Uly qaǵan qaıda jatyr? - baspasózge sholý
***
Búginde jastardyń kitap oqymaıtyndyǵy, kitaphanaǵa tym sırek baratyny jıi aıtylady. Árıne, ǵalamtor, tehnıkanyń sońǵy jetistigi adamdy kitaptan alshaqtatqany belgili. Biraq ınternet eshqashan kitap pen kitaphananyń ornyn basa almaıdy, dep jazady « Aıqyn » gazeti búgingi sanyndaǵy « Kompıýter kitapty almastyra ala ma? » atty maqalasynda. Basylymnvń atap ótýinshe, kitaphanadaǵy jumystyń qıyndyǵymen qatar qyzyǵy da basymdaý bolady. Kitap urlaý, ony syzyp ketý, jyrtyp alyp ketý degen sııaqty. Bizdiń zamanymyzǵa deıingi IV ǵasyrda Rımde kópshilikke arnalǵan 28 kitaphana bolǵan. Orta ǵasyrlarda ýnıversıtetter janynan ashylǵan kitaphanalarda urlyq-qarlyqty boldyrmaý úshin kitaptardy qabyrǵaǵa shynjyrmen buǵaýlap tastaıtyn bolǵan. Máselen, kitap urlaıtyn eń belgili bıblıokleptoman Stıven Blýmberg bolǵan kórinedi. Ol óz ómirinde 268 kitaphanaǵa bas suǵyp, 23 myńnan asa sırek kezdesetin kitapty urlaǵan. Quny 20 mıllıon dollardan asatyn kitaphanasyn tolyqtyrý úshin Blýmberg kitap urlaýda túrli qıturqy ádisterdi qoldanǵan. Kitaphanadaǵy urlyq qazir de ushyrasady. Almatydaǵy kópshilik jáne joǵary oqý oryndarynda da tosyn oqıǵalar bolyp turady eken. Ásirese, kitaphanalarda kompıýter tyshqandaryn «aýlaıtyndar» kóbeıgen. Óıtkeni kitaphanalardyń basym kópshiligi kompıýtermen jabdyqtalǵan jáne kitapqa tapsyrys berý elektrondy ádispen júzege asyrylady. Máselen, Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń ál-Farabı kitaphanasynda 9 fakýltettiń kitap qory 57460 danany quraıdy. Kelýshilerdiń basym kópshiligi stýdentter. Osy kitaphananyń qyzmetkeri Raıa Qypshaqbaevanyń aıtýynsha, 20 kompıýter «tyshqanynyń» 10-nan astamy joǵalyp ketken. Internettiń arqasynda kitap urlaý sıregen. Al Ulttyq kitaphanada eń kóp jasalatyn eskertý - kitap betterin uıaly telefonǵa sýretke túsirý. Munda kitaptan kóshirme jasaýǵa bolady. Biraq kóshirmeńiz 10 betten aspaýy kerek. Sondyqtan aqshasy bolmaǵan keıbir stýdentter betti telefonǵa túsirip, mamandardan eskertý alyp jatady. Qazir kitaphanalardyń barlyǵy beınekameralar arqyly baqylanatyndyqtan, óreskel qatelikter oryn ala qoımaıdy. Biraq «urlaımyn» degen adam ebin tabatyn sekildi. Qoryta aıtqanda, kitap, kitaphana sekildi kıeli uǵymdardyń ornyn eshnárse almastyra almaıdy. Kitap qadirsiz bolsa, Shekspır «kitap maǵan taqtan da qymbat» demes edi. «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Uly qaǵan qaıda jatyr» degen maqalasynda Shyńǵys hannyń qaıda jerlengeni týraly tyń derektermen bólisedi. Basylymnyń jazýynsha, qazaqtyń belgili jazýshysy marqum Qalıhan Ysqaq gazetke bergen bir suhbatynda: «Shyńǵys hannyń jerlengen jeri jóninde san-saqqa júgirtetin áńgime kóp. Árıne, oǵan núkte qoıý múmkin emes. Óıtkeni Uly Qaǵannyń múrdesin taýyp, «mynaý Shyńǵys hannyń molasy» dep eshkim aıta alǵan joq. Aıta almaıdy da. Tek «ana jerde, myna jerde» degen boljam, sáýegeılik kóp. Al meniń topshylaýymsha, Shyńǵys han Altaıda bálkim, Qara Ertistiń tabanynda jerlenýi múmkin. Qolymnan kelgenshe, Uly qaǵan ómirin biraz zerttegen adammyn. Altaı - ıisi túrkilerdiń otany. Bizdiń jyl sanaýymyzdyń 61 jyly búkil túrkiler Otyken ólkesine jınalǵan. ıAǵnı Tór Altaıǵa, 551 jylǵa deıin sol jerde jatyp, Turan ımperııasyn jarııalap baryp jyljyǵan. Aty-shýly Attıla da sodan attanǵan. Kótenhannyń eki balasy Ashbórihan men Botpaı da sodan attanǵan. Shyńǵys han da sol jerden attanǵan. Altaı - búkil túrkilerdiń atamekeni. Muny árdaıym este ustaǵan jón. Tarıhı qujattar boıynsha bir kezde bul jer Otyken atanǵan... Jalpy, men Qaǵannyń denesi mońǵol jerinde emes, ata-babasy ósip-órkendegen Altaıda jatyr dep esepteımin» degen úlken jazýshy. Bálkim, Qalıhan aǵanyń aıtqanynda bir shyndyq jatýy da múmkin. Al sol uly qaǵannyń ólimi de, múrdesiniń qaıda jatqany da belgisiz... Osy belgisizdik oǵan degen qyzyǵýshylyqty odan ary arttyrýda. Ásirese, ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldarynan beri mońǵol jerine at arytyp baryp, Uly Qaǵannyń jatqan jerin izdestirgen japon, amerıkan, nemis, frantsýz, qytaı, orys, aǵylshyn ekspedıtsııalary ázirge túk tappady. Degenmen, belgili bir nátıjege qol jetkizdik degender de bar. Máselen, osydan biraz jyl buryn mońǵol jáne AQSh ǵalymdarynyń birlese júrgizgen zertteýinen tuşymdy birdeńe shyqqan sııaqty. Olar Mońǵolııanyń soltústik batys óńirinen XIII -XIV ǵasyrlarda jerlengen patshalar alqabyn tapqan. «Bálkim, uly qaǵan sonda jatqan bolar» deıdi olar. Buǵan deıin týǵan daýlarǵa nazar aýdarsaq, Shyńǵys hannyń múrdesi «birde ana jerde, birde myna ólkede jerlengen» degen áńgime kóp. Biri - Burhan Qaldun taýynda, ekinshisi - qytaı men mońǵol shekarasyndaǵy Altaı taýynyń eteginde, úshinshisi - búgingi qazaq jerindegi Shyńǵystaýdyń mańy, Tarbaǵataıdyń bir jotasy degendi alǵa tartady... Joramal kóp, biraq bultartpas aıǵaq joq. Ásirese, qytaılar «Shyńǵys qaǵan tańǵuttardyń Sı Sıa memleketin shabýǵa barǵan saparynda dúnıeden ótti» desedi. Ras, tańǵut memleketi meken etken jer búgingi Qytaıdyń soltústik aımaǵynda ornalasqan. Sodan bolar, qytaılar «Uly qaǵannyń súıegi bizdiń jerde jatyr» degendi jıi aıtady. Tipti úlken murajaı ashyp, Shyńǵys hannyń denesi jatady dep tabyt ta jasap qoıǵan... Endi álemdik tarıhta orny erekshe tulǵany kim de bolsa óz jaǵyna tartqysy keleri haq... Orystar «han Týva jerinde» deıdi... Óıtkeni uly qolbasshynyń tarıhı otany sol óńir - qazirgi tývalyqtardyń ata-tegi uranhaılar ómir súrgen Saıan-Altaı taýynyń etegi. Tývalyqtardyń eski ańyzyna nazar aýdarsaq, uly han ólgen soń onyń súıegi taýdyń bir saıyna búkil baılyǵymen kómilgen eken. Uranhaılardan quralǵan myńdaǵan salt atty jaýyngerler talaı jyl sol mańdy kúzetipti... Desek te, uly Qaǵannyń bir danalyǵy, bálkim, kóregendiligi bolar, ózi ólgen soń súıegin ashyp qorlaýǵa jol bermeý úshin, eshkim bilmeıtin aıdalaǵa jerletýi. Kómilgen soń, myńdaǵan jylqyny júrgizip, qabirdi jermen birdeı etip tegistep jiberýi, ony kómýge barǵan adamdardyń birin qaldyrmaı qyryp tastaý adam jany túrshigerlik oqıǵa sekildi kóringenmen, bir jaǵynan durys pa dep te oılaısyń. Óıtkeni eki-úsh myń jyl buryn qaıtys bolǵan perǵaýyndardyń tabytyn ashyp, máıitterin zerttep, súıekterin birde anda, birde mynda tasyp, qorlap júrgen ǵalymdar búginde kóp. Kóregen Qaǵan sony sezip, súıegin qorlatpaýdy oılasa kerek-ti. Sonymen, zertteýshiler ne deıdi? Henteı taýly jotasynan ǵalymdar, arheologtar úlken qorǵan tapqan. Onda asa belgili adam jerlengeni týraly aıǵaq kóp. Qorǵannyń shet jaǵasy qazylyp, odan XII-XIV ǵasyrǵa jatatyn kóptegen jádiger alynǵan. Osyǵan qarap-aq, ǵalymdar jerlengen adam jaı ǵana baı emes, óz zamanynyń asa iri tulǵasy bolǵanyn aıtady. Qorǵanda kim jatqany belgisiz. Ǵalymdar bul tóbeni tabý úshin uzaq eńbektendi, tehnıkanyń sońǵy jetistikterin paıdalandy. Jer qabatyna tereńdep ene alatyn apparat paıdalandy. Sonyń arqasynda taýly alqaptan belgisiz qorǵan tapty... Bul sol óńirdegi 4 myń sharshy mıldi jalyqpaı zertteýden keıingi nátıje... «Bul jerde álem tarıhyn ózgertken, qolbasshylardyń qolbasshysy, patshalardyń patshasy Shyńǵys han jatqanyna senemin» deıdi ekspedıtsııa basshysy. Jergilikti jurt ta Shyńǵys han osy Henteı jotasynda jatyr desedi. «Onyń tynyshtyǵyn buzýǵa bolmaıdy. Eger de onyń jatqan jerin qazyp, súıegin qorlaıtyn bolsa, aqyr zaman ornaıdy. Úshinshi dúnıejúzilik soǵys bastalady» desedi olar. «Jurtty qyzyqtyratyn Shyńǵys hannyń qýaryp qalǵan súıegi emes, onyń ózimen birge kómilgen baılyǵy» deıdi jergilikti professor Ulambaıar Erdenebat. Bálkim, solaı da bolar. «Jádigerlerdiń XII-XIV ǵasyrǵa jatatyny anyqtaldy. Biraq tolyqtaı saraptamadan ótkizilip bolǵan joq. Jalpy, bul jádigerler talaı dúnıeniń bastamasy bolmaq. Eger de Shyńǵys hannyń múrdesi tabylyp jatsa, ol HHІ ǵasyrdaǵy uly jańalyq bolmaq» degen ekspedıtsııa basshysy Lın. Biraq sodan beri arada biraz jyl ótti. Alaıda zertteý júrgizgen ǵalymdar odan keıin «jaǵdaı bylaı boldy» dep málimdeme jasaǵan emes... Demek, Uly Qaǵannyń denesin tappaǵany da. «1795-1847 jyldary ómir súrgen mońǵoldyń ataqty ǵulama tarıhshysy ári jazýshy Vanchınbal «Kók sýdar» (Kıeli shejire) atty tarıhı eńbeginde (keıin bul uly Injınash jalǵastyryp jazyp aıaqtaǵan): «Shyńǵys hannyń múrdesin Onon, Kerýlen ózeniniń bastaý alǵan basy, Býrhan-Haldýn taýynyń tóbesine tas úı ornatyp jerlegen. Múrdeni shynar aǵashynan jasalǵan sandyqqa áspettep ornalastyryp, sandyqty úsh altyn beldikpen saqınalap bekitken. Altyn beldikti sandyq arnaıy aınalmaly mehanızmge ornatylǵan degen ańyz bar. Táńirdiń qalaýy boıynsha qasıetti sandyq ǵasyrda bir ret ornynda aınalyp turady-mys. Altyn qursaýly sandyqtaǵy Shyńǵys han múrdesiniń basy shyǵysqa qaraǵan ýaqytta mazardy ashsa qaýip-qatersiz bolady-mys. Sol kezde múrdeni shyǵarýǵa ruqsat beriledi dep esepteıdi. Kúnshyǵystan kók buqa minip kelgen, belýaryna túsken saqaly bar qart adam bastap múrdeni ashýǵa tıisti deıdi. Múrdeniń basy kúnshyǵysqa qaramasa tabylmaıdy da, tabyla qalǵan jaǵdaıda ashýǵa, shyǵaryp alýǵa bolmaıdy. Ondaı jaǵdaıda múrdeniń kıesi atady-mys.Tabıǵat apaty bolady, kútpegen alapat soǵys bastalady. Adamzatqa emi tabylmas indet taraıdy-mys degen ańyz bar» dep jazyp qaldyrǵan. Ańyz mońǵoldar ortasynda da aýyzsha saqtalǵan»( «Shyńǵys hannyń mazary tabyldy...» Qarjaýbaı Sartqojauly, Halyqaralyq Shyńǵys han akademııasynyń akademıgi, túrkolog) deıtin de áńgimeler kóp. Árıne, «Shyńǵys hannyń múrdesin taptyq» degen jalǵyz bular emes. Osyǵan deıin de talaı ǵalym aıtqan. Biraq bári bos áńgime bolyp shyqty. Uly qaǵan qaıda jatyr? Belgisiz. Belgisiz bolǵan saıyn oǵan degen qyzyǵýshylyq ýaqyt ótken saıyn arta túseri haq. *** Keshe Otan qorǵaýshy kúni qarsańynda Memleket basshysy - Qarýly Kúshterdiń Joǵarǵy Bas qolbasshysy Nursultan Nazarbaev kezekti joǵary áskerı jáne arnaıy ataqtar men synyptyq shender tapsyrdy, dep jazady « Egemen Qazaqstan ». Saltanatty rásim barysynda Nursultan Nazarbaev jınalǵandardy Otan qorǵaýshy kúnimen jáne Uly Jeńistiń 70 jyldyǵymen quttyqtady. Ulttyq armııanyń el táýelsizdigi men tutastyǵynyń tiregi ekenin atap ótti. «Sizder minsiz qyzmetterińiz arqyly jas býynǵa patrıottyqtyń úlgisin kórsetesizder, muny memleket joǵary baǵalaıdy. Nagradaǵa usynylǵandar qatarynda Qarýly Kúshtermen birge quqyq qorǵaý salasy men arnaıy organdardyń ókilderi de bar. Olardyń negizgi qyzmeti - eldegi tynyshtyqty saqtaý, halyqtyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý», - dedi Prezıdent bul oraıda. Memleket basshysy, sonymen qatar, joǵary áskerı jáne arnaıy ataqtar tapsyrý jyl saıyn jaqsy dástúrge aınalǵanyn jetkizdi. «Jańa ataq alý, ásirese, generaldyq ataq alý - zor mártebe ári jaýapkershilik. Bul - sizderge, sizderdiń tálimgerlerińiz ben qaramaǵyńyzdaǵylarǵa, jaqyndaryńyz ben dostaryńyzǵa kórsetilgen úlken qurmet. Sizder ómirde osy joldy tańdap, toǵyzdan keshki altyǵa deıingi jumys kúnimen shektelmeıtin erekshe mamandyqty tańdadyńyzdar. Otanǵa qyzmet táýlik boıy qyzmet etý degen uǵymdy bildiredi. Halyq aldyndaǵy boryshty óteý úshin bar kúsh-jigerdi jumsaý, qajet bolsa, ómirdi de qııý - bul sizderdiń jaýapkershilikke toly mindetterińiz. Sondyqtan, sizderdi búgin berilgen ataqtarǵa laıyq dep sanaımyn», - dedi Nursultan Nazarbaev. Osylaı dep sózin qorytyndylaǵan Memleket basshysy jańa áskerı shenge ıe bolǵan jáne ataq alǵan azamattardy taǵy da merekelerimen quttyqtap, olardyń Otanǵa laıyqty qyzmet etetinine senim bildirdi. Bul kúni marapattalǵan áskerı azamattar Prezıdenttiń qolynan ataq alý úlken mártebe ekenin jáne zor jaýapkershilik júkteıtinin aıtty. Sondaı-aq, Otanymyzǵa jáne Qazaqstan halqyna qyzmet etý úshin barlyq erik-jigerleri men kúsh-qaırattaryn jumsaıtyndaryna sendirdi. Aqordadaǵy saltanantty rásim barysynda general-leıtenant áskerı ataǵy O.Bıjanovqa berildi. Al general-maıor áskerı ataǵy Q.Aqtanovqa, T.Dándibaevqa, A.Qaskeleńovke, Q.Myńjanovqa, Q.Sadyqovqa, M.Talasovqa, R.Shpekbaevqa tapsyryldy. Buǵan qosa, avıatsııa general-maıory áskerı ataǵyna D.Qosanov, Ulttyq qaýipsizdik general-maıory arnaıy ataqtaryna A.Aqshaev, A.Kenjebekov, S.Qurmanalıev, N.Majılov, N.Nursıpatov laıyq dep tanyldy. Bul kúni polıtsııa general-polkovnıgi arnaıy ataǵy Q.Qasymovqa, polıtsııa general-leıtenanty arnaıy ataǵy M.Demeýovke, polıtsııa general-maıory arnaıy ataǵy M.Ablazımovke, J.Baqtybaevqa, B.Bısenqulovqa, M.Qojaevqa, M.Urymhanovqa tabystaldy. 3-synypty ádilet memlekettik keńesshisi synyptyq sheni N.Ábdirovke, M.Isadılovke, Ǵ.Mırazovqa, B.Taıymbetovke, T.Táshimbaevqa, I.Tileýǵalıevke, Ǵ.Toǵyzbaevqa berildi. *** «Vremıa» gazeti elimizdegi eń qymbat ártisterdiń tizimin jasady. Tizim boıynsha eń qymbat ánshi Qaırat Nurtas 8000-10000 dollar, Roza Rymbaeva ekinshi orynda - 6000 dollar, Nurlan Abdýllın 5000-6000 dollar, Lýına - 5376 dollar (1 mln. teńge), Dilnaz Ahmadıeva - 5000 dollar, Búrkit, «KeshYou» toby jáne Beıbit Qorǵan - 4000 dollar, «Úrker» toby 3000 dollar, Ashat Tarǵynov - 2000 dollar.