Ulttyq quryltaı: Dala demokratııasynyń jańa dáýiri
Ulttyq quryltaı jandanǵaly eldegi áleýmettik-ekonomıkalyq máseleler sheshim taýyp keledi. Jyl ótken saıyn taqyryp aıasy keńidi, aıtylatyn salmaqty oı ulǵaıdy. Alqaly jıynda nazarda bolǵan kemshilikti túzetý zań sheńberinde bekip, qoǵamnyń oń baǵytqa bet alǵanyn baıqaımyz. Osy oraıda Kazinform tilshisi ótken quryltaılardyń nátıjesine kóz júgirtti.
Eski úrdis – esti jol
Halyq jer-jerde aıtylǵan oı-pikirdiń bir ortada talqylanǵanyn qalaǵany bar. «Keńesshil el kemdik kórmeıdi» degen ustanymnan týsa kerek, talqy men usynystyń saıası alańyn kóp kútti. Sebebi buǵan deıin óńirlerdegi qoǵamdyq keńester, azamattyq qabyldaý júıeli júrgenimen, eldik máseleni jalpyǵa birdeı jarııa qylýǵa qaýqarsyz edi. Qoǵam úni aımaqtan ári aspaı, tipti elordaǵa jetken «dattyń» elenbeı qalatyny kóp-tin.
Mine, Memleket basshysy osy olqylyqty sheshý úshin 2022 jyl Ulttyq quryltaı qurýdy usyndy. Aty eski bolǵanymen, zaty zamanǵa saı jańa qurylymnyń maqsat-mindeti aıqyndalyp, úsh jyl qatarynan alqaly jıyn úzilgen emes.
– Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi óz mindetin tabysty atqardy. Endi onyń ornyna quramy jaǵynan aýqymdy Ulttyq quryltaı qurýdy usynamyn. Jańa qurylym Ulttyq keńestiń qyzmetin jalpyhalyqtyq deńgeıde jalǵastyrady. Quryltaı qoǵamdyq dıalogtiń birtutas ınstıtýtsıonaldyq modelin qalyptastyrýy tıis. Sóıtip, bılik pen halyqtyń arasyndaǵy dánekerge aınalady. Qazirgi qoǵamdyq keńesterdiń bárin óz aınalasyna toptastyrady, – dedi Prezıdent Joldaýynda.
Bul - eski men jańany jalǵaǵan biregeı sheshim desek bolatyndaı. Babalar tájirıbesinde taǵdyrsheshti tańdaý men kúrmeýli kedergi alqaly jıynda talqylanǵan. Altyn ordanyń qurylýyna Talas quryltaıy sebep boldy. Orynbordaǵy birinshi qazaq quryltaıynda Alash partııasy tusaýyn kesip, keıingi quryltaıda avtonomııa statýsyn jarııalaǵany tarıhtan málim.
Beridegi dástúr de este. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda, ıaǵnı 1992 jyly Qazaqtardyń Dúnıejúzilik quryltaıy ótti. 33 memleketten kelgen qazaq egemen eldiń irgesin keńeıtýdi kózdedi. Sodan beri sheteldegi qandastardyń basyn qosqan quryltaı toqtaǵan joq. Jıynnyń shalǵaıdaǵy qandastardyń atamekenge oralýyna aıtarlyqtaı yqpal etkenin eshkim joqqa shyǵara almas.
2022 jyly Memleket basshysynyń Joldaýynan keıin saıası júıe ózgeshe sıpatqa kóshti. Konstıtýtsııalyq reformalar, bılik qurylymy ózgerdi. Bastysy, jańa ǵasyrda jandanǵan Ulttyq quryltaı tarıhı tamyrymen bite qaınasqan bolatyn. Alǵashqy Quryltaı – ult ordasy Ulytaýda, keıingi keńes – túrki áleminiń besigi atanǵan Túrkistanda, ótken jyly – Saraıshyq mańyndaǵy Atyraýda uıymdastyryldy. Bıyl Quryltaı Kókshetaý óńirinde ótkizilmek.
Quryltaı – qur baratyn jıyn emes, kóptiń oıyn jalqynyń tilimen jetkizetin jer. Baıqasaq, áýelgide mán-mańyzyna dendeı qoımaǵan keńes músheleri keıin ashyla túskendeı. Mysaly, Ulytaýda ótken alǵashqy jıynda 42 ǵana usynys túsken. Al Túrkistanda – 106, Atyraýda – 149 oı-pikir aıtylypty, ıaǵnı ýaqyt óte keńes quramy men máseleni jetkizý modeli jetile tústi degen sóz.
Ulytaýda uıysqan ult
Oraıy kelgende Ulttyq quryltaıda qandaı máseleler kóterilgenin tarqatyp kóreıik. Ulytaýdan bastasaq, ulttyq múddege jolyǵamyz. Onda Prezıdent Ulttyq qoǵamdyq senim keńesimen jalǵasty bastamalardy sóz etti. Ásirese, mıtıngiler týraly demokratııalyq zań, partııalyq saılaý tizimindegi áıelder men jastardyń úlesin aıtqan. Jańa tehnologııalardy qoǵam ıgiligine paıdalaný ári árbir adamnyń usynysyn jetkizý úshin «Quryltai» mobıldi qosymshasyn ázirleý ıdeıasy da mańyzǵa ıe.
Alaıda Ulytaýdaǵy jıynnan týyndaǵan eń basty sheshim 25 qazan – Respýblıka kúnine ulttyq mereke mártebesin qaıtarý bolǵany anyq. Táýelsizdik kúniniń mánin túsirmeı, jańa dataǵa basymdyq berýdi jurt quptady. Memleket basshysy qos merekeniń ara-jigin ajyratyp, qaı tustan jańashyldyq kórý keregin meńzegen edi.
– Respýblıka kúni eldiń memleket qurý jolyndaǵy tarıhı qadamynyń sımvoly bolýy kerek. Árıne, Táýelsizdik kúniniń bastapqy máni saqtalady. Bul kún memlekettik mereke bolyp qala beredi. Biraq, táýelsizdik alýǵa zor úles qosqan ulttyq batyrlarymyzǵa taǵzym kúni retinde atalyp ótýi kerek, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Osylaısha, 2022 jyly Parlament «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» zańǵa túzetý engizip, qazaqstandyqtar Respýblıka kúnin qaıta toılaýǵa múmkindik aldy.
Qazirgi «eńbek adamy» uǵymynyń bastaýy Quryltaıǵa tıesili. Alǵashqy otyrysta eńbekke baýlý, jas urpaq tárbıesine qatysty tyń oılar ortaǵa tastalyp, álemdik eńbek naryǵyndaǵy úrdister taldanǵany málim. Sol kezde aıtylǵan usynystar aıasynda bıylǵy jyl «Jumysshy mamandyqtar jyly» dep jarııalandy. Qurylysshylar, geologterge, kenshilerge memleketik nagradalar tabystaldy. Eńbek kúni bekitilip, kásibı merekelerdi atap ótýge erekshe mán berilip jatyr.
Ulytaýda qansha jyl túıini tarqamaǵan latyn álipbıine kóshý máselesi sóz bolǵan. Prezıdent asyǵys qadam jasaýdy jónsiz dep baǵalady. Latyn álipbıine kóshýdiń lıngvıstıkalyq negizdemesin jetildirip, qazaq tiline arnalǵan orfografııalyq qaǵıdalardy qaıta qaraǵanda ǵana jobaǵa qoldaý bolatynyn búkpesiz jetkizdi.
Túrkistan tórinde: memlekettik nagrada, shekaralas aımaq, jańa tarıh...
Ulttyq quryltaıdyń ekinshi otyrysy kıeli Túrkistanda ótti. Mundaǵy taqyryp aldyńǵymen shamalas: qundylyqtardy dáripteý, memlekettik nyshandardy jetildirý, mańyzdy ınstıtýttardyń jumysyn júıeleý, kreatıvti ındýstrııany damytýdyń jaı-kúıi bar.
Sol joly Prezıdentten Respýblıka kúni qarsańynda memlekettik marapattar ázirlenetinin bildik. 2023 jyly «El birligi» atty jańa nagrada mereke qarsańynda belgili azamattarǵa tabystalyp, keıin tarıhı tulǵalardyń atymen atalǵan ordender jaryqqa shyqty.
Túrkistandaǵy Ulttyq quryltaıda tarıhqa erek mán berilgeni baıqalady. Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine ulttyq tarıhı-mádenı eskertkish mártebesi, «ıAsaýıtaný» ǵylymı ortalyǵyn qurý, Arheologııa ınstıtýtyn jańǵyrtý, jeti tomdyq jańa tarıhty jazý usynyldy. Qazir bul ıdeıanyń birshama bóligi bitýge taıaý.
Jıynda jastardyń rýhanı azyǵy men tán saýlyǵy nazardan tys qalmaǵan. Quryltaıdan keıin «Balalar kitaphanasy» atty jańa joba dúnıege keldi, táýlik boıy jumys isteıtin kitaphanalar qalyptasty. Oǵan qosa, Memleket basshysy nashaqorlyqpen kúrestiń keshendi jospary ázirlenetinin aıtyp, esirtkimen kúres jumysyn retteıtin arnaýly qujat bastaý aldy.
Quryltaıda jekelegen máseleler ǵana emes, tutas óńirlerdiń taǵdyry sheshilgenin kórdik. Ulttyq quryltaıda shyǵys shekaradaǵy Katonqaraǵaı, Marqakól jáne Maqanshy aýdandaryn qalpyna keltirý týraly sheshim qabyldandy. Taqyrypty jer tutastyǵy máselesimen qabystyra bilgen Prezıdenttiń «sheteldikterge qazaqtyń bir qarys jerin de, bir ýys topyraǵyn da bermeımiz» deýi memleket ustanymynyń nyq ekenin bildirgendeı.
Atyraýda ne aıtyldy?
Sózsiz, byltyr Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıdyń taqyryp aýqymy alabóten. Qoǵamdaǵy qatelikten bastap bıznestegi baǵytqa deıin qamtyldy. Mysaly, jıynda ata-babasyna arnap eskertkish ornatý kóbeıgeni, dástúrli emes dinı ustanymdaǵy azamattardyń qundylyqtarǵa kózqarasy ashyq synalǵanyn umytpadyq.
– Sońǵy jyldary el ishinde qara kıinip, tumshalanyp júretin adamdar paıda bolǵany barshańyzǵa málim. Olar – bóten emes, óz azamattarymyz. Halqymyzdyń dúnıetanymynda qara kıinip júrý degen atymen bolmaǵan. Bul – elikteýshilikten, ásiredinshildikten týǵan úrdis. Biz salt-dástúrimizden ajyramaýymyz kerek. Radıkaldy neofıttar halqymyzdyń saltynda joq kıim úlgileri arqyly da jat dinı ıdealdardy qoǵamǵa tańýǵa tyrysyp júr. Bul bizdiń dástúrli uǵymdarymyz ben qundylyqtarymyzǵa jasalyp jatqan ashyq shabýyl ekeni anyq. Biz babalarymyzdyń san myńjyldyq dinı ilimi men rýhanı baǵdaryna arqa súıeýimiz kerek, – dedi Prezıdent.
Quryltaıda lýdomanııaǵa shaldyqqan qazaqstandyqtardyń sany 400 myńǵa jýyq ekeni alǵash aıtyldy. Qumar oıyn úshin qaryzǵa batyp, ózine qol jumsaǵan jandardyń taǵdyry keńes múshelerin beıjaı qaldyrmaǵan bolatyn. Keıin onlaın oıyndarǵa qatysty arnaıy zań qabyldanyp, sala ońala tústi.
Jalpy Atyraýdaǵy jıynnyń kómegi erekshe kóp bolǵanyn joqqa shyǵara almaımyz. Dál osy úshinshi keńestiń aıasynda 300-ge jýyq másele talqylanyp, 40 bólimnen turatyn arnaıy jospar qabyldandy. Sol jyly Memleket basshysy turǵyn úımen qamtýǵa arnalǵan joba júzege asatynyn súıinshilegennen keıin «Naýryz» baǵdarlamasy ashyldy. Munyń barlyǵy - halyqtyń áleýmettik ahýalyn jaqsartýǵa qosylǵan tamshydaı úles.
Quryltaı tarqatqan túıin
Búginge deıin Ulttyq quryltaıdyń bastamasymen birqatar zań qabyldanypty. Atap aıtsaq, áıel quqyǵy men bala qaýipsizdigin kúsheıtý týraly zań, veıp saýdasyna tyıym salý, memlekettik nagradalar men onomastıka týraly zań qabyldanǵan. Bul qatarǵa vandalızm men oıyn bıznesin shekteý týraly qujat qosyldy. Oǵan qosa, esirtki óndirýdi jáne satýdy uıymdastyrǵany úshin qylmystyq jaýapkershilikti kúsheıtýge baǵyttalǵan túzetýlerdi atap ótken jón.
Budan ózge ózgeris jeterlik. Mysaly, Shyǵys Qazaqstan oblysy men Abaı oblysynda jańa aýdandar qurylýy – Ulttyq quryltaıdyń jemisi. «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵyna «Ulttyq» mártebe berilýi, «Qazaqstannyń halyq jazýshysy» ataǵy qaıta jaryqqa shyǵýy da oń nátıje sanatynda.