Ultymyzdyń ulaǵatty dástúri: Sábı ómirge kelgennen at jalyn tartyp mingenge deıin
ASTANA. KAZINFORM – Qazaq halqy dúnıege bir perzent kelse, tek sol perzent kelgen otbasy ǵana emes, búkil aýyl, el-jurt, týys-týǵan túgel məre-səre qýanyp, shashý aparyp, «baýy berik bolsyn» aıtýdy kisilik paryzy sanaıdy.
Kindik kesý
Qazaq halqy balanyń kindigin ónegeli, úlgi-taǵylymdy kisiler men qýlyq-sumdyqtan pək jas balalarǵa: «Úlgi-taǵylymdy bolsyn, adal, arly bolsyn» degen nıetpen kestiredi de, kesken jerin myqtap baılap, kindik túbine qoıdyń quıryq maıyn jaǵyp, taza dəkemen kindikti aqyryn bastyryp orap tańyp tastaıdy. Qoıdyń quıryq maıy balany túrli jel-quzdan saqtap, kindikti oraǵan dəkeni kindikke jabystyrmaıdy. Al, kindikti syrtynan bastyryp tańyp qoısa, bala jylaǵanda kindigi syrtyna shyqpaı tez túsip, tez jazylady.
Shildehana kúzetý
Shildehana – jańa týǵan bala men jańa bosanǵan ananyń qurmetine jasalatyn oıyn-saýyq. Shildehana kúzetýge, negizinen, bosanǵan ananyń jaqyn mańdaǵy týys-týǵandary men kórshi-qolańdarynyń jigit-jeleń, qyz-qyrqyndary, sondaı-aq, óner súıer úlken-kishi aýyl adamdary keledi. Onda ər kúni keshte el orynǵa otyryp, maldy qora-lap, as-sý iship, at-kólikterdi otqa qoıǵan soń, bosanǵan ananyń úıine jınalyp ən salyp, kúı tartyp, ózara aıtysyp, jańa bosanǵan ana men nəresteni əsem ənmen əldılep, tətti kúımen terbetedi.
Shildehana ədette bir apta, tipti 40 kúnge deıin sham óshirmeı jalǵastyrylady. Shildehana kúzetýdiń ózindik ǵylymı məni bar.
Jas bosanǵan anamen nəresteniń shoshynyp, túrli júıke aýrýlaryna shaldyǵýynyń aldyn alady.
Jańa týǵan nəresteniń tunshyǵyp qalýynyń nemese zııandy jəndikterdiń shaǵyp zaqymdap ketýiniń aldyn alady.
Jas bosanǵan anamen nəreste ən-kúı, óleń-jyr tyńdap, tez sergıdi. Bala bolashaqta izgi nıetti, óner súıgish, aqkóńil, ashyq-jarqyn bolady.
Balaǵa at qoıý
Jańa týǵan balaǵa at qoıý – ómirlik mən-mańyzy bar, asa ıgilikti is sanalatyndyqtan, qazaq halqy balaǵa at qoıýǵa erekshe kóńil bólip, ómir esigin ashqan ərbir perzenttiń atyn jalpaq jurt syılap-qadirleıtin bilikti, qadirli kisilerge qoıdyrýǵa tyrysady. Ədette balanyń atyn el-jurt kóp jınalǵan shildehana ústinde qoıady. Onda atyn qoıatyn balany: «myna balaǵa at qoıyp berińiz» dep kóp ortasynda otyrǵan bilikti kisilerdiń birine ustatqanda, əjeıler oǵan «baı-baqytty bolsyn» dep shashý shashady. Balany qolyna alǵan kisi onyń qulaǵyna: «Seniń atyń – ... !» – dep úsh ret daýystaıdy da, balanyń betin ashyp, kópshilikke kórsetedi. Syrtta azan shaqyrylady. Mine, bul «at qoıý» dep atalady. Tilimizdegi «azan shaqyryp qoıǵan aty» degen sóz tirkesi sodan qalǵan. Balaǵa azan shaqyryp at qoıǵan soń, úlken kisiler aq batalaryn berip bet sıpaıdy.
Qalja berý
Qalja – bosanǵan anaǵa arnaýly mal soıyp beretin et pen sorpa.
Əıelderdi qurmettep, qadirleıtin halqymyz analar júkti bolǵannan bastap erekshe kútimdep, oǵan «qalja» dep kúni ilgeri erkek qoı əzirlep qoıady. Jańa bosanǵan anaǵa «qalja» berýdiń zor mańyzy bar, ıaǵnı qaljaǵa soıǵan maldyń baýyzdaý qanyn səl aǵyzyp, qalǵan qanyn taza ydysqa quıyp alyp, ony sharby maımen aralastyryp qýyryp, jańa bosanǵan anaǵa, dəri retinde beredi. Pisken moıyndy bólmeı mujyp, «balanyń moıny tez bekisin» dep bıik bir jerge ildirip qoıady. Asyqty jilikti de mujyp, sorpaǵa qandyrady. Mine, bul «qalja jeý» dep atalady.
Qalja jegen əıelder belin tez bekitip, qol-aıaǵyn baýyryna alady. Túrli aýrý-syrqaýlarǵa qarsylyq qýaty artady. Omyraý súti molaıyp, nəreste tez shıraıdy. Omyraý sútine qanǵan bala eseıgende myqty bolady. Sondyqtan úlken kisiler əljýaz jigitterdi kórgende: «Əı, sen týǵanda shesheń qalja jemep pe edi?» – dep keıistik bildiredi.
Besikke salý
Ádette balany besikke kindigi túsken soń salady. Balany besikke salýǵa (bóleýge) erekshe mən beriledi. Balany besikke salarda «tyshty ma» yrymy jasalady. Onda balany besikke salýǵa jınalǵan əıelderdiń bireýi: «tyshty ma?» dep daýystaǵanda, besikti aınala otyrǵan əıelder: «tyshty, tyshty» desip, besiktiń túbek salar tesiginiń astyna tosylǵan qoldarǵa, baýyrsaq, qurt, irimshik, qant, kəmpıt tastaıdy. Ony alǵan balalar talasa-tarmasa jeıdi. Balany alǵash besikke balaly-shaǵaly, ınabatty kisilerdiń biri salady.
Balany besikke bóleýdiń ózindik ǵylymı məni bar. Ədette, besikke bólengen bala túzý, symbatty bolyp ósip, dəretine bylǵanbaı taza bolady. Zııandy jəndikterdiń shaǵýynan qorǵaıdy. Kóshkende at ústinde alyp júrýge óte qolaıly bolady. Al, «tyshty ma» aıtý – jańa dúnıege kelgen səbıge qut darysyn, nesibeli bolsyn, artynan baılyq saýlap júrsin degen nıetpen isteledi.
Qyrqynan shyǵarý
Nəreste úshin qaýipti dep sanalatyn 40 kún ótken soń, ata-ananyń kóńili ornyna túsip, balany qyrqynan shyǵarý qamyna kirisedi. «Asyqsań jaqsylyqqa asyq» dep ul balany 37-39 kún, qyz balany 40-42 kúnnen qaldyrmaı qyrqynan shyǵarady.
Balany qyrqynan shyǵararda shomyldyratyn ydystyń túbine kúmis júzik, kúmis bilezik sııaqty zattar salyp, 40 qasyq taza sý quıyp qoıady. Balany qyrqynan shyǵarýdyń da ózindik ǵylymı məni bar. Sýǵa kúmisti bala adal, aq, pək bolsyn dep salady. 40 qasyq sýdy yryzdyǵy sýdaı mol bolsyn dep quıady.
Balany qyrqynan shyǵarǵan əıelder bilezik, júzikterdi bólisip alady.
Balany shomyldyryp bolǵan soń, qaryn shashy men tyrnaǵyn ınabatty, syıly aqsaqaldardyń birine aldyryp, ol kisige shapan kıgizedi.
Balany shomyldyrar aldynda sheship alǵan «ıtjeıdege» qant, kəmpıt, baýyrsaq túıip, bir balanyń moınyna taǵyp qoıa beredi. Aýyl balalary ony qýyp júrip ustap, qant-kəmpıtin jep, jeıdeni əkelip beredi.
Tusaý kesý
Balanyń «baýyrynan tabaq júgirtý» yrymynan keıin, arada biraz ýaqyt ótken soń bala qaz turyp, júrýge beıimdeledi. Mine, osy kezde səbıdiń ata-anasy «tusaýkeser» saltyn ótkizedi. Onda balanyń aıaǵyn ala jip, maıly ishek jəne shóp tektes zattar-men (orap) tusap, bilimdi, ónegeli nemese uzaq saparlarda kóp bolǵan jəne júırik, aıaǵy jyldam adamdardyń birine:– Júırik bol, shaýyp ket! Qadamyń sətti, baqytyń tətti bolsyn, bismillə! – dep tusaýdy kestirip jiberedi. Tusaýy kesilgen balany ata-anasy nemese jaqyn týystarynan eki adam eki qoltyǵynan demep ustap:
– Qaz-qaz balam, qaz, balam,
Qadam bassań, məz bolam.
Qaz-qaz bolyp, tez basyp,
Qadamyńdy jaz, balam!
Tusaýyńdy kestik biz,
Kúrmeýińdi sheshtik biz.
Qadamyńa qazbasqan,
Qutty bolsyn destik biz.
Qaz-qazbalam, júreǵoı,
Baltyryńdy túreǵoı.
Taı-qulyn bop shabaǵoı,
Shaýyp bəıge alaǵoı!
Júgir, jyldam, qulynym!
Jelbirep bir tulymyń.
Elgezek bol, erinbe,
Іlgeribas, sheginbe!
Ala jipti alaıyq,
Aq əjeńe baraıyq .
Erjetti dep aıtaıyq,
Shashýyn jep qaıtaıyq, – dep jetelep ary-beri júrgizip məre-səre bolady.
Tusaý kesýdiń de ózindik úlgi-ónegesi jəne ǵylymı məni bar. Tusaýy kesilgen səbıdi sol kúnnen bastap úlken-kishi birinen soń biri jetelep, udaıy mashyqtandyryp otyratyndyqtan, bala tez aıaqtanady. Al ala jip orap kesý – balam adal bolsyn, arly bolsyn degeni. Qazaq saltynda ala jipti attamaıdy.
Súndet toı
Súndet toı, ədette er balalarǵa 5 ne 7 jas aralyǵynda jasalady. Onda, súndet toıyn jasaıtyn balany arnaýly bir atqa mingizip, ústine oqaly shapan, basyna qalpaq, taqııa, ıyǵyna úki taǵyp, beline bir sharshy aq kezdeme baılap, atyna eki basy shashýǵa tolǵan qorjyn saldyryp, bir eresek adam ony týys-týǵan, dos-jaran, el-jurtyn aralatyp júrip toıǵa shaqyrady.
Bala ər aýylǵa barǵanda, ony aýyl adamdary shashý shashyp qarsy alady jəne onyń belindegi aq kezdeme beldigine kəde baılap, qorjynyndaǵy shashýdan qalaǵanynsha alyp, ornyna taǵy shashý salyp qoıady. Al jaqyn týys-týǵandary men naǵashylary «azamat boldy» dep qýanysyp, taı, qunan, at, qoı-qozy atap, shapan kıdirip qaıtarady.
Atqa mingizý
Balany tuńǵysh atqa mingizý – qazaq təlim-tərbıesindegi mən-maǵynasy tereń, tərbıelik qýaty kúshti salttarynyń biri. Balany atqa mingizýden buryn ər otbasy aldyn ala balalaryna ashamaı, kishkene er-turman əzirletip, minetin taı-qunandaryn jýasytyp, balasy óz tizginin ózi alyp júretindeı bolǵanda, sətti bir kúni el-jurt, baýyr-týystaryn shaqyryp, «ashamaı toıyn» jasap atqa mingizedi. Munda kópti kórip, kóp jortqan qarııalardyń biri balany: «Áýip, bismillə!» dep qos qolmen kóterip atqa mingizip: – Mine, búgin azamat bop atqa qondyń, ómir jolyń ashyq bolsyn, dushpanyń qashyq bolsyn! Shý, janýar! – dep bala mingen atty júrgizip jiberedi. Balanyń atynyń basyn ustap turǵan eresek eki adam:
– Tartyp mindiń at jalyn,
Sətti bolsyn shapqanyń.
Tətti bolsyn tatqanyń,
Dúbirletip dalańdy,
Baq-dəýlettiń tap bərin! – dep eki jaǵynan demep atty jeteleı jóneledi.
Bul balanyń alǵash ret at jalyn tartyp minýi, ómirge bir azamat retinde tuńǵysh qadam basýy bolyp esepteledi. Bala alǵash atqa mingende jyǵylmaý kerek. Qazaq halqy: «alǵash at jalyn tartyp mingennen bastap...» dep tuńǵysh atqa mingen kúndi ómir saparyna balaıdy. Ertede qazaq halqy at – adamnyń qanaty, serigi dep bilip, atty qýsa jetetin, qashsa qutylatyn basty kóligine balaǵan. Balany atqa mingizý arqyly olarda «azamat boldym, el qajetine jaraıtyn shaǵym taıady» deıtin jaýapkerlik sezimin týdyryp, erlikke, eptilikke baýlıdy.
Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kitabyna negizdelip daıyndaldy.
Eske salsaq, byltyrdan beri Naýryz merekesi elimizde «Naýryznama» deıtin ataýmen on kún qatarynan toılana bastady.
17 naýryz - Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúni.