«Ulttyq qor – balalarǵa»: Bıyl 18-ge tolatyndar shotyndaǵy 100 dollardy qaıda jumsaı alady
ASTANA. KAZINFORM – 19 naýryz – Naýryznamanyń Jańarý kúni. «Ádiletti Qazaqstan» tujyrymdamasyn jańarý sımvoldarynyń biri desek, «Ulttyq qor – balalarǵa» jobasy eldegi baılyqty ádiletti úlestirýdiń bir tetigi retinde qolǵa alynǵan. Búgingi materıal osy jobanyń qaı satyda iske asyp jatqanyna arnalady.
2019 jyldyń 19 naýryzy táýelsiz Qazaqstan tarıhynda Prezıdent aýysqan data retinde qaldy. Qazir resmı minberler men BAQ-ta jıi atalatyn «Jańa Qazaqstan», «Ádiletti Qazaqstan, «Estıtin memleket» sııaqty bastamalarǵa sol 2019 jyldyń 19 naýryzynda jol ashylǵan edi.
Turmystyń barlyq deńgeıinde ádilet ornatýdyń mańyzdy ekenin Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev sol kezden beri únemi aıtyp keledi. Ádiletpen baılanysty ýádelerdi oryndaýdyń tetigi retinde túrli baǵdarlamalar, jobalar qolǵa alyndy. Sonyń biri 2022 jylǵy Joldaýda aıtylǵan «Ulttyq qor – balalarǵa» jobasy.
Bul bastamanyń aıasynda zańnamaǵa Ulttyq qordan balalarǵa arnalǵan qarajatty esepteý, tóleý jáne paıdalaný máselelerin retteıtin ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi.
Munaıly arab elderiniń «qara altyn» eksportynan túsken tabystyń bir bóligin urpaq qamyna baǵyttaıtynyna qyzyǵa qarap kelgen qazaqstandyqtar «Ultty qor – balalarǵa» jobasyna úlken úmitpen qaraǵany belgili.
O basta bala shotyna aqsha aýdarý Ulttyq qordaǵy aqshany ortaıtyp ketpeý úshin ınvestıtsııalyq tabystan ǵana aýdarym jasaý qajettigi ashyp aıtyldy. Sondaı-aq, áleýmettik sıpaty basym joba halyqty masyldyqqa ıtermeleıtindeı sıpatqa ıe bolmaýyna basa kóńil bólindi. Osy maqsatpen Ulttyq qor aqshasyn baspana jáne bilim alý shyǵyndaryna ǵana jumsaýǵa bolatyny aıqyndaldy.
Osynyń bári zań júzinde naqtylanǵannan keıin, 2024 jyldyń basynda joba iske qosylyp, aqpan aıynda bala shottaryna alǵashqy úlesteri túse bastady.
Qarjy mınıstrliginiń sońǵy deregi boıynsha, «Ulttyq qor – balalarǵa» jobasyna qatysatyn qazaqstandyqtardyń qazirgi sany 6 mln 919 myń 131 adamǵa jetken. Bul 18-ge tolmaǵan jáne bıylǵy 1 qańtardan bastap 18-ge tolǵandardyń sany degen sóz. 2024 jyldyń aıaǵyna deıin 18-ge tolyp úlgeretin 304 815 adam bar. Bular jobaǵa bir jyl ǵana qatysqandyqtan, shotyna tek bir jyldyń úlesi ǵana túsedi. Onyń bıylǵy mólsheri – 100,52 dollar.
Bul 100,52 dollar degen soma qaıdan shyqty?
«Ulttyq qor – balalarǵa» jobasyna qatysatyn 6,9 mln qazaqstandyqtyń shotyna jyl saıyn qansha aqsha aýdarylatynyn anyqtaý úshin Ulttyq qordyń keıingi 18 jyldaǵy ortasha ınvestıtsııalyq kirisi esepteledi. Ol úshin 18 jyldyń ishinde túsken ınvestıtsııalyq tabystyń jıyntyq somasy 18-ge bólinedi. Joba aıasynda jasalǵan zań boıynsha, balalar shotyna jyl saıyn jyldyq ortasha ınvestıtsııalyq tabystyń 50 paıyzy teńdeı bóliný kerek.
Ulttyq banktiń málimeti boıynsha, keıingi 18 jyldaǵy ınvestıtsııalyq kiristiliktiń ortasha mólsheri 1,39 mlrd dollar bolǵan. Joǵaryda aıtqanymyzdaı, zań boıynsha osy somanyń teń jartysy balalar shotyna teńdeı bóliný kerek, ıaǵnı 695 mln 519 myń 269 dollardy 6 mln 919 myń 131 adamǵa bólý kerek: 695 519 269 ÷ 6 919 131 = 100,52.
2024 jyldyń 1 qańtary men 31 jeltoqsany arasynda 18-ge tolatyn 304 815 qazaqstandyq jobaǵa qatysýyn bıyl aıaqtaıtynyn, ıaǵnı, 1 jyldyń ǵana ınvestıtsııalyq tabysynan úles retinde 100,52 dollar ǵana alatynyn aıttyq.
Qarjy mınıstrligi olardyń árqaısysyna qazirdiń ózinde 100,52 dollardan aýdarylǵanyn málimdep otyr, ıaǵnı 304 815 shotta jalpy jıyny 30 mln 640 myń 3 dollar, 80 tsent jatyr.
12 naýryzdaǵy málimet boıynsha, 304 myń 815 adamnyń 775-i óz shotyndaǵy aqshany jumsaýǵa ótinish jazyp úlgergen. Onyń ishinde 487 adam shotyndaǵy 100,52 dollardy bilim alý shyǵyndaryna, 288 adam baspana shyǵynyna jumsaıtynyn aıtqan.
Bul jerdegi baspana shyǵyndaryna mynalar jatady:
- Azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha turǵyn úıdi menshigine satyp alý (túpkilikti esep aıyrysý);
- Ipotekalyq turǵyn úı qaryzyn alý úshin bastapqy jarnany engizý (onyń ishinde ıslam bankiniń qarjylandyrýy sheńberinde);
- Ipotekalyq turǵyn úı qaryzy boıynsha bereshegin ishinara óteý (onyń ishinde ıslam bankiniń qarjylandyrýy sheńberinde);
- Turǵyn úı qurylys jınaǵy arqyly ıpoteka alý (qurylysty qospaǵanda);
- Tólemdi bólip tóleý arqyly satyp alý, jekeshelendirý, satyp alý-satý quqyǵymen turǵyn úıdi uzaq merzimdi jalǵa alý sharttary boıynsha ishinara tóleý;
- Jeke turǵyn úı salýǵa nemese jeke qosalqy sharýashylyqqa arnalǵan jer ýchaskesin azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha menshikke satyp alý (túpkilikti esep aıyrysý);
- Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly shart boıynsha turǵyn úıdi (páterdi) satyp alý nemese kóp páterli turǵyn úıdiń úlesin berý týraly akti jasaǵan kezde (túpkilikti esep aıyrysý);
- Odan ári jınaqtaý úshin turǵyn úı qurylys jınaǵyna salym salý.
Al bilim alý shyǵyndaryna mynalar jatady:
- Qazaqstan aýmaǵynda ornalasqan bilim berý uıymdarynyń bilim berý qyzmetterine úlestermen (árbir akademııalyq kezeń nemese oqý jyly úshin) nemese bir ret tolyq kólemde (búkil oqý merzimi úshin) aqy tóleý;
- Sheteldik bilim berý uıymdarynyń bilim berý qyzmetterine úlestermen (árbir akademııalyq kezeń nemese oqý jyly úshin) nemese bir ret tolyq kólemde (búkil oqý merzimi úshin) aqy tóleý:
- Bilim berý jınaqtaý salymyn tolyqtyrý;
- Bilim berýge qarjy jınaqtaý shartynyń saqtandyrý jarnasy túrinde engizý;
- Bilim berý kredıtin ishinara nemese tolyq óteý.
