Ulttyq mýzeıde mádenı muralarǵa arnalǵan jańa zal ashyldy
Jańa zal ıÝNESKO tizimine engen Qazaqstannyń materıaldyq emes mádenı muralaryna arnalǵan. Ekspozıtsııa 8 bólimnen turady, munda qazaq halqynyń materıaldyq emes mádenı murasynyń elementteri, qolónershiler men aýdıojazba usynylady.
Zaldyń ashylýyna qoǵam jáne mádenıet qaıratkerleri, etnograftar jáne materıaldyq emes mádenı murany nasıhattaýshylar qatysady.
«Elimiz Táýelsizdik alǵannan keıingi alǵashqy qadamdar – tól dástúrlerimizdi, mádenı muralarymyzdy ıÝNESKO tizimine kirgizip, saqtap qalý bolatyn. Oǵan birinshi qadam jasaǵan – tanymal túrkitanýshy, ǵalym Myrzataı Joldasbekov edi. Sol kezde ıÝNESKO-nyń talaptaryna saı jumys istep, ıÝNESKO janyndaǵy materıaldyq emes mádenı muralar jónindegi ulttyq komıssııany ózi basqardy. Sol kezdegi eren eńbektiń jalǵasy retinde búgin Ulttyq mýzeıden arnaıy zal ashyp otyrmyz», - dedi Ulttyq mýzeı dırektory Arystanbek Muhamedıuly zaldyń ashylýynda.
Sonymen birge, Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Dúnıejúzilik jáne respýblıkalyq toǵyzqumalaq federatsııasynyń prezıdenti Álıhan Báımenov bul zaldyń Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy qarsańynda ashylýyn – zańdy qubylys dep atady.
«Táýelsizdigimiz bolmaı turǵanda osy muranyń bárinen aıyryla jazdadyq. Sebebi óziniń dástúrinen, tilinen, dilinen, rýhynan aıyrylǵan ultty qańbaqsha oınatýǵa bolatynyn uly ımperııalardyń ıdeologtary jaqsy túsindi de, sonaý 1917 jylǵy Qazan tóńkerisinen keıin derbes oılaıtyn Alash qaıratkerlerinen keıin ekinshi qolǵa alǵandary – rýhanııat, mádenıet kósemderi boldy. Sol arqyly halqymyzdy máńgúrtke aınaldyrǵysy keldi. Sol máńgúrttikpen kúresip, bizdiń aǵalarymyz qaıtadan sanany jańǵyrtýǵa eńbektendi. Al búginde tek Táýelsizdiktiń arqasynda Ulttyq mýzeıimiz barsha jınaǵan mádenı muramyzdy álemge tanytý múmkindigin aldy», - deıdi Á. Báımenov.
Onyń aıtýynsha, búgingi zalda ulttyq kodymyzdyń negizderi jınaqtalǵan.
«Ásirese kezinde Altyn adamdy jasap, úlken shaharlary bolǵan, keıin tabıǵattyń ózgerýine baılanysty halyqtyń negizgi bóligi kóshpeli ómir súrgen halyqtar materıaldyqtan góri, materıaldyq emes mura baıyraq bolady. Arqany alsańyz, bizde záýlim tarıhı ǵımarattar joq, óte sırek, biraq aıtysymyz bar, kúıimiz, jyrymyz, keremet salt-dástúrimiz bar. Osynyń bári sizderdiń eńbekterińizdiń arqasynda álemge tanylady. Bul – bizdiń tilimizdi, dilimizdi, bolmysymyzdy qalyptastyrýshy faktorlar. Bizdi túsiný úshin osy murany túsiný kerek. Sol sebepti búgingi ıgi bastamalaryńyz óte mańyzdy, oǵan baıandy tabys tileımin», - dedi Álıhan Báımenov.
Atap ótsek, ıÝNESKO-nyń reprezentatıvtik tizimine: kıiz úı jasaýdyń dástúrli bilimderi men daǵdylary, dástúrli dombyra kúıi óneri, sýyryp salma aıtys óneri, Naýryz meıramy, qatyrma daıyndaý jáne taratý mádenıeti, qusbegilik, ulttyq sporttyq oıyn – asyq atý, Qorqyt ata murasy, qazaq jylqyshylarynyń dástúrli kóktemgi ádet-ǵuryptary jáne toǵyzqumalaq zııatkerlik oıyny engizilgen.
