Ulttyq jobanyń qaısysyna halyqaralyq qarjy tartylýy múmkin ekendigi ataldy
«Agroónerkásip keshenin qaıtadan oı eleginen ótkizýimiz qajet. Aýyl sharýashylyǵyna bolashaqtyń salasy retinde, jańa tehnologııalar turǵysynan múldem basqasha tyń kózqaraspen qaraýymyz kerek. Bir jaǵynan biz aýyl sharýashylyǵyn retrospektıvtik turǵyda túsinemiz desek te bolady. Búginde aýyl sharýashylyǵy tórtinshi ındýstrııalyq revolıýtsııanyń ǵaryshtyq, spýtnık túsirilim, jerdi monıtorıngileýden bastap, tamshylatyp sýǵarý, robottandyrý syndy barlyq elementtin qamtıtyn sala. Búginde qandaı mindet júktelip otyr? Mindet - ózin ózi qamtýdy 80 paıyzǵa jetkizý. Lokdaýn eń aldymen azyq-túlikpen qamtamasyz etýdegi, sonymen qatar baǵamen kúrestegi problemalardyń bar ekendigin kórsetip berdi. Aýyl sharýashylyǵy taýarlary eksportyn ulǵaıtý da máselesi bar. Eksportqa shyǵarylatyn taýardyń basym bóligi bastapqy ónim emes, óńdelgen ónim bolýy tıis. Bul mindetterdi sheshý Agroónerkásip keshenin damytý ulttyq josparynda bekitilgen», - dedi Qaırat Kelimbetov.
Onyń atap ótýinshe, bul josparlarǵa ınvestıtsııa tartpaı qol jetkizý múmkin emes.
«Máselen, kásipkerlikti damytý. Ol jerde jańa jumys oryndaryn qurý, shaǵyn nesıelendirý máseleleri tur. Bul rette halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń qarajaty tartylatyndyǵy anyq. ıAǵnı, máseleniń dál osy blogy halyqaralyq ınvestıtsııa tartýǵa, halyqaralyq qarjy ınstıtýttarmen jumys isteýge baılanysty bolmaq. Al onyń aıasynda jumys oryndaryn qurý ınvestıtsııa tartý tıimdiligine, nátıjeliligine baılanysty. Úkimettiń bul baǵytta órshil jospary bar. Eger osynyń bárin jınaqtaıtyn bolsaq, onda bul sońǵy jyldardyń ishinde kórip otyrǵan eń baıypty baǵdarlamam», - dedi ol.
Esterińizge sala keteıik, QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen 10 ulttyq joba tizbesi bekitilgen bolatyn.
