«Uly Jeńis» ordeni 63 jyldan soń ardagerdiń jaryna tabys etilgen

ASTANA. Mamyrdyń 7-si. QazAqparat - Jetisý óńirinde týyp-ósken eńbek ardageri, oqý-aǵartý isiniń úzdigi, Batyr ana Nurbúbi Jumaǵulqyzy Medeýova qazir nemere-shóbereleriniń ortasynda baqytty ómir súrip jatqan jandardyń biri. Joldasy, Uly Otan soǵysynyń ardageri Ómirjan ekeýi ulaǵatty 10 bala tárbıelep ósirdi. Bul áýletten taraǵan 6 ul men 4 qyz elge abyroıly jandar. Olardyń arasynda qoǵam qaıratkerleri, bilim men ǵylymda úlken jetistikke jetken ǵalymdar da bar. Esenkeldi Medeýov - akademık, Taldyqorǵan ýnıversıtetiniń burynǵy rektory, Úsengeldi Medeýov - QR Parlament Májilisiniń depýtaty, Qydyrkeldi - Almaty oblysy, Qaratal aýdanynyń ákimi. Keıingi tolqyn da ónegeli bolyp ósip keledi. Ardaqty ana 2001 jyly dúnıeden ozǵan joldasy, soǵys ardageri jaıly, óziniń tyl maıdanyndaǵy eńbegi, ustazdyq joly týraly QazAqparat tilshisine aıtyp berdi.

- Nurbúbi apa, 1941 jyly maýsymnyń 22-si kúni talaı qazaq shańyraǵynyń basyna qasiret ákelgen Uly Otan soǵysy bastaldy. Siz ol kezde qaıda boldyńyz?

- Ol kezde men Almaty qalasyndaǵy bastaýysh synyp muǵalimderin daıyndaıtyn ýchılışede oqyp júr edim. Bilimge ynta-jigerimniń arqasynda teń qurbylarymnyń ortasynan oq boıy ozyp shyqqan bolatynmyn. Aspan ashyq, kún shuǵylaly, jasyl jelekti sáýletti qalada aq qanatty armandy ańsap júrgen kez edi. Soǵys bir-aq kúnde qara aspandy tóńkerdi de tastady. Ýchılışemiz jabylyp, bárimizge oqytqan jyldaryna anyqtama qaǵaz taratty. Maǵan ǵana ozat oqýshy retinde Almaty pedagogıkalyq ýchılışesine joldama usyndy.

Jastyǵym bolar, oqýymdy jalǵamaq bolyp, elge oraldym. «Bolashaqta joǵary oqý ornyn da bitirip alarsyń. Ázirge kóz aldymyzda júre tur. Saǵan deıin týǵan balalarym toqtamaǵan edi», - dedi ákem Jumaǵul qamyǵyp. Al sheshem: «Senen keıingi balalarym sheshek aýrýynan sheıit bolǵan edi. Qasymyzda bolshy. Ashyq kúnde naızaǵaı oınatqan soǵys mynaý»,- dedi kózine jas alyp.

Qarap otyrǵan perzentin kim kóz aldynan tasa qylsyn?! Ata-anamnyń nazasyna ushyramaý úshin aýylda qaldym. Erteńine meni aýdandyq oqý bóliminiń bastyǵy shaqyrdy. Ol «Qaǵylez balasyń ǵoı. Bilgenińdi shákirtterge úıret. Bilimińdi óz betińmen damyt. Qatal ýaqyttyń talaby osy»,- dep maǵan Birinshi Mamyr ujymsharyndaǵy mekteptiń bastaýysh synyp muǵalimi degen buıryqty ustatty.

- Ómirlik jaryńyz bolǵan Ómirjan Medeýuly týraly syr shertseńiz? Ol qandaı adam edi, qandaı qasıetterimen erekshelenetin-di?

- Otaǵasy 1919 jyly Qaskeleń men Shamalǵan arasyndaǵy Shóladyr eldi mekeninde týǵan. 1939 jyly Qyzyl Armııa qataryna shaqyrylyp, Ózbekstanda áskerı boryshyn óteıdi. 1941 jyly áskerı boryshy aıaqtalǵanda soǵys bastalady. Ol Smolensk maıdanyna alynyp, pýlemetshi bolady. Jaýmen keskilesken urysta pýlemetshi Ómirjan Medeýov óz ómirin oılamaı, Otanyn qorǵaýda asqan erlik pen batyldyq tanytady. Qandy shaıqastardyń birinde qardaı boraǵan jaý oǵynyń astynda qalyp, aýyr jaraqat alady. Áskerı dárigerler birneshe aı boıy onyń ómiri úshin kúresedi. Sonan soń eline demalysqa jiberiledi. Ýádesine berik jigit ata-anamnyń aldynan ótip, óz ákesiniń de batasyn alyp, ekeýmiz nekemizdi qıǵyzyp, otaý qurdyq. Arada eki aı ótken soń Ómirjan áskerı komıssarıatqa baryp, qaıtadan soǵysqa attandy. Ushqyshtar daıarlaıtyn ýchılışege túsip, Bishkekten densaýlyǵy jaramsyz dep tanylyp, 1943 jyly kóktemde elge birjola oraldy.

Ómirjan ekeýmiz qudirettiń kúshine syıynǵan jandar edik. Bir-birimizdi qas-qabaqtan tanyp, kózben uǵysatynbyz. Áıeldiń jumysyna aralasqandy ar sanaıtyn. Árbir azamattyń da mysy bar. Er-azamat dalada arystandaı aıbatty, jolbarystaı qaıratty bolǵanymen, úıge oralǵanda sál de bolsa kóńili jaılanyp, jany raqat tabady. Jaqsy jar erin otbasynda kútip, baptaı bilýi kerek.

- Ómirjan atamyzdyń soǵysta berilýge tıisti bir nagradasy 2008 jyly tabys etilipti ǵoı. Osy jóninde aıtyp berseńiz?

- Burynǵy Keńes Odaǵynyń soǵys ótken jerlerinde qyzyl izshiler otrıady izdeý jumystaryn toqtatqan joq. Kóptegen nagradalar men qujattar soǵysqa qatysqan jandardyń urpaǵyna tabys etilýde. 2008 jyldyń 7 mamyry kúni Qoǵamdyq nagradanyń ulttyq komıtetiniń prezıdıýmynyń tapsyrmasymen Reseı Federatsııasynyń general-leıtenanty Vladımır Osıpov Qaskeleńge keldi. Ol Uly Otan soǵysynyń ardageri Ómirjan Medeýovke Uly Otan soǵysy jyldarynda kórsetken erligi úshin «Uly Jeńis» ordenin tabys etý úshin kelgen edi. Ókinishke oraı Ómirjan Medeýuly ony óz qolymen ala almady. Ol 2001 jyly dúnıeden ozǵan edi. Ordendi batyrdyń jubaıy retinde maǵan tapsyrdy. Bul jóninde 2008 jyly «Pýls Karasaıa» gazetinde L.Ońǵarbaevanyń «Uly Otan soǵysy aıaqtalǵannan keıingi 63 jyldan soń nagrada Jandosovtaǵy batyrdy izdep tapty» degen tamasha maqalasy jarııalandy.

Ol soǵystaǵy erligi úshin birinshi dárejeli «Uly Otan soǵysy», «Germanııany jeńgeni úshin» ordenderimen, «Erlik pen batyldyǵy úshin», «Marshal Jýkov», «Eńbek ardageri» medaldarymen, basqa da kóptegen medaldarmen jáne Alǵyshattarmen marapattalǵan edi. Qashan da halyqqa qaltqysyz qyzmet ete bilý - úlken azamattyq. Ómirjan bar ómirin elimizdiń ıgiligi úshin janqııarlyq eńbekke arnady. Aýyldyq Keńestiń tóraǵasy bolyp, partııa qatarynyń aldyńǵy sapynan kórindi. Óz ortasyna bedeldi jan boldy.

- Ustazdyq jolyńyz qandaı qasıetimen qymbat ta qadirli?

- Surapyl soǵys jyldarynyń zardabyn keshsem de, ómirge 10 perzent ákeldim. Olardyń denderi saý, uqypty, uıymshyl, qaıyrymdy, úlkendi syılaý, kishige qamqor bolyp ósýlerine kómektesken meıirban enem men ózimniń anam edi. Sol kisilerdiń arqasynda ózim qalaǵan jumysymdy tastamaı, 1976 jylǵa deıin muǵalim bolyp, zeınetkerlikke shyqtym.

- Ár ustazdyń aldynan myńdaǵan shákirtter ótedi? Siz de talaı jas urpaqtyń ulaǵatty bilim alýyna úles qostyńyz...

- Iá, meni qadir tutatyn shákirtterim óte kóp. Shákirtterimniń biri QR Parlament Májilisiniń depýtaty bolǵan Marııa Júıriktaeva. Ol 2004 jyly kezdeskenimde: «Siz balalyq shaǵymnyń kýási retinde maǵan aıryqsha ystyq jansyz. Ulaǵatty ustazym boldyńyz. Mektep qabyrǵasynda Sizge elikteıtin edik. Siz aıdynda júzgen aqqýdaı qalyqtaı basyp, mektepke bara jatqanda syrtyńyzdan súısinip, sol bir ádemi júrisińizdi salýǵa umtylatynbyz»,- dedi. Men qatty tolqydym. Sonshama jyldar boıy ustazǵa degen mahabbattyń júrekte kirshiksiz taza saqtalǵany janymdy tebirentti.

1966 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq aǵartý isiniń úzdigi» ataǵyn aldym. Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy jankeshti isim baǵalanyp, «Eren eńbegi úshin» jáne Lenınniń 100 jyldyǵyna arnalǵan medal, «Eńbek ardageri» merekelik medaldarymen jáne Reseı Federatsııasynyń «Velıkaıa Ekaterına» ordenimen marapattaldym. Basqa maqtaý qaǵazdarym da bir tóbe. Eń úlken de qasıetti ordenim - «Ardaqty ana» altyn juldyzym. Buny on balamdy adamgershiligi joǵary, ádepti, mádenıetti azamattar etip tárbıelegen eren eńbegimniń belgisi dep bilemin.

Muǵalimdik jolda Abaı atamyz aıtqan «Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa» degen qaǵıdany berik ustanyp, esh aıanbaı, bar bilgenimdi oqýshylar zerdesine toqytýǵa talpyndym. Shákirtterimdi óz balalarymmen teń kórip, bilim nárimen sýsyndatyp, taǵylymdy tárbıe berýdi basty maqsatym dep sanadym.

- Analyq aq tilegińiz?

- Qazaqstanymyz da damýdyń jańa dańǵyl jolyna tústi. Órkenıetke kósh-kerýenin bastap barady. Halqymyz aman, elimiz tynysh, baq-berekemiz, yntymaǵymyz jarasymyn taba bergeı dep tileımin.

- Oılaryńyzdy ortaǵa salǵanyńyzǵa raqmet.