«Ulttyq mýzeı Qazaqstannyń maqtanyshyna aınaldy» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Qazaqstan - Túrikmenstan: Senimdi strategııalyq seriktestik» degen maqala jaryq kórdi. Keshe Elbasy Nursultan Nazarbaev resmı saparmen Túrikmenstan astanasy - Ashǵabadqa keldi. Sapar barysynda ekijaqty áriptestiktiń mańyzdy qyrlary, ásirese, saýda-ekonomıkalyq, kóliktik jáne aımaqtyq qarym-qatynastar máseleleri talqylandy. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Túrikmenstan Prezıdenti Gýrbangýly Berdymuhamedovtiń kezdesýi barysynda eki memleket arasyndaǵy dostyq pen áriptestikti odan ári nyǵaıtýǵa múmkindik beretin baılanystar jaıy áńgime ózegine aınaldy.
Qazaqstan-Túrikmenstan qarym-qatynastarynyń negizgi tini - saýda-ekonomıkalyq yqpaldastyq. Osy saladaǵy birlesken iri jobalardy júzege asyrý, bul baǵyttaǵy jumystardy júıeli júrgizý - qos taraptyń nazarynda tur. Álem ekonomıkasynda baıqalǵan jaǵymsyz úrdisterge qaramastan, qos memlekettiń taýar aınalymynda ilgerileýshilik, edáýir ósim baıqalady. Buǵan ózara taýar aınalymynyń qarqyn alýy dálel. Máselen, 2013 jylǵy kórsetkish boıynsha ózara taýar aınalymynyń kólemi 393 mln. AQSh dollaryn qurady. 2012 jyly bul kórsetkish 311 mln. AQSh dollary bolǵan edi. Al 2014 jyldyń 9 aıynda ózara taýar aınalymy 407,9 mln. AQSh dollaryna jetken, bul - salystyrmaly túrde alǵanda, 2013 jyldyń osy merzimindegi kórsetkishten 23 paıyzǵa artyq. Sebebi, ótken jyldyń 9 aıynda ózara taýar aınalymy 331 mln. AQSh dollaryn quraǵan-tyn.
Osy basylymda «Shyraǵyń sónbesin!» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Taldyqorǵan qalasynda turatyn 5 jasar Nurálı Esimulynyń kórý qabileti paıda bola bastady. Tarqata aıtar bolsaq, dúnıge aı-kúni tolmaı kelgen Nurálıdiń kózi kórýden qalady. Otandyq mamandar ata-anasyna náresteniń janaryn qalpyna keltirý úshin shetelde kúrdeli ota jasatý qajettigin aıtyp, keńes beredi. Biraq syrt elge barýǵa olardyń qarjylaı múmkindigi bola qoımaıdy. Dál sol qarsańda Memleket basshysy osy otbasynyń basyna túsken aýyrtpalyqty merzimdi basylymdardyń birinen bilip, oblystyq ákimdikke olarǵa kómektesý jóninde tapsyrma beredi. Bul jaıt 2011 jyly bolǵan. Sol kezde kishkentaı Nurálı ózdiginen otyryp, júre almaıdy eken. Sondyqtan ony anasy únemi qolynan tastamaı kóterip júredi. Keıinnen, ıaǵnı Elbasy qoldaý bildirgennen soń búldirshinge Reseı ǵalymdaryna kórinýge jol ashylady. Ol jaqta Nurálıge barlyq jaǵdaı jasalyp, qajetinshe em qabyldaıdy. Kóz janaryna 4 birdeı ota jasalady. Sonyń nátıjesinde qazir sábı aq pen qarany aıyryp, kózi eptep kóre bastaǵan.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Esep aıyrysý: dollar ma, álde...» degen taqyryppen maqala berilgen. «Aldaǵy ýaqytta Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa (EAEO) kiretin (Reseı, Qazaqstan, Belarýs, Armenııa) memleketter memleketaralyq saýda-sattyq operatsııalaryn tek ulttyq valıýtamen (rýbl, tenge, dram, belarýs rýbli) ǵana júrgizýi múmkin. Osylaısha biz dollar men eýronyń qysymynan qutyla alamyz» deıdi Reseı Ulttyq tólem keńesi dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Aleksandr Mýrychev. Biraq dollar men eýrony qysqa ýaqytta EAEO-nyń keńistiginen ysyryp shyǵarý múmkin be, tıimdiligi qandaı?
«Ol úshin árıne, kóptegen tehnıkalyq, ınfroqurylymdyq, ekonomıkalyq máseleler sheshilýi tıis. Qysqasy, baza daıarlanýy kerek. Ol birer jyldyń kóleminde júzege asa qoıýy ekitalaı. Óıtkeni EAEO-qa múshe elderdiń ishinde áli kóptegen dúnıeler naqtylanyp, bir izge túsirilgen joq. Alda talqylanatyn másele kóp ekeni belgili. Sarapshylar «Reseı áli de iri-iri kelisimderdi dollar jáne eýromen jasaýda. Qysqasy, syrtqy saýda-sattyq esep aıyrysýlardyń 80 paıyzy osy valıýtalar arqyly júzege asýda» desedi. Al Kedendik odaq memleketteriniń ishki esep aıyrysýlary qandaı valıýtamen júzege asyp kelgen degenge kelsek, uıym músheleriniń 2013 jylǵy taýar aınalymy 64,1 mlrd dollar quraǵan eken. Al syrtqy eldermen 930,1 mıllıard dollar bolypty. Onyń 50 paıyzy rýbl, 40 paıyzy dollar, 8-9 paıyzy eýro, al qalǵan 1 paıyzy ózge valıýtalarmen júzege asypty», - dep jazady maqala avtory.
Osy gazette Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń dırektory Darhan Myńbaıdyń maqalasy jarııalandy. «Al maqsatty shyndyqqa aınaldyrý úshin, birinshiden, Ulttyq mýzeı halqymyzdyń tereńnen tartylyp, myńjyldyqqa ulasqan kemel tarıhyn bir ortalyqqa jınaý mindeti tur. Qazaq halqynyń uly tarıhyna qatysty jádigerlerdi, tarıhı muralardy túgeldep, ǵylymı mánin asha túsý kerek. Mýzeıdiń qunyn kóterip, mártebesin arttyratyn - eksponattar ekeni daýsyz. Olaı bolsa, ótken kúnimizden belgi beretin tarıhı máni men mańyzy zor muralar mýzeı tórinen oryn alýy tıis, solaı jasalyp ta jatyr. Bul jolda qomaqty ister jasalǵanyn mýzeıge kelýshiler ańǵarary aqıqat», - dep jazady D. Myńbaı. Bul maqala «Ulttyq mýzeı Qazaqstannyń maqtanyshyna aınaldy» degen taqyryppen berilgen.
***
«Ekspress-K» basylymynda «Zver ı ızverg» degen materıal basyldy. Soltústik Qazaqstan oblysynda janýarlarǵa qatysty qatygezdik áreketi úshin azamatqa qylmystyq is qozǵaldy. Balalardyń kózinshe kúshikti óltirgen qanypezerge 222 myń teńge kóleminde aıyppul salynýy múmkin. Qazirgi kezde janýardy óltirý faktisi boıynsha tergeý amaldary júrgizilýde.
