Ulttyq quryltaı: Bektenov tapsyrmalardyń oryndalý barysy jóninde keńes ótkizdi

ASTANA. KAZINFORM — Premer-mınıstr Oljas Bektenov bıylǵy 14 naýryzda ótken Ulttyq quryltaıdyń IV otyrysynda aıtylǵan Prezıdent tapsyrmalaryn júzege asyrý máselesi boıynsha keńes ótkizdi. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

— Memleket basshysy IV Ulttyq quryltaıda sóılegen sózinde ishki saıasat pen ekonomıka salasyndaǵy elimizdiń aldynda turǵan damý baǵdaryn belgilep berdi. Ekonomıkanyń ósýine, iri ınfraqurylymdyq jáne energetıkalyq jobalardy júzege asyrýǵa, tsıfrlandyrý men adam kapıtalyn damytýǵa qatysty kóptegen mańyzdy máselelerge nazar aýdaryldy. Eń bastysy — Prezıdent tapsyrmalaryn sapaly oryndaý, — dep atap ótti Oljas Bektenov.

Mınıstrlikterdiń júktelgen mindetterdi júzege asyrýdaǵy tásilderi tyńdaldy.

Premer-mınıstrdiń orynbasary — ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarın ekonomıkanyń ósýine jańasha serpin berý jáne óńirlik damýdaǵy teńgerimsizdikterdi joıý, ádil jáne tıimdi salyq júıesin damytý, salyqtyq ákimshilendirýdi jetildirý jumystary týraly baıandady. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, 2025-2030 jyldarǵa arnalǵan óńirlik saıasat tujyrymdamasynyń jobasy men shekara mańyndaǵy aýmaqtardy damytý boıynsha jeke zań ázirlenedi.

Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev Prezıdenttiń tapsyrmasy aıasynda aldaǵy eki jylda energııa júıesiniń qýatyn shamamen 3 GVt-qa arttyratyn birqatar jańa jobalardy iske asyrý josparlanyp otyrǵanyn habarlady. Budan basqa, 2026 jyly Qashaǵandaǵy qýaty 1 mlrd m3 jańa gaz óńdeý zaýytyn, «Taldyqorǵan — Úsharal» magıstraldy gaz qubyryn jáne «Beıneý–Bozoı–Shymkent» gaz qubyrynyń ekinshi jelisin paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Sondaı-aq atom salasyn damytý máselelerine nazar aýdaryldy.

Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Jaslan Mádıev bıýdjettik josparlaý salasyna jasandy ıntellektini engizý jáne bıýdjettiń kiris jáne shyǵys bóligin boljaýdyń zııatkerlik modelin ázirleý týraly baıandady. Sondaı-aq data-ortalyqtardyń qýatyn aýqymdy keńeıtý josparlanýda, bul Qazaqstannyń óńirlik IT-hab retindegi ustanymyn nyǵaıtady.

Kólik ınfraqurylymyn damytý sheńberinde «Astana — Janteke — Egindikól — Arqalyq — Torǵaı — Yrǵyz» baǵyty boıynsha jalpy uzyndyǵy 791 shaqyrym dálizdi engizý esebinen ortalyq jáne batys óńirler arasyndaǵy joldy qysqartý josparlanýda. Ol úshin «Astana — Janteke», «Janteke — Egindikól», «Arqalyq — Torǵaı» jol ýchaskelerin jóndeýmen qamtý kózdelgen. «Yrǵyz — Torǵaı» jáne «Arqalyq — Egindikól» arasyndaǵy joldardy salý qajet bolady. Arqalyq áýejaıyna da rekonstrýktsııa jasalady: zamanaýı aerovokzal salý jáne ushý-qoný jolaǵyn jańartý kózdelip otyr.

Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaeva kıno salasyndaǵy zańnamany kúsheıtý boıynsha bastalǵan jumystar, balalarǵa arnalǵan qazaq anımatsııasyn damytý jospary týraly baıandady. Prezıdenttiń memlekettik áleýmettik tapsyrys sharttaryn qaıta qaraý jáne úkimettik emes uıymdar týraly zańnamany jetildirý týraly tapsyrmalaryn oryndaý maqsatynda ÚEU ókilderiniń arasynan saraptamalyq komıssııa quryldy. Sondaı-aq ıÝNESKO qamqorlyǵymen Mádenı murany saqtaý jáne ilgeriletý jónindegi keshendi jospardyń jobasy ázirlengeni atap ótildi.

Bilim berý salasynda «Qazaqstan balalary» biryńǵaı baǵdarlamasy sheńberinde óskeleń urpaqty zorlyq-zombylyqtan qorǵaý men qaýipsizdigin qamtamasyz etýge, sapaly bilim men medıtsınalyq qyzmet kórsetýge qol jetkizýge, erekshe qajettilikteri bar balalarǵa teń múmkindikter berýge baǵyttalǵan arnaıy zań ázirlenetin bolady. Elimizde 11 aýtızm ortalyǵy jumys isteıdi, ár aımaqta tıisti mekemeler ashý qajettiligi atap ótildi. Sonymen qatar suranysqa ıe mamandyqtardy daıarlaý úshin jaǵdaı jasaý da aldaǵy josparlardyń qatarynda tur. Sapaly ınfraqurylymdy daıyndaýǵa erekshe nazar aýdarylatyn bolady. Máselen, 1,2 myń oryndyq halyqaralyq kolledj salý josparlanǵan.

Týrızm jáne sport mınıstri Erbol Myrzabosynov fýtboldy damytý sharalary týraly habarlady. Búgingi tańda Qazaqstanda 28 negizgi stadıon bar. ALAN fýtbol alańdaryn jańartý jobasy aıasynda sońǵy eki jylda 18 alań rekonstrýktsııadan ótti, bıyl taǵy 9 alań jańartylady.

Bıoalýantúrlilikti saqtaý jáne ekologııalyq mádenıetti nyǵaıtý jónindegi tapsyrmalardy iske asyrý týraly Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Erlan Nysanbaev baıandady. Qazaqstanda erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar jelisi 35 jyl ishinde 869 myń gektardan 30,9 mln gektarǵa deıin keńeıtildi. Janýarlardyń sırek kezdesetin túrlerin, sonyń ishinde barysty qorǵaý jáne turan jolbarysy men Prjevalskıı jylqysy sııaqty joıylyp ketken túrlerdi qalpyna keltirý jumystary júrgizilýde. Qazirgi ýaqytta kıiktiń sany rekordtyq 4,1 mln basqa jetti, odan ári ósý kútilip otyr. Tabıǵatty qorǵaý sharalaryn nyǵaıtý maqsatynda bıoártúrlilikti saqtaý tujyrymdamasy ázirlenýde, sondaı-aq «Taza Qazaqstan» bastamasy sheńberinde ekologııalyq mádenıetti nyǵaıtý boıynsha jumystar atqarylýda.

Elimiz AÓK-te astyq pen un eksportyndaǵy ustanymyn nyǵaıtýdy jalǵastyryp, tereń óńdeý qýatyn arttyrýda. Aldaǵy 3 jylda 1,5 myń jumys ornyn ashatyn jalpy quny $560 mln-dy quraıtyn 3 iri joba iske qosylady.

Premer-mınıstr óz sózinde Memleket basshysy atap ótken baǵyttar boıynsha sapaly jáne jedel jumys isteý qajettigin atap ótti. Mınıstrlikter men ákimdikterge birqatar tapsyrma berildi. Salyq reformasy sheńberinde túzetýlerdiń birinshi paketi Parlament Májilisiniń qaraýyna engizildi.

 — Keıbir máselelerdi túbegeıli sheshýge múmkindik beretin qosymsha usynystar ázirlendi. Bul rette bıýdjet qarajatyn ońtaıly jumsaýǵa jáne respýblıkalyq bıýdjettiń kiris bóligin qamtamasyz etýge basa nazar aýdarǵan jón, — dep atap ótti Oljas Bektenov. Qarjy mınıstrligine jáne múddeli memlekettik organdarǵa tıisti tapsyrmalar berildi.

TsDIAÓM memlekettik organdar men kvazımemlekettik sektorda jańa tsıfrly tehnologııalardy engizý jónindegi is-sharalar josparyn ázirleýdi tapsyrdy. Bul jumysqa IT-mamandardy tartý qajet.

— Memleket basshysy Úkimetke Astanadan Torǵaı óńiri arqyly Transkaspıı kólik dálizine týra shyǵatyn jańa avtokólik jolynyń qurylysyna kirisýdi tapsyrdy. Kólik mınıstrligi osyǵan deıin ázirlengen tehnıka-ekonomıkalyq negizdeme men jobalaý-smetalyq qujattamany jedel ózektendirip, qarjylandyrý kózderin anyqtasyn. Jol qurylysyna bıyl kirisý qajet, — dep atap ótti Premer-mınıstr.

AShM-ge astyqty tereń óńdeý jáne eksportty damytý boıynsha keshendi jospar ázirleý tapsyryldy. ETRM Úkimetke tabıǵı bıologııalyq ártúrlilikti saqtaý jónindegi halyqaralyq qor qurý týraly sheshim jobasyn engizýi qajet. Týrızm, Mádenıet mınıstrlikteri aımaq basshylarymen birlesip, ár óńirde týrıster úshin tartymdy oryndardy nasıhattaý sharalaryn pysyqtaýy qajet. Qazaqstannyń tabıǵı jáne mádenı baılyǵynyń Ulttyq atlasyn qurý tapsyryldy.

ІІM mádenıet jáne aqparat mınıstrligimen birlesip 2025-2030 jyldarǵa arnalǵan zań jáne tártip ıdeologııasyn ilgeriletý jónindegi tujyrymdamany pysyqtaýdy, sondaı-aq nashaqorlyq pen esirtki qylmysynyń aldyn alý jónindegi taıaý kezeńge arnalǵan jańa baǵdarlamalyq qujatty ázirleýdi tapsyrdy.

Atom energetıkasyn, teatrlardy, kınolardy, ǵylymı qalalardy damytý, bilim berý, medıtsınalyq jáne sport nysandaryn jańǵyrtý boıynsha birqatar mindet júkteldi.

Sonymen qatar TJM men ákimdikterge aýqymdy sý tasqynyna jol bermeý jóninde qajetti sharalar qabyldaý, sondaı-aq ahýalǵa táýlik boıy monıtorıngti qamtamasyz etý tapsyryldy.

Aıta ketelik Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Ulttyq quryltaıdyń tórtinshi otyrysyn ótkizgen edi.