Ulý jándik pe, álde jyrtqysh ań ne kók bóri me
2024 jyl – ulý jyly. Ulý jyly Azııa halyqtarynyń, atap aıtqanda qazaq, qyrǵyz, ózbek, túrikmen, qaraqalpaq, ázerbaıjan jáne basqa halyqtardyń kúntizbelerinde kezdesedi. Ulý jylyn uıǵyrlar, túrikmender jáne Qazaqstannyń keıbir ońtústik aýdandaryndaǵy qazaqtar balyq jyly dep te ataıdy. Ulýdy keıbir halyqtar aıdahar nemese temsaq dese, keıbireýleri kishkene qus dep esepteıdi. Qoıan jylynan keıin, jylan jylynan buryn keledi, árbir 12 jylda qaıtalanyp otyrady. Jyl basy – jańa sanat boıynsha kelesi jyldyń 22 naýryzy, al sońy 21 naýryzy, dep habarlaıdy Kazinform.
Álemdik kúntizbelerdi zerttegen ǵalym Myńbaı Ysqaqov 1963 jyly jaryq kórgen «Halyq kalendary» atty kitabynda múshelge jáne Ulýǵa qatysty qyzyqty tujyrym usynady.
Ǵalymnyń atap ótýinshe, tarıhı zertteýlerge sáıkes alǵashqy múshelde tórt-aq haıýan bolǵan: ulý, bódene, barys jáne tasbaqa. Bular dúnıeniń tórt taraby men jyldyń 4 mezgilin beınelegen. Ulý – kún shyǵys pen kóktemniń, bódene – ońtústik pen jazdyń, barys – kún batys pen kúzdiń, tasbaqa – soltústik pen qystyń ısharaty bolǵan. Bertin bul múshel qalyp, alty haıýannan quralǵan múshel shyqqan. Onda dońyz, sıyr, ıt, taýyq, qoı, jylqy – ylǵı úı haıýandary bolǵan. Dońyz ben sıyr soltústikti, jylqy men qoı ońtústikti, taýyq shyǵysty, ıt batysty beınelegen. Bularǵa alǵashqy múshelde bolǵan ulý men bódene qosylyp, 8 haıýandyq múshel quralǵan. Aqyry meshin, qoıan, tyshqan qosylyp, múshel haıýandarynyń sany 12-ge jetken.
«Ejelgi túrki sózderine taldaý jasaı kele «músh ıyl» jáne «músh el» sózderine toqtaýǵa bolady: «Músh» - «on» sóziniń (altmúsh – alpys, alty on, jetmúsh – jetpis, jeti on) bir varıanty. Sonda «músh ıyl» on ıyl bolmaq. Maǵynasy turaqsyz, shatasa beretin ulý men meshindi esepke keıin qosyldy dep jorysaq, Orhon túrkileriniń alǵashqy múshelinde 10 jyl boldy degen qorytyndy shyǵady. Bul jorý qısynǵa keledi. Orhon jazýlarynda on sany kóp aıtylady (on oq eli, on uıǵyr eli, on oımaýyt eli, t.s.s.). Meshin men ulýdyń keıinnen qosylǵanyn qytaı derekteri dáleldeıdi. 12 sanyn qadirleý bertinirek shyqqan. Shyńǵys handy 12 adam aq kıizge salyp, han kóterýinde osy 12 sanyn qurmetteý nyshany da bar edi», - dep jazady Myńbaı Ysqaqov.
Ol eńbeginde músheldegi tııanaqsyz ári túsiniksiz eki haıýannyń biri ulýǵa da jan-jaqty toqtalady.
«Bul haıýandy altaılyqtar men teleýitter «uly», uıǵyrlar jáne túrikmender men qazaqtardyń bir bóligi «balyq» deıdi. Qytaılyqtarsha uly degen haıýan – aıdahar, parsysha – neheńgi, ıaǵnı temsaq (qoltyraýyn). Kórnekti orys ǵalymy, túrkolog P. Melıoranskııdiń aıtýynsha, 14 ǵasyrda bir arab ǵalymy Persııada syǵyr, at, balyq jyldary boldy dep jazǵan. Qazaq, qyrǵyz, Qyrym tatarlary, Stavropol túrikmenderi, noǵaılyqtar bul jyldy «ulý» jyly deıdi. Biraq, ulýdyń qandaı haıýan ekenin anyq bilmeıdi. A. Samoılovıch ulýdyń maǵynasyn suraǵanda qyrym tatarlary «bir qara tústi, kóbelek sııaqty» jándik dep, Stavropol túrikmenderi «bir kishkene qus bolsa kerek» dep, noǵaılyqtar «qus pa, masa ma, anyǵyn ózimiz de bilmeımiz» dep jaýap beripti. N. Severın ulýdy orys tiline «ýlıtka» dep aýdarypty. Kýmandındikter ulýdy «erbalyq» nemese «ulý-ajan» deıdi. Altaılyqtardyń músheldi keskindeıtin bir eskilikti sýretterinde ulý ornyna jıraf sýreti kórsetilgen. Múshel sýreti salynǵan eski qytaı medaldarynda ulý tórt aıaqty uzyn jylan beınesinde. Sondyqtan ony keıbireýler orys tiline «krokodıl» dep aýdarady. Aıdahar – qytaısha lýń. Birtalaı zertteýshiler «ulý» sózin osy «lýńnan» shyqqan dep topshylaıdy. Qytaıdyń eski monetalaryndaǵy sýretter boıynsha aıdahardyń terisi balyqtikindeı qabyrshaqtarmen qaptalǵan, qabyrshaqtar kúnmen shaǵylysyp, jaltyrap turady. Buǵan qaraǵanda, ol – sý haıýany. Aıdahar sýretinde qanat ta bar. Demek, ol qusqa da uqsas, ushyp júrmek. Sýret jalpy alǵanda temsaq sııaqty. Teleýitter ulýdy úırekke uqsas qus, shalshyq sýlarda bolady dep esepteıdi», - dep jazady ǵalym.
Atap ótýinshe, «ulý» sózin tıbet tilinen shyqqan dep jorýshylar da bar. Biraq, onyń tıbetshe maǵynasy belgisiz. D. Banzarovtyń (býrıattyń tuńǵysh shyǵystanýshy ǵalymy) aıtýynsha, mońǵoldar býdda dinin qabyldaǵannan keıin (bul din Tıbetten taraǵan) ulý dep Úndistan jerinde bolatyn nági degen jylandy aıtqan. Mońǵol tilinde «ulý» sóziniń eki túrli maǵynasy bolǵan. Olardyń biri – aıdahar, ekinshisi – jer men sýdy bıleıtin jyn. Mońǵoldar kúnniń kúrkireýin kóktegi aıdahardyń arqyraýy dep túsingen. Olardyń oıynsha kún kúrkireýi – «aspan daýysy».
«Logıkalyq jaǵynan alyp qaraǵanda ulýdyń kóbelek, masa, qońyz bolýy qısynsyz. Ondaı usaq jándikter el ómirinen eleýli oryn almaǵan. Músheldegi basqa haıýandardyń bári de (tyshqannan basqysy) – iri haıýan. Ulýdyń balyq bolýy da ekitalaı. Birinshiden, ony halyqtardyń basym kópshiligi balyq dep eseptemeıdi. Ekinshiden, músheldegi qalǵan 11 haıýannyń bári de – qurlyqta, jer betinde bolatyn haıýan. Aıdahardyń da maǵynasy joq, tabıǵatta ondaı jylan bolmaıdy. Aıdahar – halyqtardyń qııalynan shyqqan fantazııalyq haıýan. Ol keıde ajdaha dep te aıtylady. Qytaı tilinde buǵyny lý deıdi. Biraq, ulý jyly buǵy jyly bolyp sanalmaıdy. Músheldi keskindeıtin sýretterdiń eshqaısysynda buǵy joq. Múshel esebi Qytaıǵa Ortalyq Azııa halyqtarynan aýysqan. Sondyqtan «ulýdyń» alǵashqy maǵynasyn qytaı tilinen izdeýdiń qajeti de bolmas. Qytaılyqtar ózderine túsiniksiz bolǵan, shetten kelgen kalendardaǵy ulýdyń qandaı haıýan ekenin anyq bilmegendikten, ony ózderinde aıtylatyn fantazııalyq haıýan – aıdaharǵa balap ketýi múmkin», - dep tujyrymdaıdy ol.
Ǵalymnyń jazýynsha, «ulý» sózi túrkilerdiń «uly» (úlken, zor) sózine jaqyn. Biraq, bul sózdiń eski túri «uly» emes «uluǵ». Sondyqtan «ulýdy» «ulydan» shyqqan deýge de bolmaıdy.
«Altaılyqtardyń joǵaryda keltirgen ertegisinde bylaı delingen: «Manynyń jeti uly bolǵan. Olar – borsyq, mysyq, barys, ulý, qaraǵula, irbis jáne teken». Bul tizimniń ishki mazmunyna qaraǵanda ulý – balyqta, aıdahar da emes, barys tuqymdas jyrtqysh ań. Sondyqtan da altaılyqtardyń músheldi beıneleıtin keıbir sýretterinde ulý tórt aıaqty, qulaǵy tóbesine bitken haıýan túrinde kórsetilgen... Saıyp kelgende ulý kóbelek te, balyq ta, temsaq ta, aıdahar da emes. Ol qabylan, sileýsin, bulyńǵyr sııaqty, jalpy alǵanda zoologııalyq jaǵynan ıt tuqymyna jatatyn jyrtqysh haıýan. Qazir ulýdyń naqty maǵynasy umyt bolǵan. Ol fantazııalyq haıýanǵa aınalyp ketken», - dep jazady ǵalym.
Belgili jýrnalıst Berik Ábiken Facebook paraqshasynda uly jylyna qatysty pikir qaldyryp, ulýdyń qasqyr bolýy múmkin ekendigin alǵa tartady.
«Menińshe, ulý – qasqyr nemese kók bóri jyly. Ataý kóne túrkilik sózden shyqqan. Saha aǵaıyn, altaılyqtar mıfologııasynda Ýlýý Toıona degen bar – qasqyrdy jaratqan qudaı. Al, kúnniń kúrkiri – Ýlýýdyń, ol da qudaı, óńeshinen shyqqan ún. Kók bórini pir tutqan qalyń túrkiniń kúndeı kúrkirep jaýǵa tıgenin, dushpandy qoıdaı yqtyrǵanyn eske túsirseńiz, bul haıýannyń sıpaty túp sanamyzda jatqanyn uǵyp, sondaı kıeli bóriniń bizdiń jylsanaqqa nege enbeı qalǵanyna qaıran qalasyz:
«Men Noǵaıly degen er edim,
Asyl týǵan tóre edim,
Azýly týǵan bóri edim» («Tama batyr» dastanynan)
- Jan serigi Býryl at:
«Minýge jaıyń bar ma?» - dep,
Qoblandyny shyr aınalyp,
Qasqyrsha shaýyp dushpanǵa
Aınalsoqtap qarady…», dep «Qobylandy batyrda» jylqynyń ózin qasqyrǵa telip jiberedi. Bul qytaıdyń kalendari ǵoı deýdiń de jóni joq. Olar 60 jyldan múshel sanap, 12 jyldyqty beride bizden qabyldaǵan. Túrki aıbary – Barysty Baı-hýǵa – shyǵysyn qorǵaıtyn aq jolbarysqa, túrki piri Ýlýýdy (bórini) batysyndaǵy Uly qorǵandy qorǵaıtyn aıdahar qudaıǵa almastyrǵan. Shatasý osydan bastalsa kerek?!» - dep tujyrymdaıdy Serik Ábiken.
