Ulttyq mýzeı men Ulttyq ulan ǵylymı jobalardy birlesip júzege asyrmaq
Ǵasyrlar boıǵy ata-mura tarıhymyzdyń altyn qoınaýy sanalatyn Ulttyq mýzeıde ótken mańyzdy sharaǵa mýzeıdiń dırektory Darhan Myńbaı jáne Ulttyq ulan Bas qolbasshysy general-leıtenant Rýslan Jaqsylyqov, sondaı-aq eki jaqtyń qyzmet basshylary qatysty.
Sharany ashyp, júrgizip otyrǵan Darhan Myńbaı: «Mýzeı - ótken men búgindi, búgin men bolashaqty jalǵastyrar máńgilik kópir. Órkenıetti elderdiń bárinde derlik ulttyq mýzeıler ulttyq maqtanysh, rýhanı orda bolyp sanalatyny belgili. Mýzeı isiniń álemdik talaptaryna jaýap beretin biregeı nysannyń Orta Azııada balamasy joq ári álem mýzeıleriniń ondyǵyna kiredi. Bunyń ózi - maqtanysh etýge bolarlyq jaıt.
Ulttyq mýzeı dúnıejúzindegi basqa mýzeılerden aıryqsha sáýletimen de daralanady. Mysaly, Brıtan mýzeıi, Parıjdegi Lývr mýzeıi, Reseı mýzeıleri salynyp bitkennen keıin birshama ýaqyttan soń qor saqtaıtyn qosymsha túrli ǵımarattardy turǵyzýǵa májbúr bolypty. Sonyń saldarynan mýzeıdiń jumysy úshin asa mańyzdy qurylymdary negizgi ǵımarattan tys jerde qalyp qoıǵan. Osyndaı qatelikke urynbaý úshin Elbasy Ulttyq mýzeıdi tutas keshen retinde qarastyrdy. Sońǵy 40 jyl tóńireginde TMD elderiniń bir de bireýinde dál osyndaı mártebege laıyqty arnaıy mýzeı ǵımaraty boı kótermegen eken, tek yńǵaıly ǵımarattar men jaılardy mýzeıge aınaldyrǵan kórinedi. Ózgeler ǵasyrlar boıy júzege asyra almaǵan joba elimizde sanaýly jyldar ishinde sáýlet óneriniń keremet týyndylarynyń biri retinde aqıqatqa aınaldy. Ulttyq mýzeıdiń bási basqa mýzeılerden osynysymen de bıik.
Memleket basshysy Ulttyq mýzeıdiń ashylý saltanatynda qysh kitabyna óz qolymen «Rýhy bıik halyqtyń irgesi berik!» dep jazdy. Shynynda da, biz rýhy bıik, armany asqaq, muraty myǵym el ǵana Máńgilik bola alady. Osy eli talaı soqtyqpaly soqpaqsyz ǵasyr tolqyndarynda qorǵaǵan batyr babalarymyzdyń erlik dastany jaıly jádigerler de mýzeıimizdiń ár zalynyń tórinde oryn alǵan. Otan qorǵaý, el úshin ot keshý, qyzmet etý - ómirdegi eń asqaq borysh, asa qurmetti qyzmet. Árıne, sol babalarymyzdyń jaýyngerlik jolyn búginde jalǵap kele jatqan Sizder - Ulttyq ulanymyzdyń jaýyngerleri elimizdiń qaýipsizdigimizdiń qalqany bolasyzdar. Ekijaqty yntymaqtastyq jasaı otyryp, Otan qorǵaýshy azamattarymyzǵa asyl tarıhymyzdy tyń turǵydan tanystyryp, rýhanı baıýǵa azda bolsa kómegimiz tıip jatsa biz úshin ol zor qýanysh», - dep atap ótti.
Óz kezeginde, Ulttyq ulan Bas qolbasshysy general-leıtenant Rýslan Jaqsylyqov bul ǵımarattan qazaq jeriniń aıbynyn, Alashtyń asqaq rýhyn baıandaıtyn babalardyń baıyrǵy qundylyǵyn tamashalaýǵa bolady dep, keıingi jas urpaqtyń ótken tarıh taǵylymyn jan-jaqty tanyp-bilýine úlken múmkindik týyp otyrǵanyn, ulttyq rýhymyzdy kóterý jaǵynan ǵana emes, elimizdi tarıhı turǵydan tanytýda da aıryqsha mańyzǵa ıe ekenine toqtaldy.
Bas qolbasshy: «Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń ıdeıasy jáne tapsyrmasymen ashylǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıi ótken tarıhymyzdy baıyptaıtyn, rýhanı muramyzdy zerdeleıtin jáne búgingi damýymyzdy baǵamdaıtyn asa iri mádenı ortalyq. Memleketimizdiń búgingi mártebesi men maqsatyn aıqyndaıtyn mádenıet oshaǵy joǵalǵanymyzdy tabý, óshkenimizdi jaǵý jáne barymyzdy baǵalaý isin atqara otyryp, kez kelgen adamǵa Qazaqstan, onyń tarıhy, salt-dástúri, mádenıeti, dini, dili, tili týraly túsinik qalyptastyrady. Bul rýhanı baılyq Otanymyzdy qorǵap júrgen búgingi sardar men jaýyngerlerimizge aýadaı qajetti dúnıe. Keshegi jastan Otan úshin ot kesher azamat daıyndaý, onyń boıyna otansúıgishtik syndy asqaq sezimdi quıyp, quryshtaı myǵym el qorǵaýshysyn tárbıeleý ońaı dúnıe emes. Jaýmen soǵysta da eń mańyzdysy qoldaǵy qarý emes, aldymen alǵa shyǵatyny - eldik sezim. Sondyqtan da biz jaýyngerlerimizdiń boıynda elge, jerge degen súıispenshilikti arttyrýǵa baǵyttalǵan tárbıeni udaıy júrgizýimiz kerek. Memorandým sharasy da osy maqsatta jasalyp otyr», - dep atap ótti.
Memorandým qujatyna qol qoıylǵan soń Ulttyq ulan áskerı qyzmetshileri mýzeıdiń Táýelsizdik, Ejelgi jáne orta ǵasyr tarıhy, Etnografııa, qazirgi zamanǵy óner zaldaryn aralap kórdi.
Syrtqy symbaty zamanaýı talǵamǵa saı jasalǵan Ulttyq mýzeıdiń sáni de bólekshe. Elimizdiń kók baıraǵyna uqsas kógildir shynylar men ulttyq oıý-órnek bederlengen aq tústi qabyrǵalar erekshe kóz tartady. Tómende atqylaǵan sýburqaqtan saq jaýyngeri atynyń basyn tórt tarapqa buryp, el shebin qorǵap turǵandaı áser qaldyrady. Kire beristegi Qazaqstan kartasy ispetti úlken medıa-ekran elimizdiń qalalaryna saıahat jasatady. Onyń joǵary jaǵynda belgili qylqalam sheberi Erbolat Tólepbaıdyń bir top avtormen birigip salǵan trıptıh-polotnosynda saq, túrki halyqtarynan qazirgi zamanǵy tarıhqa deıingi «Taǵdyr», «Ańyraqaı», «Jańarǵan dala» - qylqalam tilimen beınelengen shejire-sýreti ornalasqan. Bıiktegi alyp qyran qus qanatyn sermep, dala tynysyn, egemen eldiń erteńin pash etedi.
Qoryta aıtqanda, ekijaqty yqpaldastyq qujaty taraptardyń yntymaqtasa jumys isteýine, ortaq ǵylymı jobalardy júzege asyrýyna, sonymen qatar, birlesken is-sharalar ótkizýine múmkindik beredi.
