Ulttyq keńes: Aıgúl Orynbek Túrkistan oblysyndaǵy birqatar olqylyqtardy aıtty

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń 4-otyrysynda keńes múshesi Aıgúl Orynbek Túrkistan oblysyndaǵy birqatar olqylyqty jarııa etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Sóz arasynda keńes múshesi Prezıdent Joldaýyna toqtala otyryp, «halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymyn eske saldy. «Der kezinde «sózden – iske» kóship, halyqtyń turmys-tirshiligimen tanys qoǵam belsendilerinen turatyn Ulttyq keńesti qurdyńyz. Búginde keńes ókilderi arqyly óńirlerdegi ózekti máselelerden habardar bolyp kelesiz. Bul – keńes jumysynyń tıimdiligi ǵana emes, memleketimizdegi ýaqyt kúttirmeıtin túıtkildi máselelerdiń oń sheshimin tabýy úshin mańyzy mol. Rasynda, Sizdiń tájirıbeńizden jergilikti ákimder úlgi alý kerek dep oılaımyn. Ókinishke qaraı, bizdiń ońtústikte halyqtyń únin tyńdaıtyn, jergilikti jurttyń problemalaryn jaqsy biletin qoǵam belsendileriniń pikiri eskerilmeıdi. Senseńiz, atqarýshy organ sol aıtylǵan problemalardy joıýdyń ornyna, kerisinshe bul máseleni kótergen, halyqqa janashyrlyq tanytqandarǵa qysym kórsetýde. Iá, sol máseleni kótergen ózińmen alysyp, aktýaldy másele jaıynda qalady», - dedi ol.

Onyń aıtýynsha, ońtústik óńirinde sheshimin tappaı jatqan áleýmettik problemalar jetip artylady.

«Al men bilgen máseleni, atqarýshy bılik ókilderiniń bilmeýi múmkin emes. Maǵan aıtqan máseleniń, olarǵa aıtylmaýy da múmkin emes. Endigi jerde kózboıaýshylyqty doǵarý kerek dep oılaımyn. Nemese qyzmettik qurylymdardy, ondaǵy basshylyq quramdy qaıta jasaqtaý qajet. Taǵy bir shyndyq. «Barmaq basty – kóz qysty» áreketter barlyq óńirlerde keńinen etek jaıǵan. Máselen, jergilikti ákimdikterdiń janynan qurylǵan qoǵamdyq ári tártiptik keńesterdiń, komıssııalardyń, uıymdardyń qyzmeti kóńilimnen shyqpaıdy. Ne istep, jatqandary da beımálim. Jattandy jınalysty ǵana kóremiz. Aqıqatty aıtýdyń ornyna jaǵympazdanyp, sol sheneýnikterdiń shashbaýyn kóterip jatyr-aý degen oıǵa qalasyń»,- dedi Aıgúl Orynbek.

Bul máseleni sheshý úshin ol Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshelerin sol jergilikti komıssııa quramyna qosýdy usyndy.

«Sonda Siz ben biz atqarýshy bılik organdarynda oryn alǵan olqylyqtardan habardar bolar edik. Sondaı-aq, bul bastama arqyly sybaılas jemqorlyq tetikteri men salalardaǵy salǵyrttyqtyń joly kesiler edi», - dedi ol.

Qoǵam belsendisi Prezıdent qoldaýynyń arqasynda orta kásiptik bilim beretin uıymdarda oqıtyn az qamtylǵan, kóp balaly otbasylardan shyqqan jasóspirimderge memleket tarapynan qoldaý úzilmeı kele jatqandyǵyn aıtady.

«Alaıda, Túrkistan oblysynda bul salanyń ózi qyp-qyzyl bızneske aınalyp ketti. Bıyl oblysymyzdyń aldyńǵy qatardaǵy, bazasy myqty birqatar oqý oryndary senimgerlik basqarýǵa jekemenshikke berildi. Qazirgi kezde ondaǵy ustazdar qýdalaýǵa ushyrap, mártebesi aıaqqa taptalyp jatyr. Ulaǵatty joldy tańdaǵandardyń ar-namysy men abyroıy osylaısha taptalyp jatqanda, bilim berý júıesi ońalady dep kim aıtty? Buǵan kóz jumýǵa bolmaıdy. Qazaqstannyń bolashaǵy baıandy bolýy osy bilimdi urpaqtyń qolynda ekenin eskersek, dál qazirgi sheshýshi sátte bilim júıesiniń tamyryna balta shabylyp jatyr dep men ashyq aıta alamyn. Bul máseleler - ustazdardyń janaıqaıy men ondaǵy bilim oshaqtarynyń taǵdyry nazardan tys qalmaıdy dep senemin», - dedi Aıgúl Orynbek.

Onyń atap ótýinshe, jergilikti basqarý júıesi laıyqty jumys istese, halyqtyń bılikke degen senimi arta túsedi.

«Bizdiń óńir aýyzsý, kógildir otyny joq eldi mekender boıynsha kósh bastap tur. Máselen, isher sýynyń 1 lıtrin 2 teńgege satyp alyp otyrǵan aýdandar da bar. Ákimderdiń esebin tyńdasańyz, «Bári jaqsy, bári keremet! Ómir ǵajap!». Al bul kózboıaýshylyqtyń zardabyn tartatyn ádettegideı halyq. Biraq, turǵyndardy tirshilik nárinen taryqtyrý – halyqqa jasalǵan qııanat dep bilemin. Túrkistan oblysyndaǵy kommýnaldyq máseleler munymen bitpeıdi. Oblystaǵy birqatar aýdandarda jyldar buryn tabıǵı gaz tartý úshin halyqtyń qaltasyn qaǵyp, teńge jınalǵan. Biraq, ol aýyldarǵa kógildir otyn áli kúnge deıin jetpeı keledi. Jergilikti jurtty jaýyr etken, mezi etken másele osy», - dedi qoǵam belsendisi.


Сейчас читают
telegram