Ulttyq mýzeı mártebesi zor jaýapkershilik júkteıdi – Ǵalııa Temirton
ALMATY. KAZINFORM – Mádenıet jáne óner qyzmetkerlerin kásibı merekesinde elimizdegi eń basty úsh mýzeıge ulttyq mártebe beriletini belgili boldy. Onyń ishinde QR Memlekettik ortalyq mýzeıi bar. Erekshe mártebe ujymǵa zor jaýapkershilik júkteıdi. Bul týraly QR Memlekettik ortalyq mýzeıi dırektorynyń ǵylymı jumystar jónindegi orynbasary aıtty.
Ǵalııa Temirtonnyń aıtýynsha, «Ulttyq» mártebe qyzmeti mádenıet salasynda erekshe mánge ıe memlekettik mádenıet uıymdaryna jáne jekelegen kásibı kórkem, shyǵarmashylyq ujymdaryna beriledi.
«Ol úshin keminde jıyrma bes jyl turaqty jumys istep, óz qyzmetinde kásipqoılyqty, jumystyń tıimdiligi men sapasyn arttyrý úshin ınnovatsııalar engizip otyrýy, jeke ǵımaratynyń bolýy, halyqaralyq baǵdarlamalar men jobalarǵa qatysýy, murajaı qorynyń quramynda ulttyq mádenı ıgilik bolyp tabylatyn mádenı qundylyqtardyń keminde on paıyzy enýi kerek»,- deıdi ol.
Sonymen qatar, ol otandyq mýzeı isiniń negizin qalaǵan, eki ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar QR Memlekettik ortalyq mýzeıinde 270 myńnan astam materıaldyq jáne rýhanı mádenıet qundylyqtary jınaqtalǵanyn aıtty.
«RK Memlekettik Ortalyq mýzeıi elimizdegi tarıhy tereń jáne iri mýzeılerdiń biri. Onyń qor kollektsııalarynyń jınaqtalý tarıhy HІH ǵasyrdyń 30-jyldary «Orynbor ólkesiniń mýzeıinen» bastaý alady. 1921 jylǵy QAKSR basshylyq qaýlysymen Ortalyq Qazaq ólketaný mýzeıi qurylyp, oǵan Orynbor ólkesi mýzeıindegi kollektsııalardyń bir bóligi berilgen. Mýzeı 1929 jyly Qazaq avtonomııalyq respýblıkasynyń jańa astanasy – Almatyǵa kóship kelip, Voznesenskıı kafedaraldy shirkeýiniń ǵımaratyna ornalasty. Bıyl mýzeıdiń Almatyǵa qonys aýdarǵanyna 95 jyl tolady. 1944 jyly Qazaq KSR Ortalyq Memlekettik mýzeıi dep ataldy. Mýzeıdiń qazirgi oranalasqan ǵımaraty 1985 jyly arhıtektor ıÝ.Ratýshnyı, Z.Mýstafın jáne B.Rzagalıevtyń arnaıy jobasy boıynsha salynyp, búgingi kúni Almaty qalasyndaǵy kórikti arhıtektýralyq ǵımarattardyń biri sanalady. Búginde mýzeı qorynda ejelgi dáýirlerden bastap táýelsiz memlekettimizge deıingi tarıhynan syr shertetin 270 myńnan astam materıaldyq jáne rýhanı mádenıet qundylyqtary jınaqtalyp, alty ekspozıtsııalyq zaldar men kórme gallereıasy arqyly kórermenderge nasıhattalyp jatyr»,- dedi ol.
Spıkerdiń sózinshe, erekshe mártebe ujymǵa úlken jaýapkershilik júkteıdi.
«Osynaý qoǵamdyq mánge ıe «ulttyq» mártebeni alý Ortalyq mýzeı ujymy úshin zor qýanysh jáne bul úlken jaýapkershilik júkteıdi. Aldaǵy ýaqytta halqymyzdyń tarıhy men mádenıetin mýzeı isi arqyly óz elimizde ǵana emes, shetelderge de nasıhattaý jumystary júıeli túrde jalǵasa bermek. Sondaı-aq ekspozıtsııalyq zaldar qaıta jańǵyrtylyp, mádenı-bilim berýdiń jańa formaty engiziledi»,- dep atap ótti Ǵalııa Temirton.
Aıta keteıik, mýzeıde tanymal tarıhı tulǵalar – Ahmet Baıtursynuly, Álkeı Marǵulan, Ábilhan Qasteev, Ábýsaǵıt Jırenshın, Aleksandr Bernshtam, ıÝrıı Dombrovskıı, Vladımır Dal, Nıkolaı Gavrılovıch Hlýdov jáne taǵy basqalary jumys istegen.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Aqordada ótken mádenıet jáne óner qyzmetkerlerin marapattaý rásiminde elimizdegi eń basty úsh mýzeıge ulttyq mártebe beriletindigin aıtqan bolatyn. Osyǵan oraı Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginen qaı mýzeıler ulttyq mártebe alatyndyǵyn anyqtap bilgen edik.
