Ulttyq sportpen aınalysatyndardyń sany 500 myńǵa jaqyndady
Mınıstrlik mamandary usynǵan statıstıka boıynsha, keıingi jeti jylda elimizde ulttyq sport túrlerimen júıeli túrde aınalysatyndardyń sany aıtarlyqtaı jyldam ósip keledi.
2020 jyly olardyń sany 432,4 myń bolsa, 2021 jyly 489,9 myń bolǵan.
ıAǵnı, bir jylda 57,7 myń adam qatarǵa qosylǵan. Bul - eldegi sportpen aınalysatyn halyqtyń 8 paıyzy degen sóz.
Keıingi jeti jyldaǵy dınamıkaǵa qarasaq, ulttyq sportqa bet burǵandardyń sany 2017, 2019 jáne 2021 jyldary erekshe ósken. 2015 jyly olardyń sany 278 235 adam bolsa, 2016 jyly 299 682-ge jetken.
Al 2017 jyly 343 303 adam bolsa, 2018 jyly 375 926 adam bolǵan. 2019 jyly ulttyq sportty tańdaǵandardyń qataryna taǵy 24 431 adam qosylyp, jalpy sany 399 357-ge jetken.
Mundaı oń dınamıkaǵa eń áýeli álem boıynsha kóshpeli órkenıettiń ulttyq oıyndaryna degen qyzyǵýshylyqtyń artýy sebepker bolyp otyr deýge bolady.
Kóshpendiler oıyndaryn ótkizýdi qolǵa alyp, kókpardan halyqaralyq deńgeıde ótetin jarystardy «kok borý» erejesi boıynsha uıymdastyrýdy jolǵa qoıǵan baýyrlas Qyrǵyz Respýblıkasynda qazir osy etnosporttyń arqasynda týrızm jaqsy damyp otyr.
Bıyl respbýlıkalyq bıýjetten ulttyq sportty damytýǵa 150 mln teńge qarastyrylǵan.
Bul qarajat Qazaqstan quramasyn qyrkúıek-qazan aralyǵynda Túrkııada ótetin 4 Dúnıejúzilik kóshpendiler oıynyna aparýǵa, sportshylardyń ulttyq sport túrlerinen ótetin Azııa chempıonattaryna, halyqaralyq kýboktar men jarystarǵa qatysýyn qamtamasyz etýge, respýblıkalyq deńgeıdegi jarystar ótkizýge jumsalmaq.
Bul jerde ulttyq sport sanatyna sporttyń 9 túri kiretinin aıtý kerek.
QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń 2021 jylǵy 26 aqpandaǵy №52 buıryǵy boıynsha, ulttyq sport tizimine aýdaryspaq, asyq atý, báıge, jamby atý, jekpe-jek, kókpar, qazaq kúresi, qusbegilik jáne toǵyzqumalaq enip otyr.
Bir bapkerge 155 kókparshydan keledi
Bıyl qyrkúıek aıynda Shymkentte kókpardan Álem chemıponatyn ótkizý josparlanǵan. Eldegi ulttyq sportpen shuǵyldanatyn 489 930 adamnyń 53 971-i kókpardy tańdaǵan eken.
Olarǵa jalpy jıyny 348 bapker tálim berip júr. Orta eseppen alsaq, bir bapkerge 155 kókparshydan keledi. Atalǵan 348 bapkerdiń 78-i ǵana shtatta jumys isteıdi.
Mınıstrlik mamandary redaktsııanyń saýalyna joldaǵan jaýabynda byltyrǵy jyldyń qorytyndysy boıynsha, elimizde 772 kókpar úıirmesi jumys istep turǵanyn aıtady. Kókpardan Qazaqstan ulttyq quramasynyń sapynda 19 sportshy bar.
Jergilikti ákimdikterdiń Mádenıet jáne sport mınıstrligine bergen málimetteri boıynsha, Qazaqstanda 45 atshabar bar. Onyń 33-i memleket menshiginde.
Qalǵan 12-si jeke menshiktiń ıeliginde. Eldegi eń iri atshbaralar Almaty jáne Nur-Sultan qalasynda ornalasqan.
Qazirgi tańda Nur-Sultan qalasynda jabyq at sporty maneji salynyp jatyr. 2020 jyly Aqtóbe oblysynda at sporty maneji salynsa, bıyl qyrkúıekke deıin Shymkentte ulttyq at sportyna arnalǵan bazalar salynyp bitýi kerek.
Osyndaı bazalardy Pavlodar men Qaraǵandyda salý josparda bar.
Ulttyq sport degende oıymyzǵa eń áýeli báıge men kókpar keletini bar. Túrki tildes ulttarǵa ortaq oıynǵa qazaqpen birge qyrǵyz aǵaıyndardyń da yqylasy alabóten.
Sodan bolsa kerek, «kok borý» degen resmı ataý berip, tól sportyn halyqaralyq deńgeıde damytýǵa kúsh salyp júr. Mundaı áreketter qazaq halqynyń arasynda «kókpardy qyrǵyzdar UNESCO deńgeıinde patenttep alypty» degen alypqashpa áńgimeniń taraýyna túrtki boldy.
2018 jyly «Kok borý» oıyny Qyrǵyz Respýblıkasynyń atynan UNESCO-nyń adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń jıyntyq tizimine alynǵan bolatyn. Bul týraly saýalymyzǵa Mádenıet jáne sport mınıstrligi mynadaı jaýap joldady.
«Kókpar» ár halyqta ár túrli atalady. Mysaly, qyrǵyzdarda «Kok borý», ózbekterde «Ýlak-tartysh», tájikterde «Býzkashı», aýǵandarda «Ýlak-kýpkarı». Búginde halyqaralyq deńgeıde «World Kokpar Association» uıymy jumys isteıdi. Kókpar sporty dástúrli túrde damyp kele jatqan elderde jarystardyń bári osy uıymnyń reglamenti boıynsha ótedi. «Kókpardy» Qyrǵyz Respýblıkasynyń patenttep alǵany týraly málimetke kelsek, eshbir sport túrin patentteý múmkin emes. Sport túrinde qoldanylatyn qural-saımandar ǵana patenttelýi múmkin. Mysaly, fýtbol doby, ysqyraýyq, shtanga sııaqty quraldardy patentteýge bolady. Biraq tutas bir sport túrin patenttep alýǵa jol joq», - dep jazylǵan vedomstvonyń jaýabynda.
