Ulttyq qordy toltyrýdyń qandaı joldary bar – ekonomıst pikiri
ASTANA. KAZINFORM – Birer kún buryn Májilis «2025-2027 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» Zań qabyldady. Zań jobasy qyzý talqylandy, onyń ishinde bıýdjettiń kirisi men shyǵysy, Ulttyq qordyń bolashaǵy, jalpy ishki ónim taǵy sol sııaqty bıýdjetke qatysty mańyzdy jaıttar bar. Májilis qabyldaǵan zańnyń jańashyldyǵy men basym tustaryn ekonomıst Dastan Qarataevtan surap kórgen edik.
– 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly zań aıasynda, keler jyly áleýmettik salaǵa 9,8 trln teńge bólý josparlanyp otyr. Bul jalpy bıýdjettiń 45%-yn quraıdy. Halyqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn kóterý úshin nege mán berý kerek?
– Konstıtýtsııaǵa sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy ózin demokratııalyq, zaıyrly, quqyqtyq jáne áleýmettik memleket retinde ornyqtyrady. Sol sebepti, memlekettik bıýdjettiń 45% áleýmettik salaǵa bólý oryndy. Qazaqstanda halyqtyń jaǵdaıyn jaqsartý úshin, menińshe, kelesi baǵyttarǵa nazar aýdarý óte mańyzdy. Aldymen jańa bos jumys oryndaryn qurý. Ekonomıkanyń jańa salalaryn damytý jáne shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý qajet. Bul jumyssyzdyq deńgeıin tómendetýge jáne turaqty jumys oryndaryn qurýǵa kómektesedi. Kelesi bilim berý jáne kásiptik oqytý. Bilim berý baǵdarlamalaryn eńbek naryǵynyń talaptaryna saı etip jańartý mańyzdy. Qaıta daıarlaý jáne biliktilikti arttyrý baǵdarlamalary adamdarǵa ekonomıkadaǵy ózgeristerge beıimdelýge kómektesedi. Kúrkóris deńgeıin arttyrý, ol úshin tómengi jalaqyny kótergen abzal. Bıyl 1 qańtardan bastap eń tómengi jalaqy 85000 teńge mólsherinde belgilendi. Elimizdegi 2024 jylǵy qyrkúıek aıyndaǵy ınflıatsııa kólemi 8,3% qurady. Osyǵan baılanysty eń tómengi jalaqy mólsherin kem degende 150 000 teńgege ulǵaıtý qajet. Eń tómengi jalaqyny ulǵaıtý jáne jumys berýshilerdi jalaqyny kóterýge yntalandyrý azamattardyń ómir súrý deńgeıin jaqsartýǵa kómektesedi. Odan bólek, árıne áleýmettik qoldaý. Áleýmettik júıeni nyǵaıtý jáne áleýmettik qorǵaý baǵdarlamalaryn keńeıtý, sonyń ishinde kópbalaly otbasylarǵa jáne tabysy tómen adamdarǵa kómektesý ekonomıkalyq qıyndyqtardy azaıtýǵa kómektesedi.
– Aldaǵy úsh jyldyq respýblıkalyq bıýdjetti talqylaý barysynda ekonomıkanyń naqty sektoryn damytýǵa asa mán berildi. (Salaǵa 2025 jyly 2,1 trln teńge bólý kózdelip otyr). Ekonomıkanyń naqty sektorynyń búgingi shamasy qandaı, básekege qabiletti me?
– Eńbek resýrstarynyń sapasyn arttyrý jáne ınnovatsııalardy yntalandyrý úshin halyqtyń bilimi men kásibı daıyndyǵyna ınvestıtsııa quıýdan bastaǵan jón. Naryqta qol jetimdilikti qamtamasyz etý jáne óndiris shyǵyndaryn azaıtý úshin kólik, energetıka jáne baılanysty qosa alǵanda, ınfraqurylymdy damytýǵa mán berý de mańyzdy. Ekonomıkanyń naqty sektoryn damytýda shaǵyn jáne orta bıznestiń róli basym. Sebebi kásipkerlikti yntalandyrý arqyly jańa jumys oryndaryn qurýǵa bolady. Ol úshin kásipkerlerge salyqtyq jeńildikter men nesıege qol jetimdilikti tolyq qamtamasyz etý kerek. Sonymen qatar otandyq kásiporyndardyń eńbek ónimdiligi men básekege qabilettiligin arttyrý
úshin zamanaýı tehnologııalar men ınnovatsııalardy engizý aýadaı qajet. Árıne, ónimdi jasaý bir bólek, ótkizý ekinshi másele, otandyq ónim naryǵyn keńeıtý úshin ınvestıtsııa quıý qajet, osy oraıda
halyqaralyq uıymdarmen jáne ınvestorlarmen yntymaqtasýdyń bereri mol.
– 2025-2029 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamyna sáıkes, JІÓ-niń jyldyq ósimin orta eseppen 5,4%-ǵa jetkizý kózdelip otyr. Jalpy ishki ónimniń ósýin halyq jaǵdaıynyń jaqsarýy dep aıta alamyz ba?
– Jalpy ishki ónimniń (JІÓ) ósýi ekonomıkalyq ósýdiń kórsetkishi bolýy múmkin, biraq árqashan halyqtyń qýatynyń jaqsarýyna tikeleı sáıkes kele bermeıdi. JІÓ ósýi múmkin, biraq eger el baılyǵy birkelki bólinbese, adamdardyń kópshiliginiń ál-aýqaty jaqsarmaıdy. Mysaly, JІÓ-niń ósýi adamdardyń shaǵyn tobynyń kirisin ulǵaıtý arqyly bolýy múmkin. JІÓ densaýlyq, bilim, ekologııa jáne ómir súrý deńgeıi sııaqty faktorlardy eskermeıdi. Bul aspektiler halyqtyń naqty ál-aýqaty úshin mańyzdy JІÓ-niń ósýi ınflıatsııaǵa baılanysty bolýy múmkin, bul ómir súrý deńgeıiniń naqty ósýin bildirmeıdi. Osylaısha, JІÓ-niń ósýi ekonomıkalyq damýdyń kórsetkishi bola alady, biraq halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn baǵalaý úshin tabys deńgeıi, teńsizdik, bilim men densaýlyqqa qol jetimdilik sııaqty basqa kórsetkishterdi qarastyrý qajet.
– Bıýdjet tapshylyǵy týyndaǵanda Úkimet kóbine Ulttyq qorǵa júginedi, ıaǵnı ulttyq qordaǵy qarjyny jumsaıdy. Ulttyq qordy saqtap qana qoımaı, ony kóbeıtý úshin ınvestıtsııa tartýdyń qandaı tıimdi joldary bar?
– Ulttyq qordaǵy qarajatty saqtaý jáne ulǵaıtý úshin ekonomıkaǵa ınvestıtsııa tartý basty fakti bolyp qala beredi. Sondaı-aq, Qazaqstan qor bırjasy arqyly jetekshi kompanııalardyń aktsııalaryn, korporatıvtik jáne memlekettik oblıgatsııalardy, basqa da qundy qaǵazdardy satyp alý. Odan bólek, bırjalyq ınvestıtsııalyq qorlardy (ETF) paıdalaný. Mysaly, KASE ındeksine ınvestıtsııa salatyn jáne Qazaqstannyń 8 iri emıtentiniń aktsııalarynan turatyn ETF FXKZ qory. Bul ádister ınvestorlarǵa qazaqstandyq naryqqa qol jetkizýge jáne óz ınvestıtsııalaryn ártaraptandyrýǵa múmkindik beredi.
