - atamyzdyń sońǵy haty. Resmı oryndardan kelgen jaýap atamyz Burshaqbaı Sabaevqa 1949 jyly Máskeýden, Uly Otan soǵysy kezinde habar-osharsyz ketken qatardaǵy jaýyngerler jáne serjanttardy esepke alý bóliminiń bastyǵy, maıor V. Gýsev qol qoıǵan, № 1480703 bolyp tirkelgen tilimdeı habarlama. Onda aǵaıyndylar Sabaev Kúshtan men Ydyrystyń Brest qorǵanysy kezinde habar-osharsyz ketkeni, habar bolsa qosymsha habarlanatyny aıtylǵan.
Keńes halqynyń nemis fashızmine qarsy kúrestegi Uly Jeńisine jetkizgen jol - soǵystyń alǵashqy kúnderinen, ıaǵnı Brest qamalynan bastalǵanyn, tarıhtan bilemiz. Brest qorǵany úshin shaıqas Belarýssııanyń bir shetindegi eleýsiz qalany tarıhı, qaharman qalaǵa aınaldyrdy. Tarıhshylar da, ádebıetshiler de, rejısserler de hali múshkil qala turǵyndarynyń sol sáttegi janqııarlyq erligin qaz qalpynda búgingi urpaqqa jetkizýge talpynyp keledi. Tarıhı derekter de, quramynda meniń Kúshtan atam bolǵan 8 myń adamy bar №17 shekarashylar otrıadynyń soǵystyń alǵashqy kúninde nemis armııasymen betpe-bet qalyp, qııan-keski shaıqasqanyn aıtady. Brest qamalynyń shaǵyn garnızony gıtlershilderdiń tegeýrinine tótep berip, eń tańdaýly reıhtyń 45-jaıaý áskerler dıvızııasymen bir aı boıy shaıqasty. Baqaıshaǵyna deıin qarýlanǵan feldmarshal fon Klıýteniń tórtinshi armııasy men ásker korpýsyna tyń kúsh - úsh birdeı dıvızııa qosyp alǵan general Shrot armııasy, generaldar Gýderıan men Godtyń asa qýatty eki tank toby lap qoıǵan tusta birinshi bolyp qaterge bas tikken №17 otrıadtyń 8 myń sarbazdary kimder edi? Kúshtan atamyzdyń qolymyzda saqtalyp qalǵan hatynda «qasymyzda qazaq sarbazdary kóp. Qazaqstannan Faızolla Turymov, Ábdirazaq Mámı, Turar Satybaldın bar» degen jazbalary biraz jaıttan habar beredi.
Brest qorǵany úshin shaıqasta 25 myńnan astam qazaqstandyq soǵystyń alǵashqy aıynda qaza tapty. Al alǵashqy 10 kúninde Keńes armııasy 1 mln-nan astam jaýyngerinen aıyryldy. Bir mezgilde 300-den astam aýyr artıllerııa, eki tonnalyq zil-batpan oqpen atqylaǵanda, áýeden esepsiz «messershmıdter» bombalap, dúnıeniń astan-kesteńin shyǵarǵanda, boıdy úreıge bıletpeı, ár isin aqylǵa, sabyrǵa jeńdirgen saıypqyran qazaq soldattary kimder edi? Jekelegen boljamdardyń aıtylatyny bolmasa, bul saýalǵa naqty jaýap joq. Soǵys bastalǵan kezde Brest qalasynda 30 ulttyń ókilinen quralǵan 7-8 myńdaı ásker bolǵan eken.
Joǵaryda aıtyp ótkendeı, Burshaqbaı atamyz da, úlken ákem Nııat ta, óz ákem Aıtjanbaı da berige deıin aǵalaryn izdedi, úmiti úzilmedi. El-elge, jer-jerge suraý salyp, «Sabaev» degen tegi bar adamdarǵa habarlasyp, tabylǵandarynyń aǵalaryna qatysy bar-joǵyn izdestirip júrdi. Nııat atamyzdyń «Sabaev» degen famılııasy tek musylmandarda emes, slavıan tektesterde kóp eken. Ásirese, orystarda. Olardyń qaısybirine baryp, esik qaǵasyń. Bizdi sol toqtatty» dep otyratyny áli kúnge deıin kóz aldymda. Úlken ákemiz qaıtys bolǵan soń, ákem baýyrlarynyń sońǵy hat jazǵan jeri - Brest qorǵanyna baryp, belgisiz jaýyngerdiń basyna gúl shoǵyn qoıyp qaıtty. Bul -1995 jyldyń mamyr aıy edi. Ákem sol sapary jaıly kúndeliginde «Qala qurylysymen aınalysatyn mamandar ǵana emes, qalanyń turǵyndary da attap bassań, shuqyp qalǵan jerińnen adam súıegi shyǵatynyn, mundaı basynda belgisi joq, adam súıegi shashylyp ketken «zırat» Keńes Odaǵynyń soǵys júrip ótken eshbir elinde joq ekenin aıtady. Brest qorǵanynda 1971 jyldan kompozıtor Shýmannyń «Azasy» qaraly elge joqtaý aıtqandaı kúńirene estiledi. Bul maǵan baýyrymnyń árýaǵyna baǵyshtalǵan Quran aıattaryndaı bolyp estildi» degen jazba qaldyrypty.
