Ulttyń dáýleti jastar densaýlyǵymen tyǵyz baılanysty
Ult bolashaǵy, urpaq deniniń saýlyǵy úshin asa mańyzdy bolyp sanalatyn osy qujatty qabyldaý qajettigi baıaǵyda-aq sezilgen edi. Óıtkeni, esirtki sekildi adamdy azǵyratyn ýyttyń ornyn basatyn túrli dármekterdiń, qoǵam úshin zalaldy zattar men almaǵaıyp «qaterlerdiń» beleń alyp turǵan shaǵynda ulttyq zańnamany qymtap ustaý, qaýipke der kezinde únqatý zamannyń talaby. Onyń ústine ult bolashaǵy úshin ózekti bolyp sanalatyn balanyń tárbıesimen birge onyń «qorǵanys qabiletine» de nazar aýdarý qajettigi mańyzdy máselege aınalyp otyrǵany taǵy ras. Osy turǵydan alǵanda, depýtattardyń bastamashylyǵymen maquldanǵan qujattyń mańyzdylyǵy da arta túsetini aqıqat. Rasynda, sońǵy jyldary ásirese jastar arasynda bas aınaldyrar esirtkilik zattarǵa úıirsektik arta túsken. Nashaqor atanyp, «eliktirgishke» baılanǵandar sanynyń artýyna taǵy bir sebepti mamandar zııandy zattarǵa hám olardyń almastyrǵyshyna ońaı qol jetetindiginen kórip otyr.
Máseleniń zańnamalyq ózektiligine keletin bolsaq, depýtat Berik Bekjanov birazdan beri «shetelde qatań tyıym salynǵan «shóptik mıkster» Qazaqstanda ashyqtan-ashyq saýdaǵa túsip jatyr» dep dabyl qaǵyp edi. Byltyr múddeli organdarǵa saýal joldap, sonyń negizinde birqatar shekteýler jasalǵan. «2009 jyldyń qazanynda elimizde arnaıy «shóptik mıkster» erkin saýda aınalymynda júrgendigi týraly depýtattyq saýalmen QR Bas prokýratýrasyna jáne Densaýlyq saqtaý mınıstrligine júgingen bolatynmyn. Osy organdardan Qazaqstanda bular esirtki zattaryna jatqyzylmaǵany jáne tyıym salynbaǵany týraly aqparat alyndy. Toqtala ketetin jaıt, kórshiles Reseı «shóptik mıksterdi», áser etý kúshi basqa esirtki zattarynan kem emes, adamnyń sanasyn ýlaıtyn úlken qaýip dep birazdan beri dabyl qaǵyp otyr. Óıtkeni, Reseıdiń 20-ǵa jýyq óńirinde atalǵan shóptik qospany satý men paıdalaný shekti jaǵdaıǵa jetip, ásirese jastardyń buǵan áýes bolýy keń etek alǵan. Sol sebepten bolýy kerek, Reseı 2009 jyldyń sáýir aıynan bastap «shóptik mıksterdiń» erkin saýda aınalymyna qatań qadaǵalaý ornatyp, buny esirtki zattary qataryna jatqyzý týraly máseleni zańdastyryp jatyr. Buǵan qosa, atalǵan shóptik qospanyń qorabyndaǵy qazaq tilindegi jazbasynda «shóp mıksteri adam tánin emes, janyn emdeıdi» dep jazylypty», - degen bolatyn depýtat byltyrǵy bir saýalynda.
Osydan keıin-aq 2010 jylǵy 20 qańtarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas sanıtarlyq dárigeriniń qaýlysy boıynsha respýblıka boıynsha shóptik mıksterdi satýǵa tıym salyndy. Sol qaýlynyń kúshimen ǵana Almaty sekildi úlken qalalardyń qaq ortasynda dúkende ashyq saýdalanatyn shóp qospalaryna az-maz toqsaýyl qoıylyp, arnaıy shekteý jasalǵan. Alaıda zań júzinde tyıym bolmaǵandyqtan ondaı tyıymnyń salmaǵy joq ekendigi sózsiz. Al álgi «shóptik mıksterdiń» qasiretine keletin bolsaq, bir qaraǵanda qarapaıym shóptik dáriler ispettes kórinetin qospalar naǵyz esirtki shóbi sanalatyn «marıhýanadan da» uzaq ári kúshti áser beretinin sheteldik mamandar dáleldegen. Bundaı «shóptik qospalardyń» adam psıhıkasyna, aǵzasyna, bala sanasyna keri áserin túsingen Ulybrıtanııa, Frantsııa, Germanııa, Avstrııa, Shveıtsarııa, Japonııa, AQSh jáne taǵy sol sııaqty álemniń damyǵan elderi muny paıdalanýǵa múldem tyıym salǵan. «Qospa» kádimgi esirtkiniń oryn almastyrǵyshy retinde de qarastyrylady. Óıtkeni, táýeldilikke dýshar etip, ony paıdalanǵan kezde adam esinen aıyrylady, óz áreketine jaýap bere almaıtyn halge jetkizedi. Reseı telearnalary da osy máseleni tereń zerttep, «shóptik mıksterdiń» qoldanýynyń saldarynan kóptegen adamdardyń ártúrli densaýlyqqa qaterli derttik jaǵdaıǵa ushyraıtyndyǵy, toksıkologııalyq ýlanýlarǵa, ólimge alyp kelý jaıttary bolǵandyǵyn dáleldep, derekti fılm túsirgen.
Al elimizde tárkilengen «shóptik mıksterdi», dúkenderge satýǵa shyǵarylǵan qospalardy hımııalyq saraptamadan ótkizgende, olardyń sıntetıkalyq kannabıoıdtar túrine jatatyny anyqtalǵan. Bul zattyń da adamnyń psıhıkasyna tikeleı áser etetini belgili. Sondyqtan da, shóptik qospany esirtki jáne psıhotroptyq zat tektester nemese quramynda esirtki zattary bar ósimdikter qataryna engizý kózdeledi. Osy maqsatta «shóptik mıkster» Qazaqstan Respýblıkasynyń «Esirtki, psıhotroptyq zattar, prekýrsorlar jáne olardyń zańsyz aınalymy men teris paıdalanylýyna qarsy is-qımyl sharalary týraly» Zańymen bekitilgen arnaıy tizimge engiziledi.
«Esirtkini paıdalanýdyń jasóspirimder arasynda keńinen taralýy qoǵamda zor alańdaýshylyq týǵyzyp otyrǵany ras. Ásirese, jastardyń esirtkige áýestenýi beleń alyp, nátıjesinde zorlyq-zombylyq pen adam ólimine ákep soǵýda. Sondyqtan da, qoǵam men áleýmettik orta bul úderiske óz yqpalyn kúsheıtýge tıis. Elimizde halyq densaýlyǵyna keri áserin tıgizetin «shóptik mıkster» biraz ýaqyt erkin satylyp, keıinnen Bas sanıtarlyq dárigeriniń qaýlysy boıynsha tıym salyndy. Alaıda tıym salý sharasyn buzǵan azamattarǵa tıisti ákimshilik nemese qylmystyq jaýapkershilik qoldanystaǵy zańmen qarastyrylmaǵan, sondyqtan da osyndaı tolyqtyrýlar engizilýde», - deıdi B. Bekjanov.
Onyń aıtýynsha, zań jobasyn qabyldaý eldegi esirtkiniń taralý ahýalyn damýyna memlekettik jáne áleýmettik baqylaýdy nyǵaıtýǵa septigin tıgizedi. Sóıtip, zań júzinde zııandy dep tyıylǵan shóp qospalaryn satqandar jaýapqa tartylatyn bolady. Eń bastysy, «shóptik mıksterge» tyıym salý arqyly Qazaqstannyń ishki jáne syrtqy qaýipsizdiginiń jaı-kúıine, halyqtyń densaýlyǵy men ál-aýqatyna teris yqpal etýin shekteýge qol jetkiziledi. Jalpy, qazaqtyń genetıkalyq tazalyǵy da, ulttyq dáýleti de búgingi jastar densaýlyǵyna tyǵyz baılanysty. Sol úshin de shetelden «eksporttalatyn» qospalardyń taratylýyna tyıym salý tóngen qaterdiń tamyryna balta shabýmen birdeı shara.
