Ulttyq mýzeı tórinen oryn alǵan «Abaı qutysynyń» tarıhyn bilemiz be?
«Búginde álemdi sharlap, tóltýma qasıeti men mentalıtetin nasıhattap júrgen «Konfýtsıı ortalyǵy», «Gete ortalyǵy» syndy qytaı, nemis jáne taǵy da basqa jobalaryn mysalǵa alyp, «Nege Abaı ortalyqtaryn ashpasqa?» dep suraq qoıyp júrgen zııalylardyń da oıy qısyndy dep bilemiz. Qazirshe, osy máseleni jekelegen joǵary oqý oryndary óz bastamalarymen atqaryp júr. Abaı ortalyqtarynyń Baký, Erevan, Mınsk, Hanoı qalalarynda ashylýy - osyǵan dálel bola alady. Endigi mindet - osy isti bir ortalyqtandyrý, júıeleý», - dedi jıyn barysynda sóz sóılegen Ultttyq mýzeı dırektory Darhan Myńbaı. Sonymen qatar, sóz arasynda Darhan Myńbaı Abaı beınesiniń Ulttyq mýzeıdi jasaqtaý barysynda «Tarıh» zalyndaǵy «Tuǵyry bıik tulǵalar» ekspozıtsııasynyń tórinen oryn alǵanyn da maqtanyshpen jetkizdi. Toqtala ketetin jaıt, mýzeıdegi ekspozıtsııaǵa Semeı qalasyndaǵy Abaıdyń memlekettik «Jıdebaı-Bórili» tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq murajaıynan syıǵa berilgen aqynnyń qolynyń taby qalǵan qutysy jáne 1909 jyly Peterborda, 1923 jyly Tashkentte basylyp shyqqan shyǵarmalarynyń túpnusqasy syndy jádigerler qoıylǵan eken. Osyǵan baılanysty Ulttyq mýzeı dırektory «Abaı qutysynyń» tarıhyna da mán bere ketti. «1883 jyly Abaıdyń orys dostary N. I. Dolgopolov pen N. M. Lobanovskıı Semeı qalasynda tuńǵysh «Ólketaný mýzeıin» uıymdastyrady. Osy mýzeıdiń negizin salýǵa Abaı da bir kisideı atsalysady. 1885 jyly aqyn qazaq etnografııasyn nasıhattaý maqsatynda osy qutyny ólketaný mýzeıine óz qolymen aparyp tapsyrady. Sondaı-aq, atalǵan mýzeıge qazaqtyń kıiz úıinen bastap barlyq jıyny 60-tan astam turmystyq qundy dúnıelerdi syıǵa tartady. Qazirgi kúnde Ulttyq mýzeı tórinen oryn alǵan «Abaı qutysynyń» qysqasha osyndaı tarıhy bar», - dedi ol. Sóz sońynda Darhan myńbaı «Abaı - qazaqtyń tólqujaty. Ol - rýhanı deńgeıimizdiń barometri. Ol - el parasatynyń ári rámizi, ári baqylaýshysy» ekenin atap ótti. «Sondyqtan, Ulttyq mýzeı klassıkalyq mýzeılerdiń dástúrin saqtap, Abaıdaı danalardyń murasyn materıaldyq dúnıemen ǵana emes, bilim-aǵartý-tanym júıesimen tanyta berýdi maqsat tutady. Birinshiden, Abaı murasy bilim júıesi oqýlyǵynan ómir júıesi oqýlyǵyna aýysty. Ekinshiden, Abaı danalyǵy - ult danalyǵynyń etalonyna aınalyp, Abaı bıiginiń - el bıigi ekenin aıqyndap, ulttanýdyń mindetin atqaryp keledi.Úshinshiden, Abaı joly «el!» dep birikken, «ult!» dep uıysqan azamattarymyzdyń jańǵyrýǵa, sapaǵa umtylǵan joly bolyp bekitildi. Biz osyǵan qýanamyz. Biz osyndaı jaqsylyqtyń baıandylyǵyna senemiz», - dedi D. Myńbaı.
