Uly dalanyń rýhanı ustazynan úlgi alsaq, utylmaımyz – Abat Qydyrshaev
Onyń aıtýynsha, ǵulama ǵalymnyń 870 jyly Uly dalanyń qazirgi Otyrar qalasynda dúnıege kelgeni belgili.
«Adamzattyń ekinshi ustazy», «Shyǵystyń Arıstoteli» atanǵan entsıklopedıst ǵalym, Islam pálsapasynyń alyp qaıratkeriniń tolyq tegi, aty-jóni – Ábý Nasyr Muhammed ıbn Tarhan ıbn Ýzlaǵ ál-Farabı at-Týrkı. Ǵulama Ábý Nasyr ál-Farabı hıjra jyl sanaýy boıynsha 329 jyly Damaskide qaıtys bolyp, sol jerde jerlengen, kesenesi de sol jerde. Kemeńger ustazdyń týǵan jeri, balalyq shaǵy, esimi, ómirden ozýy óz aldyna bólek áńgime.
-Búginde bizdi «kóp oılasań, dana bolarsyń» qaǵıdasyna saı, Ábý Nasyr ál-Farabı oıshyldyǵy, ǵulamalyǵy tańǵaltpaı qoımaıdy. Tuńǵıyq tereń bilimqorlyqqa qalaı qol jetpek. Týa bitken talanttylyq pa. Daý joq, jaratylysy bólek tulǵa. Aqıqaty – Ábý Nasyr ál-Farabıdiń tuńǵıyq ǵulamalyǵy, teńizdeı tereń bilimpazdyǵy bilýge, bilim-ǵylymdy ıgerý, meńgerý qumarlyǵynyń aǵyl-tegildiliginde. Al jańa urpaq boıyna osy izgi qumarlyq, ıgi yntyzarlyq qaıdan juǵysty bolmaq. Ustazdan, jaqsy ustaz ónegesinen. Ustazy myqtynyń ustamy myqtylyǵy sodan, - deıdi ǵalym.
-Abat Satybaıuly, ǵulama ǵalymdy zertteýshiler qalaı baǵalady?
-Zertteýshiler ál-Farabıdi ózdiginen sharq ura izdene júrip, basyn taýǵa da, tasqa da soǵa júrip, asa tabandylyq tanytýymen jetilgen ǵalym desedi. Máselen, aıtýly tarıhshy Ibn Hallıkannyń jazbalaryna súıensek, ál-Farabı Arıstoteldiń «Metafızıkasyn» 40 ret, «Jan týraly» týyndysyn 100 ret, al «Rıtorıka» atty traktatyn 200 ret oqyǵany týraly derek keltirilgen. Netken tabandylyq deseńizshi! Tipti, bizge jetken derekterge úńile baǵdarlasaq, ǵulama Ábý Nasyr sóz qadirin erekshe joǵary baǵalaǵan, ǵalymdy aǵyl-tegil, asta-tók baılyq emes, ýaqyt qadiri, adamdyq bıik paryz tereń oılantqan. Qarapaıym da qanaǵatshyl bolǵan. Qolǵa alǵan, bastaǵan isin jalǵastyrýdy, tereńdetýdi, jazbalarynyń qalyń kópshilikke qoljetimdi ári túsinikti bolýyn oılaǵan. Qysqasy, ǵulama oıshyl qara qarynnyń toıǵanyna máz bolmaǵan, qara basynyń amandyǵyn ǵana oılamaǵan. Jaratýshy Táńirine taǵzym ete bilgen. Ǵulamany rýhanııat máselesi erekshe tolǵantqan. Nátıjede ál-Farabıdiń ǵylymı mol murasy búginde búkil álemdik ǵylym damýynyń tarıhı irgetasy, bastaý kózi retinde baǵalanǵan. Uly oıshyldyń 160-tan astam traktatynda kórinis tapqan shyǵarmashylyq murasy ǵylym ataýlynyń negizgi baǵyttaryn damytýǵa erekshe yqpal etken. Ǵalym matematıka, geometrııa, fızıka, metafızıka, fılologııa, pedagogıka, jantaný, ádisteme, hımııa, bıologııa, fılosofııa, astronomııa, mınerologııa, medıtsına, logıka, áleýmettaný, saıasattaný, quqyqtaný, dintaný, mýzyka, astrologııa, etıka jáne taǵy basqa da salalarǵa ólsheýsiz úles qosqan.
Elimizde ál-Farabı murasyn zertteýdi alǵashqy bolyp qolǵa alǵan ǵalym Aqjan Mashanı: «Ál-Farabı ǵylym men ónerdiń barlyq salasynda óshpes iz qaldyrǵan», - deı kele: - «Ál-Farabı men Abaı arasyn jaqyndastyrý, úndestirý – halqymyzdyń myńjyldyq mádenı-rýhanı dúnıesin tiriltý degen sóz»,- dep túıindeıdi.
Belgili shyǵystanýshy ǵalym Ábsattar qajy Derbisáliniń: «Ábý Nasyr ál-Farabı ǵylymnyń pálsapa, logıka sııaqty salalarynyń irgetasyn qaıta qalaǵan, ár ǵylym salasyn jeke pán retinde ıgerý jaǵyn kótere otyryp, olardyń mánin aıqyndap, mazmunyn ajyratýǵa tyrysqan. Áýez jaıly da kúrdeli zertteýler júrgizgen, matematıka salasynda úlken jańalyqtar ashqan, astronomııa jaıly kesek-kesek eńbekter qaldyrǵan, fızıka ǵylymyn da tyń oılarmen baıytqan. Jaratylystaný ǵylymynyń medıtsına, hımııa, mıneralogııa sekildi asa mańyzdy salalary boıynsha kúni búginge deıin mánin joǵaltpaǵan eńbekter jazǵan. Kóne grek oqymystylarynyń pikirlerindegi ozyq qaǵıdalardy taldaǵan», - dep oı túıýi de beker bolmasa kerek.
-Ábý-Nasyr ál-Farabı eńbekterinen biz neni túsinemiz, ony búgingi kúnmen baılanystyratyn ne dep oılaısyz?
-Daý joq, ǵalym traktattaryndaǵy tuńǵıyq qıly tujyrymdardy túsiný belgili bir joǵary deńgeıdi, ishki daıyndyq pen sanany qajet eteri anyq. Asyly, bıdiń sózin qul da aıtady, biraq aýyzynyń dýasy joq. Uly dalanyń ulaǵatty ustazy Ábý Nasyr ál-Farabı – dýaly aýyz tulǵa. Oıshyl adam maqsatyna ózin-ózi jetildirý arqyly jeterin basa aıtady. Ǵalym adam rýhanı jaǵynan únemi ózin-ózi jetildirip otyrýǵa tıistiligin boljap, adam tek aqıqatty, aınaladaǵy dúnıeni tanyp bilý arqyly jetilerine arqa súıeıdi. Bul tujyrymdy oıǵa ımandaı senesiń, sebebi Ábý Nasyrdyń ózi de ómir boıy tap osy qaǵıdatty basty kredo etti. Nátıjede telegeı tabysqa, kemel parasatqa jetti emes pe. Ókinishtisi, tap osy túıindi tezıske ekiniń biri múldem mán bermeıdi, bastapqyda tipti túsinbeıdi, keshteý uǵynyp jatamyz. Adam sanasynyń jańǵyrýy nátıjeli jańalyqqa ákelmek. Shyn bilimdi aqıqat, anyq bilim dep uqqan ǵalym bilim qýǵan jannyń oıy kúndelikti kúıbeńnen kóp alysta jataryn baǵdarlaı kele, bilimdi bolýdy jańalyq ashýǵa qabiletti bolý turǵysynda paıymdaıdy. Osy tusta da oıshyl baqyttyń máni parasattylyqta, árkimniń óz aldyna ıgilikti maqsat qoıa bilýinde, adamnyń óz minez-qulqyn, is-áreketin erikti túrde ózgertip, ıgilikke baǵyttap otyrýynda ekendigine aktsent beredi. Osydan keıin bilimge, bilýge umtylmaı gór! Óz keýdeńde ózińe Amerıka ashqyń kelse, óz-ózińdi tanyǵyń kelse, túbirimen ózińdi túletkiń kelse, bilimge umtyl. Ózge jol joq. Jetik bilimińniń aıqyn kórinisi – seniń biligiń. Tek bilim ǵana telegeı-teńiz bilik qalyptastyrmaq. Biregeı biligiń – Sizdiń kúndelikti alýan jaǵdaıattaǵy utymdy sózińiz, sizge eseleı qýanysh syılar kúndelikti qısyndy da maqsatty maǵynaly is-áreketińiz. Adam balasynyń mejelegen aıqyn maqsaty arqasynda tulǵa retinde somdalýǵa septeser bilik-júıe molaıa túspek. Demek, bilimiń - biligiń, sóziń – óziń. Bul saty ǵylym órine órletpek. Ǵulamanyń aıtýynsha, ǵylym adam sanasyna bolmysy bólek, erekshe ushqyrly uǵymdardy ornyqtyrý arqyly ǵana tereń uıalamaq. Olaı bolsa, ǵylymmen aınalysar adamnyń aqyl-oıy aıqyn, erik-jigeri zor, tilek-maqsaty aqıqat pen adaldyqqa qyzmet etýge talap jolynda bolýy shart. Jaı lázzat izdeý, kásipqumarlyqqa uqsas áreket onda bolmasqa kerek. Tipti bul rettegi ǵulamanyń ǵylym úırenýge kirispekshi kisi tárbıeli, adamgershiligi mol, adal, qýlyq-sumdyqtan jáne basqa da aǵat minez-qulyqtan aýlaq bolýy qajettiligin astyn syza aıtýy oılantpaı qoımaıdy. Demek, búginde qanshama qajet bolǵanymen ǵylymǵa bet burý, ǵylymmen aınalysý erikkenniń ermegi emes. Bilim-tájirıbe, ǵylym-ilim nátıjesi adam boıyna orasan aqyl-parasat syılaıdy. Bilim-ǵylymnyń qudireti osynda. Al adamǵa ǵana tán aqyl-parasat – adamnyń oılaýyna, paıymdaýyna, ǵylym men ónerdiń qyr-syryn uǵýyna, jaqsylyq pen jaman qylyqtyń arajigin ashýyna birden-bir járdemdeser, birden-bir kómekteser biregeı qudiretti kúsh ispetti qubylys. Demek, ál-Farabıshe túıindeler tezıs – qoǵamdaǵy barsha qıynshylyqty jeńetin adamdy baqytqa jetkizetin kúsh – adamnyń aqyl-oıy, aqyl-parasaty.
-Shyǵys áleminiń rýhanı ustazy neni alǵy kezekke qoıady, neden saqtandyrady?
-Ǵulama adam boıyndaǵy minez-qulyq minin rýhanı keselge balaıdy. Minezdi jannyń aınasy deýi de osydan bolsa kerek. Adamnyń basyna qonǵan baqyttyń turaqty bolýy ózge emes, tek jaqsy minez-qulyqqa baılanystylyǵy tegin emes. Qalaı bolǵanda da minez ben aqyl jarassa, adamgershilik utary daýsyz. Ál-Farabıshe oı órsek, rýhy myqty ustazdyń árkez eskerer túpki maqsaty – shákirt minez-qulqyndaǵy jaǵymsyz minez, jaǵymsyz qylyqty boldyrmaý, onda jaqsy sıpattardyń qalyptasýyna múmkindik berý.
Bul ǵalamda ár adamnyń óz orny barlyǵyn moıyndar bolsaq, ǵulama ar, adaldyq, adamgershilik qasıetterin alǵy kezekke qoıady. Aqıqattyń adaldyqpen aǵzalastyǵyn aıta kelip, ar-ojdan aldyndaǵy adaldyq óz qadir-qasıetińe, izgi is-áreketińe baılanystylyǵyn basa kórsetedi, tipti bul rette «ózgeniń pikirin ıemdenip ketýdiń nadandyq hám nıeti aram adamǵa laıyq is» ekendigine nalıdy. Tańǵalar tus, búginde kóz maıyńdy aǵyzyp, mańdaı terińdi tamyzyp, mı ashyta, jan qınaı, sansyz sekýndyńdy sarp ete terlep-tepship jazǵan jazbalaryńdy ekiniń biri mysqal da oılanbastan, esh shimirikpesten selt etpeı kóshirip alyp, óz attarynan jarııalaı salaryn kórgende, ǵulama Ábý Nasyr ál-Farabıdiń sózi eske túseri kámil.
-Uly ǵalym tárbıeni de tarazylap ketken ǵoı?
-Oǵan sóz joq. Ábý Nasyr ál-Farabı - ózindik shyrqaý bıigine shyǵa bilgen, bir ózi-aq bir ýnıversıtet bola alǵan zańǵar tulǵa. Ǵulama myna álemdi adasýdan jartylaı qutqarar tek tárbıeli tulǵalar ekendigine kámil senedi, sendiredi. Sáıkesinshe, tárbıeleýdi adamnyń boıyna bilimge negizdelgen etıkalyq izgilikter men óner qýatyn darytý turǵysynda tarazylaıdy. Uly pedagog: «Tárbıeleý kezinde halyqtar men qala turǵyndaryna bilimge negizdelgen qasıetterden týatyn is-áreket jasaý daǵdysy sińiriledi, olar osyndaı is-áreketke jigerlendiriledi, osy áreketti jasaý tilegi qozdyrylady, osy qasıetter jáne bularmen baılanysty áreketter adamdardyń jan-dúnıesin baýrap alatyndaı jáne adamdardy osyǵan jan-tánimen qushtar etetindeı bolýy kózdeledi», - dep jazady. Demek, tárbıe – tolyqqandy tulǵa qalyptasýynyń basy. Bul rette áıgili ál-Farabıdiń: «Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe berilýi kerek, tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy», - degen tujyrymy álem pedagogtarynyń sanasynda. Bul oraıda ǵulama ál-Farabıge súıene aıtar bolsaq, tárbıege kónbeıtin, jóndeýge, túzetýge bolmaıtyn jas bolmaıdy. Tek retin taýyp úıretýden, baýlýdan jalyqpaý kerek. Jaman qylyq – jan aýrýy. Bul aýrýdy ketirý úshin tán aýrýyn emdeýshi dárigerge uqsaýymyz kerek. Ǵalym: «Eńbek etýdiń ózi – óner. Eńbek tárbıesi sol ónerden týyndaıdy, árbir adamdy eńbekke baýlıdy, eńbek sheberligine úıretedi. Olardyń eńbek etý daǵdysyn qalyptastyrady», - dep jazady. Qysqasy, pedagog-ǵalym ál-Farabı: «Tárbıeshi – máńgi nurdyń qyzmetshisi. Ol – kúlli oı men qımyl is-áreketine aqyldyń dánin seýip, nur quıatyn tynymsyz laýlaǵan ottyń kózi», - dep túıindegen. Ábý Nasyr ál-Farabıshe, adamnyń toqymashy ne atbegi bolyp týmaıtyny tárizdi, qaıyrymdylyq pen qaıyrymsyzdyq ta jaratylystan boıǵa bitpeıdi. Eger de adamnyń tándik jaratylysy damýynyń negizgi kórsetkishi deneniń saýlyǵy bolsa da, adam ataýly kez kelgen jumysqa jaramdy bola bermeıdi. Desek te, adamnyń jaqsy áreketter jasaýǵa da, jaman áreketter jasaýǵa da týabitti múmkindigi men qabilet-qarymy jeteri daýsyz. Tek durys áreket maqsatqa jetkizer joldy durys tańdaýdan bastalmaq. Asyly, eń tamasha áreket - baqytqa qol jetkizetin erkindik bolsa kerek-ti. Al erkindik aıasynda qol jetkizer baqyt, qýanysh jáne lázzat sezimderi asqan sulý, eń ásem jáne asa kórkem dúnıelerdi qolmen ustaǵandaı aıqyn jáne kemel dúnıeler retinde tanyp-bilý arqyly ǵana paıda bolyp, tolyq bolmysqa ıe bolmaq. Durysy - izgi de qajetti sharýa atqarǵan adamnyń bási de joǵary bolýy tıis. Kezekti qarapaıym aksıoma. Uly tujyrymdar qashan da qarapaıym bolyp kelmeı me? Bizde solaı ma? Ókinishke oraı, bizde kóbinese, kerisinshe. Máselen, pedagog mártebesi týrasynda endi-endi qolǵa alýdamyz. Qýanarlyǵy - bul baǵyttaǵy iste ońdy qozǵalystyń barlyǵy. Jalpy óz isińniń bilgiri hám sheberi ataný úshin jaqsy jumys istep, jetik bilýge umtylý qajet-aq. Tek qandaı áreket jasap, qandaı is ister bolsańyz da, ıgiligin kórip, raqatyna bólenýdi maqsat tutqan jón.
-Endi Ábý Nasyr ál-Farabıdiń oıshyldyǵyna úńile ketsek?
-Bul rette tańdaı qaǵarlyq bir qubylys - danyshpan keýdesinen óngen serıaldy túıinderdiń bir-birine qarama-qaıshy kelmeı, qaıta bir-birin tolyqtyra, tolystyra baıyta túsetindigi, tutastana tolyǵýmen tánti etetindigi. Máselen, ǵulama adamǵa tán bir jaqsy qasıet ózin qorshaǵan álemniń ásemdik syrlaryna úńilý, odan rýhanı nár alý óziniń názik sezimin obrazdar arqyly pash ete alýy deı kele, tán aýyrsa, jan da aýyratyndyǵy, sulý saz jan sergiterligi turǵysynda tolǵatady. Mýzykany rýhtyń, qumarlyq pen yntyzarlyqtyń, ár alýan kóńil-kúıdiń isi, mýzykanyń negizgi mindeti adamnyń estetıkalyq qajetin óteýi desek, ǵalym ónerdiń teorııasyn meńgerýdi ónerge qatysty máselelerdi aqyl arqyly uǵyný, onyń qabiletin ıgerý turǵysynda dál boljaýy Ábý Nasyr ǵulamanyń óz qaǵıdatyna tastaı berik, gúldeı názik jan bolǵanyn ańǵartady. Ónertaný tuńǵıyǵyna boılaı alý biligi de endi túsinikti. Ol - entsıklopedııalyq turǵyda tuńǵıyq bilimdi jan. Nátıjede aınalysar bolsań, ár iske de ózge dúnıeni umyta, berile kiris, sonda ǵana shynaıy túıinge qol jeteri, shyn berile qyzyqtaǵan nárse ǵana júrekke jeteri aıqyndyǵyn ańǵartady. Ne bolmasa, ǵulamanyń ustazdyq, dostyq haqyndaǵy tujyrym-túıinderi de aqıqat dáldigimen tamsantpaı qoımaıdy. Ustazdyń minez-qulyq normasyna kelgende «ustazdyq etken adamnyń ádisi tym qatań da bolmasyn, tym bosań da bolmasyn. Eger tym qatty, únemi yzǵarly bolsa, onda oqýshy muǵalimin jek kóretin halge jetedi. Eger de óte bosańsytyp jibergen kishipeıildik bolsa, onda oqýshylar jaǵynan muǵalimdi kem sanaý, bergen bilimi men ǵylymyna selqos qaraý qaýpi týaryn», quddy bir eksperıment jasaǵandaı dál anyqtaıdy. Sondaı-aq ustaz tulǵasy haqynda tómendegishe túıinder jasaıdy: «Ustaz – qala basshysy sııaqty el jetekshisi, halyq qadirlisi. Ustaz da, qala basshysy da – qaı jaǵynan bolsa da barsha halyqtan kósh ilgeri turǵan segiz qyrly bir syrly kisiler». «Ustaz – jaratylysynan ózine aıtylǵannyń bárin jete túsingen, kórgen, estigen jáne ańǵarǵan nárselerdiń bárin jadynda jaqsy saqtaıtyn, eshnárseni umytpaıtyn alǵyr da ańǵarympaz aqyl ıesi. Ol meılinshe sheshen, óner-bilimge qushtar, asa qanaǵatshyl, jany asqaq jáne ar-namysyn ardaqtaıtyn, jaqyndaryna da, jat adamdarǵa da ádil, jurttyń bárine jaqsylyq pen izgilik kórsetip, qorqynysh pen jasqanýdy bilmeıtin batyl, erjúrek bolýy kerek». «Naǵyz ustaz – aıtqanyn eki etkizbeıtin, eshkim shaǵym jasaýǵa batyly barmaıtyn, bilimi telegeı teńizdeı, aqyl-oı parasatyna da, erik-jigerine de eshkim teń kele almaıtyn adam. Osyndaı qasıetteri bar ustaz ǵana shákirtke úlgi-ónege kórsetedi, ol halyqty sońyna ertip, onyń muń-muqtajyn, talap-tilegin oryndaı alady». «Ustaz tarapynan meılinshe yntalylyq pen tabandylyq qajet, óıtkeni bular – tamshysymen tas tesetin beıne bir sý tárizdi». «Bizdińshe, tórt ǵylym salasy (arıfmetıka, geometrııa, astronomııa, mýzyka) oqýshylardy tárbıeleıdi, óte názik sezimtal etedi, ıdeıalaryn ushqyrlaıdy, basqa ǵylymdardy oqyp-úırenýge tóte jol salady». «Oqyp-úırenýde jattap alý durys pa, álde túsinip alý durys pa? Túsinip alǵan durys, óıtkeni barlyǵyn jattap alý múmkin emes, olardy belgili bir baılanystary arqyly oıda toptastyrý paıdaly».
Mine, búgingi tańda siz ben bizge jańa urpaqty rýhanı tulǵa turǵysynda baýlýda aýadaı qajetti, asa kerekti keleli tujyrymdarǵa qalaı tamsanbassyń! Ómirdiń ózinen órilgen oıly túıinder. Bir ǵajaby, Ábý Nasyr ál-Farabıdiń qaı traktatynyń qaı taraýyn oqysańyz da, oılantpaı qoımas oıly tujyrymdarǵa kenelerińiz daýsyz. Máselen, ǵulama dos haqynda oı órýge kelgende, quddy bir aqynǵa aınalǵandaı kúı keshedi. «Órge júzgen ónegeli isimen, tańda adal dos óz teńińniń ishinen» dep, yssylaı qappaı dos ataýlyny tańdaı bil deı kele, aýzy kúıgen úrlep ishetinindeı «dosyń dos bolǵanǵa shattan, dushpanmen dos bolýdan saqtan», «dushpanyńnan bir saqtan, jaman dostan myń saqtan» degendeı, «júrgender kóp dostyq atyn maldanyp, qalmaǵaısyń sen de birde aldanyp» dep «ózi saqqa qudaı jaq» satysynda saqtandyrady. Beıqamdyqtyń sátsizdikke bastar alǵyshart bolaryn basa ataıdy. Ǵulama qaı iske de tabandylyqtyń, tózimdiliktiń qajettiligin joqqa shyǵarmaıdy. Ǵalym tabandylyqty talpynys táji turǵysynda paıymdap, «tirshilikte quryshtaı bol tózimdi, san márte el aldasa da ózińdi, taǵdyryńdy esh ýaqytta jazǵyrma, kezde daǵy ázázilder azǵyrǵan» turǵysynda túıindeıdi.
Qysqasy, ǵulama óner bitkenniń bári bir adamnyń qushaǵyna syımaıtynyn bilse de, «ǵaqlııa kózben qarasań, dúnıe – ǵajap, sen – esik, jahly kózben qarasań, dúnıe – qoqys, sen - menshik» dep ómir boıy sharq ura izdenýmen ótken. «Kóp izdegen kómbe ústinen shyǵady» degendeı, ǵalym izdengishtigine shek joq. Ǵalym ómiriniń basty máni de – tar jol, taıǵaq keshýli kezeńderdegi san taraýly qıly qıyndyqtarǵa moıymastan, júnjip ketpesten asa sabyrlylyqpen izdenýinde, ǵalam qupııalaryna boılaýynda. Ǵulamanyń esh ýaqytta toldym, tolystym, jettim, jeńdim demeýi de búgingi jańa urpaqqa taǵylym bolsa kerek-ti. Aqyrynda ǵulama Ábý Nasyr ál-Farabıdiń ózi «danalar talaı nysan tapqanymen, tapqan joq tektiń tegin áli biri» dep keıingige úmit arta ótken eken. Endigi mindet sol joqty izdeýde, uly ǵalym nusqaǵan bıikterge jetýge talpyný bolsa kerek-ti.
