Ulttyq saıası tarıhymyz týraly tuńǵysh kitap qalaı jazyldy
PAVLODAR. KAZINFORM — Ǵalymdarymyzdyń pikirinshe, Alash qaıratkeri Qoshke Kemeńgerulynyń «Qazaq tarıhynan» kitaby ulttyq saıası tarıhymyz jóninde jazylǵan tuńǵysh eńbek. Ol 1924 jyly Máskeýdegi «KSRO halyqtary kindik baspasynan» jaryq kórgen.
Byltyr Pavlodardaǵy Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıi úlken rýhanı oljaǵa keneldi. Mýzeı qyzmetkerleri aýyl-aýdandardy aralap júrip HH ǵasyrdyń basynda jaryq kórgen kóne kitaptar men merzimdi basylymdardy izdep tapqan. Sonyń biri — Qoshke Kemeńgeruly jazǵan «Qazaqtyń tarıhy» kitabynyń túpnusqasy. Jádiger Reseımen shekara túbindegi aýyldarda bir ǵasyr boıy sandyq túbinde saqtalyp kelgen.
Bul baǵa jetpes jádigerler otarlyq saıasattyń soqqysyna qatty ushyraǵan soltústik aımaqtardyń halqy kezinde Alash ulylarynyń shyǵarmalaryn jata-jastana oqyp, ult rýhanııatymen sýsyndaǵanyn áıgilep turǵandaı.
Qazaq eliniń tarıhyna zer salsaq, Reseıdiń otarshyldyq saıasaty ábden kúsheıgen HH ǵasyr basynda ultqa qyzmet etý jolynda ózin qurbandyqqa shalyp, ezilgen halyqty saýatsyzdyq qapasynan alyp shyǵýǵa talpynǵan zııaly qaýymnyń ortaq múddege toptasqanyn ańǵarar edik.
Bul oqsyz maıdanda ult kóshbasshysy Álıhan Bókeıhanuly, ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń jol kórsetýimen qazaqtyń tarıhy, mádenıeti men óneri, sharýashylyǵy men bilimine qatysty talaı marǵasqalardyń kitaptary men eńbekteri, merzimdi basylymdar jaryq kórdi.
Sol rýhanııat kóshinen ataqty «Altyn saqınasy» Qyzylordadaǵy alǵashqy qazaq teatrynyń ashylýynda sahnalanǵan Qoshke Kemeńgerulynyń juldyzy jarqyraı kóringeni de málim. Ǵalymdarymyzdyń pikirinshe, alash qaıratkeriniń 1924 jyly jaryq kórgen «Qazaqtyń tarıhynan» kitaby ulttyq saıası tarıhymyz jóninde jazylǵan tuńǵysh eńbek.
Qoshke Kemeńgerulynyń kitaby jaıynda Muhtar Áýezov 1927 jyly mynadaı baǵa bergen: «Tarıhtyń dál sýretterimen tolyǵyraq tanysamyn degen kisi bolsa, qazaq tilinde shyqqan Halel Dosmuhamedulynyń „Isataı — Mahambet“ jyrynyń basyna jazǵan baıanshysy men Qoshmuhambet Kemeńgerulynyń „Qazaq tarıhynan“ degen eńbekterin qarap ótsin deımiz».
Kezinde Máskeýde Názir Tórequlov shyǵarǵan «Temirqazyq» jýrnalynyń alǵashqy sanynda (1923 jyly) Qoshke Kemeńgerulynyń joǵarydaǵy eńbegi «Qazaqtyń saıası tarıhı turmysynan» degen ataýmen alǵash ret basylady.
Bul týraly Á.Marǵulan atyndaǵy Pavlodar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń dotsenti, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Ádilbek Ámirenov aıtyp berdi. Alash qaıratkerleriniń barlyǵy sol ýaqytta kitap shyǵarýmen aınalysqany da málim.
Ahmet Baıtursynov «Til-qural», «Ádebıet tanytqysh» eńbekterin shyǵarsa, Maǵjan Jumabaev «Pedagogıka», Júsipbek Aımaýytov «Psıhologııa», al Qoshke Kemeńgeruly «Qazaqtyń tarıhy» kitaby men orys synyptaryna arnalǵan qazaq tili oqýlyǵyn jazdy.
Bul sol ýaqyttaǵy alash qaıratkerleriniń aǵartýshylyq baǵytynda qolǵa alǵan mańyzdy mıssııasy-tuǵyn.
— Qoshkeniń kitabyn erekshe jádigerler qataryna jatqyzýǵa bolady. Sebebi oǵan deıin qazaqtyń saıası tarıhynan sóz qozǵaǵan qalamger joq. Kitaptyń tıtýl beti saqtalǵan. Orta tusynda «Q. Kemeńgeruly. Qazaq tarıhynan» dep avtor men kitaptyń ataýy berilip, tómengi jaǵyna «KSRO halyqtary kindik baspasy. Máskeý — 1924 jyl» dep basylǵan jeri, mezgili jaıly maǵlumattalǵan. Kúıi óte nashar, paraq shetteri mújilip tozǵan, qolǵa ustap oqýǵa jaramsyz. Nebári on bes beti saqtalǵan. Mazunyna qaraǵanda 57 bet bolýy kerek. Mazmunynda «Basqarmadan», «Meńgerý jaıy», «Ramet jaıy», «Áskerlik jaıy», «Din jaıy», «Oqý jaıy», «Jer jaıy», «Rý jaıy», «Qarsy qozǵalystar», «Qazaq handarynyń mádenı maqsýdtary», «Mádenıleý orys qandaı úlgi beredi», «Minez, hýqýq jaıy», «Aýyl sharýashylyǵynyń jaıy», «Kásipshildik jaıy», «Densaýlyq jaıy» taqyryp ataýlary berilgen. Kitapty oqyǵan adam munyń esh tsenzýrasyz jazylǵanyn birden ańǵarar edi. Patsha ókimetiniń qalalardy ornalastyrý, forpostar salý saıasaty jóninde de taldap jazady. Keńes dáýirine deıingi qazaqtyń ótkenine qysqasha sholý jasap, halqymyz «rýlyq kommýnızmdi» ustandy degen túıin keltiredi, -dep qysqasha taldap berdi kitap jaıynda ǵalym.
Qoshke Kemeńgerulynyń 1923-1930 jyldar aralyǵynda Orynbor, Máskeý, Qyzylorda, Almaty, Tashkent qalalarynan ádebı-kórkem, tarıhı, oqý-ádistemelik baǵyttarynda jazylǵan on kitaby jaryq kóripti. Olar — bizge ázirshe belgili eńbekteri ǵana.
Bul týraly alash qaıratkeriniń tikeleı urpaǵy, ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Qaıyrbek Kemeńger jazady. «Qoshke qalaı aqtaldy?» degen maqalasynan ult ardaqtysynyń qolyna kisen salynǵan 1930 jyldan keıin 35 jyl boıy birde-bir týyndysy baspa betinde jarııalanbaǵanyn oqyp bildik.
Barlyq kitaptary men eńbekterin, qoljazbalaryn NKVD organdary joıyp jibergen.
«1965 jyly „Altyn saqına“ atty jınaǵy „Jazýshy“ baspasynan jaryq kórdi. Taralymy on myń dana ol kitaptyń baspa betin kórgeni — Qoshke urpaǵyna kópten kútken qýanysh bolsa, sol ýaqyttaǵy qazaq qoǵamynda bul jańalyq tańdaný týǵyzdy. Qalamgerdiń urpaǵy ákeleri tirilip kelgendeı kúı keshse, keıbir synshylar alashordashyl jazýshy „Kemeńgerov kemeńgersip ketti“ dep eski sarynǵa saldy. Aqyry bılik basyndaǵylar tarap úlgermegen basylymdy oqyrmanǵa jetkizbeı satylymnan aldyrdy. Dál osy alasapyran jyldary abzal azamat, kórnekti ádebıettanýshy Beısenbaı Kenjebaev qaıratker Smaǵul Sadýaqasulyn óz maqalasynda ataǵany úshin qýǵyn kóredi. ıAǵnı, qansha jańǵyrý kezeńi desek te, aqtalǵan Maǵjan, Smaǵuldardyń baı ádebı, ǵylymı murasy jyly jabýly kúıinde qala berdi. Al osy kezeńde Qoshke eńbeginiń kitap bolyp shyqqany — jańalyq, rýhanı ómirimizde aıtýly oqıǵa bolatyn», -dep qalam terbeıdi Qaıyrbek Kemeńger.
Al «Altyn saqına» jınaǵynyń basylyp shyǵýyna sol tusta qazaq ǵylymynyń taýtulǵasy Qanysh Sátbaev pen uly jazýshy Muhtar Áýezov qoldaý kórsetkeni de málim bolyp otyr.
— «Qazaqtyń tarıhynan» kitaby shyn máninde halqymyzdyń saıası tarıhy turǵysynan alǵashqy jazylǵan shyǵarma edi. Qoshke Kemeńgeruly óz eńbeginde 18-ǵasyrdan, ıaǵnı Abylaıhan dáýirinen bergi kezeńdi qamtıdy. Abylaıhan men Kenesary hanǵa, sol zamandaǵy ult kósemi Álıhan Bókeıhanulyna tarıhı turǵydan baǵa bergen. Kenesary hannyń soǵysy, onyń jeńilý sebepteri jaıynda sıpattap kelip, ony «Ult qaharmany» dep ataıdy. Han Kenege qatysty mundaı mártebeli ataqty Qoshke tarıhshylardyń ishinde tuńǵysh bolyp qoldanǵan. ıAǵnı Otan tarıhyn alǵash ret tulǵalyq prıntsıp boıynsha tanytty. Kitap negizi 1922 jyly jazylǵan ǵoı, ol kezde ǵalym nebári 25 jasta, qylshyldap turǵan shaǵy edi. Bul jyldarda Ombydaǵy Batys Sibir memlekettik medıtsına ınstıtýtynda oqyp júrgen stýdenttik kezeńi. Kitaptyń jazylý tarıhyna kelsek, 1921 jyly Halyq aǵartý komıssary Ahmet Baıtursynuly alash qalamgerlerine oqýlyqtar jazý jóninde tapsyrma berdi. Ol jaıynda sol ýaqyttaǵy «Aqjol», «Bostandyq týy» jáne ózge de basylymdarda maqalalar jaryq kórip, Ahańnyń tizimine engen ult bilimpazdarynyń esimderi jarııalanady. Alǵashqyda jaratylystaný ǵylymy Qoshkeniń enshisine buıyrsa kerek. Maǵjan Jumabaevqa qazaq-qyrǵyz tarıhy jóninde oqýlyq shyǵarý tapsyrmasy aıtylǵanymen, bul mindetti Kemeńgeruly atqaryp shyǵady. Osylaısha jastyǵyna qaramastan Aqańnyń tapsyrmasyn oıdaǵydaı oryndap, tereń bilimdiligin dáleldegen, — deıdi Qaıyrbek aǵa.
Alash qaıratkeriniń urpaǵy áńgimesin taǵy jalǵaı tústi.
— Qazirgi kúni el boıynsha bul kitaptyń sanaýly ǵana danasy saqtalǵan. Almaty men Máskeýdiń akademııalyq kitaphanalarynda baryn bilemin. Kórnekti saıası qaıratker Barlybek Syrttanovtyń urpaqtarynda bir danasy jaqsy kúıde saqtalǵan eken, ony alashtanýshy ǵalym Eldos Toqtarbaıuly surap alyp, maǵan tabys etkenine rızamyn. Kereký eli úlken qazynaǵa kezikken eken. Bul el ishinde ǵaıyptan saqtalyp qalǵan ekinshi kitap bolyp otyr. Jalpy atamnyń artynda qalǵan muralary 1995 jyldan beri birneshe dúrkin kitap bolyp jaryq kórdi. 2006 jylǵy úshtomdyǵynda da bul kitaby qamtyldy. Ult kósemi Álıhan Bókeıhanuly kitaptyń keıbir jerine «QB», ıaǵnı «Qyr balasy» degen búrkenshik atpen túzetýler engizip, tarıhı oqıǵalarǵa óz oı-pikirin qosyp otyrǵan. Keńes ókimeti saltanat qurǵan 70 jylda Qoshkeniń eńbekteri jaıynda qarapaıym halyq bilmeı kelgendigi de shyn. Onyń baı murasy jóninde alǵash 1988 jyly «Qazaq ádebıeti» gazetinde ádebıettanýshy Rázııa Rústembekova kólemdi maqala berdi. Keıin joǵaryda aıtqanymdaı 1995 jyly alash ardaqtysynyń tańdamaly shyǵarmalaryn bastyrtady. Sol jınaqta «Qazaqtyń tarıhynan» kitaby alǵash ret kırıllıtsa qarpinde oqyrman qolyna tıedi. Ol Qoshkeniń uly Narmanbettiń qolynda saqtalǵan nusqadan alynǵan. Al keıin «Qazaqstan» baspasynan alashtanýshy Dıhan Qamzabekuly atalǵan kitaptyń jáne tulǵanyń ózge de shyǵarmalarynyń basyn qurap, túsinikterimen úlken jınaq etip shyǵartady. Jazýshylar men tarıhshylar tarapynan bul eńbek endi-endi zerttele bastaǵany baıqalady», — deıdi Qaıyrbek Kemeńger.
Qoshke Kemeńgeruly kásibı tarıhshy emes. Kitap jaryq kórgennen arada biraz ýaqyt ótkende Smaǵul Sadýaqasov baspasózde «Qazaq tarıhynan?..» degen ataýmen úlken syn maqala jarııalaıdy.
Oǵan qarsy Qoshkeniń «Bul kitapqa biz 1921 jyldyń kózqarasymen qaraýymyz kerek» degen óz jaýaby da bar. Alash úkimeti bolshevıktermen ymyraǵa kelip, Qazaq avtonomııasy endi qurylyp, astanasyn Orynbor etip bekitip, shekarasyn shegendep, Álıhan, Ahmet bastaǵan ult qaıratkerleri avtonomııany qurǵandyǵy úlken bir jetistik edi.
Qoshke eldiń óz aldyna derbestikke ıe bolǵanyna qýanyp, sol sezimin osy kitapta túıindegen. Alaıda qazaq dalasyna Goloşekın basshy bolyp kelgen 1924 jyldan bastap qyzyldardyń saıasaty kúrt ózgerip, eldegi aýan basqasha sıpat ala bastaǵany anyq edi.
Sondyqtan kitapqa engen keńes ókimetiniń alǵashqy jyldaryndaǵy saıası úderisterdiń keıin basqasha qyrynan tanylýy zańdylyq.
«Qazaq tarıhynan» kitabynda alash qaıratkeri: «Halyq qaharmany Kenesary men Naýryzbaı ólgen soń qazaq eli jyldyń ony ótkende múlde jýasydy. Odan keıingi kún shyǵys musylman elderiniń kórshilestik áserimen Kishi júz ishinde biren-saran tolqynshylar boldy: Eset Kótibar balasy, Baıqadam bı, Jolaman batyr, Janqoja Núrmishte balasy sııaqtylar… Húkimet qazaq balasyn oqytqanda bilim alsyn, elin aǵartsyn dep oılaǵan joq. Qazaqtyń jas balasyn elinen aıyryp, orystyń rýhyn sińdirip, qazaqqa orystyń ıdeıasyn taratatyn úndeýshi qylý maqsutynda boldy. Jalpaq qazaq eliniń bilim-ónerge beıil bermeı jıirkenýi, tarıhı kózben qaraǵanda tabıǵı. Alǵash oqyǵan qazaq basshylarynyń balalary frantsýzǵa eliktep, kúlkini kúılegen. Knıazdardyń, generaldardyń úılerinde turyp, oıyn-saýyq, bıleýdi ǵana úırenip, tárbıeli bilim ala almaı, biraz oqyǵan soń saharanyń magnıti tartyp, turǵan jerlerine qaıtatyn boldy», dep Reseıdiń otarshyldyq saıasaty men qazaqtyń alǵashqy oqyǵandarynyń beıqamdyǵyn ashyq synaıdy.
