«Ulttyq brendimizdi qashan ulyqtaımyz?» - baspasózge sholý
***
« Egemen Qazaqstan » gazetiniń senbilik sanynda Astana qalasy ákimdiginiń «Jumyspen qamtý ortalyǵy» KMM dırektory Oljas Omarmen aradaǵy áńgime « Jumyspen qamtý ortalyqtary jumyssyzdarǵa kómek kórsete ala ma? » degen taqyryppen berildi. Basylym tilshisiniń saýaldaryna tuşymdy jaýap bergen ol: «Ortalyqqa habarlasqan azamattarǵa taldaý júrgizgen kezde, baǵdarlamaǵa qatysýshylardyń 60 paıyzy joǵary bilimdi, 30 paıyzy - arnaıy orta jáne 10 paıyzy orta bilimi bar ekendigi anyqtaldy. Árıne, Astanadaǵy jumyssyzdardyń basym kópshiligi joǵary bilimdi bolyp keledi. Sebebi, munda joǵary oqý oryndary da jetkilikti, túlekterdiń kóbi osy qalada qalǵysy keledi. Alaıda, elordamyzdyń jumys berýshileri eńbek naryǵynda suranysqa ıe jáne de jumys ótili bar qajetti mamandardy suraıdy», - deıdi.
Sybaılas jemqorlyq - qoǵam indeti. Al emi bolmasa, kez kelgen derttiń dendep ketetin ádeti. Sol sekildi sybaılas jeqorlyqqa da úzdiksiz kúres júrgizilmese, onan memleketke keletin zııany shash-etekten. Qaýpi de joq emes. Osy oraıda qaýipti dertke qarsy kúreste Qostanaı oblysynda da az jumys júrgizilip otyrǵan joq. Sondyqtan « Egemen Qazaqstan » gazeti Eonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres jónindegi Qostanaı oblysy boıynsha departamenttiń bastyǵy, qarjy polıtsııasynyń polkovnıgi Dáýlet Aıtjanovty áńgimege tartqan. Onyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jyldyń 5 aıy ishinde oblysta jemqorlyqqa baılanysty 84 qylmystyq is qozǵaldy, bul ister boıynsha 183,0 mln. teńge kóleminde memleketke keltirilgen shyǵyn anyqtaldy. «Osy ýaqytta memlekettik baǵdarlamalar boıynsha 13 laýazym ıesine qatysty 20 jemqorlyq qylmys anyqtaldy. Memleketke olar jasaǵan 120,4 mıllıon teńge shyǵynnyń 91,2 mıllıon teńgesi, ıaǵnı 75,7 paıyzy qazynaǵa qaıtaryldy. «Aqbulaq» baǵdarlamasynan - 3, «Jumyspen qamtý-2020» - 3, «Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtýdan» - 2, «Monoqalalardy damytýdan» - 8, «Sybaǵadan» - 2, «Deneshynyqtyrý jáne sportty damytýdan» 2 jemqorlyq isti anyqtap, qylmystyq is qozǵaldy», - deıdi qarjy polıtsııasy. Maqala « Qoǵam indeti » degen taqyryppen birilgen.
*** «Árbir eldiń mentalıteti, dástúrli taǵamdary, sýsyndary, óndiretin taýarlary sııaqty ózindik erekshelikteri, bir sózben aıtqanda - ulttyq brendteri bar. Mysaly, soltústiktegi alyp kórshimizdi aq aıýlar, matreshkalar, qulaqshyn bórik eli desek, ońtústik-shyǵysymyzdaǵy taǵy bir kórshimizdi aspanasty nemese aıdaharlar eli dep ataımyz. Belarýstar kartobymen tanylsa, Avstralııa - kengýrýmen, Frantsııa Eıfel munarasy jáne jupar ısi murnyńdy jaratyn átir, ıissýlarymen áıgili. Al bizdiń Qazaqstan she?!», - dep jazady « Aıqyn » gazeti senbilik sanyndaǵy «Ulttyq brendimizdi qashan ulyqtaımyz?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Avtordyń jazýynsha, otandyq ulttyq brend búkil álemde tanymal bolýy tıis. Ol aqıqatqa aınalýy úshin jergilikti taýar óndirýshilerge qoldaý kórsetýmen birge, óndiris sapasynyń básekege qabilettiligi jóninde de jumystar júrgizilýi qajet.
Osy basylymda «Qazatomónerkásip» Ulttyq kompanııasy aktsıonerlik qoǵamy basqarmasynyń tóraǵasy V.Shkolnıkpen aradaǵy suhbat jarııalandy. Tilshi saýalyna tuşymdy jaýap bergen onyń aıtýynsha, 2013 jyly «Qazatomónerkásip» Ulttyq kompanııasy aktsıonerlik qoǵamyna qarasty kásiporyndarda 22 501 tonna ýran óndirildi. Bul 2012 jylmen salystyrǵanda, 7 paıyzǵa artyq kórsetkish. Ónimdi taratýdan túsken kiris 288 283 mln teńge boldy. Bul - 2012 jylǵy kórsetkishten 12 paıyzǵa kem nátıje. Mundaı aýytqýshylyq álemdik rynoktaǵy baǵanyń ózgerýine tikeleı qatysty boldy. «Qazatomónerkásip» Ulttyq kompanııasy - osy salada uzaq jyldyq tájirıbesi bar álemniń túkpir-túkpirimen baılanys ornatqan ujym. Bizdiń tutynýshylarymyzdyń ózi - salmaqty. Ulttyq kompanııa qazirdiń ózinde keń kólemdegi eksporttyq shart jasasqan. Aldaǵy ýaqytta da Qazaqstannyń tabıǵı ýranyn taratý órisi keńeıe bermek. Neǵurlym kóp tarapty memlekettik saıasatqa saı bolsaq, soǵurlym isimiz jemisti bolatynyn túsinemiz. Ótken jyly ýran eksportynyń órisi bylaısha órnekteldi: Qytaı, Eýropa, AQSh, Úndistan, Ońtústik Koreıa jáne Japonııa. ıAǵnı bizden ıadrolyq otyn satyp alatyndar - osyndaı alyptar. Olardyń ekonomıkasy ósimge umtylatyny jáne belgili. Demek, bizdiń bul eldermen baılanysymyz ýaqyt ozǵan saıyn nyǵaıa bermek», - deıdi ol.
