Ult qaharmandyǵynyń sıpaty qalaı anyqtalady
Qaharmandyq nemese batyrlyq - barlyq eldiń ulttyq, memlekettik qundylyq deńgeıindegi qubylys. Sonymen birge ol - tanym men tárbıe, parasat pen eńbek ólshemi.
Ár dáýir, kezeń, ýaqyt qaharmandyq pen batyrlyqty ózinshe ólshep-piship jatady. Mysaly, totalıtarlyq júıe aıasynda HH ǵasyrdyń 20-30 jyldary bolshevıktik ókimet «satqyndyq», «qaskóılik», «fashıstik» t.b. dep baǵalaǵan ult zııalylarynyń is-áreketi men kúresi - egemendik pen táýelsizdik tusynda qaharmandyq retinde laıyqty baǵasyn aldy. Sondaı-aq keshe ǵana «SSSR» dep qysqartylyp jazylǵan saıası júıede ómir súrgen respýblıkalardyń bireýi úshin keńes ókimetiniń qulaýy «eń zor tragedııa» bolsa, qalǵan on tórti úshin - tarıhı ádilettilik jáne jańarýdyń bastaýy. Óıtkeni, «tragedııa» dep eseptegenderdiń oı túkpirinde taǵy da «halyq jaýlaryn» tabý, jazalaý, «burynǵyny qalpyna keltirý» armany turady.
Osy rette Alash qaıratkerleriniń ult qaharmandyǵy týraly pikirin bilý jáne ony qoǵamǵa keńinen nasıhattaý - Táýelsizdik pen rýhanı jańǵyrý talaptaryna sáıkes keledi.
Alash kóshbasshysy Álıhan Bókeıhannyń: «Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyń haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmaı qoımaımyn» degen sertke bergisiz sózi (Samara, 18.06.1913 jyl) - ult batyrlyǵynyń jańǵyryǵy.
Ult gazetin shyǵaramyz, halyqty oıatamyz degeni úshin 1914 jyly A.Baıtursynuly men M.Dýlatuly abaqtyǵa jabylǵanda, Á.Bókeıhan: «Sen ekeýińniń abaqtyń - Radışev pen Novıkovtyń abaqtysy. Túrkııada halyqty qatarǵa qosamyn dep sabazdar abaqtyǵa jabylǵan, aıdalǵan. Burynǵy Madhat-pashalar 1883 jyly aıdaýda júrgende ólgen. Osy kúni Ahmed Rıza hám basqalary da abaqtyda jatqan. Shyraqtarym, senderdi minegende, osylarmen bir salyp minese, ne armandaryń bar?!» dep jazdy.
1908 jyly Semeı túrmesine túskendegi óz jaıyn qaıratker bylaısha sıpattapty: «Jaýǵa bel bermeımin dep qarysyp, tistenip, býyndyrǵan qusany syrtqa shyǵarmadym...».
Alash zııalylary úshin Kenesary - qashanda qaharmandyqtyń rámizi bolyp qaldy. Sońǵy qazaq hany týraly «Materıaly k ıstorıı sýltana Kenesary Kasymova» atty eńbeginiń («K.Stepnıak» degen búrkenshik atymen jazǵan, H.Dosmuhameduly Tashkentte 1923 jyly jarııalanýyna septesken) epıgrafyn Á.Bókeıhan:
No dýh ego býntarskoı volı,
Ego borby krovavyı sled,
Byl maıakom kırgızskoı golı
Do dneı svobody, dneı pobed, - dep óleńmen óredi.
Bul Maǵjannyń «Oqjetpestiń qııasyndaǵy» (poema) myna joldarmen úndesedi:
Arystan Alataýda mert bolǵanda,
Oqjetpeste turǵan qart tasqa aınaldy...
Shókken qart kúnshyǵysqa túzep betti,
Kóp zaman talmaı-tozbaı taý basynda,
Alashtan Kenekemdeı bir er kútti /3, 26/.
Á.N.Bókeıhan bastaǵan Alash zııalylary kóbine-kóp aqyldaǵy, parasattaǵy qaharmandyqty aıqyndap, salmaqtady. Mysaly: «Qazaqty aq jolǵa salamyn deseń, istiń astaryn qarastyr. Іstiń syrty - jaýǵa bel kórsetkendik» degen sózi búgin de kókeıkesti. Nemese: «Adam bolatyn bolsań, óz belińdi yqshamdap óziń baıla. Saıasat isi bir kúnde bola qoımaıdy. Jurt maqsuty kóp jyl arqyly bolatyn talas-tartyspen ornyna barady» degen oıy jańa zamannyń qaharmandyǵyn sıpattaıdy.
Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń tańdaýly kóp oıyn «Ádebıet tanytqysh» eńbeginen tabamyz. Jalpy ǵalymnyń bul zertteýin - «entsıklopedııalyq jınaq» deýge de keledi. Ádebıet qısyny nemese teorııasy aıasynda qazaq kórkem sózin jiti taldaǵanda, Ahmet mysaldyń bárin derlik ultty aǵartý men oıatý muratyna baǵyndyra bilgen. Máselen:
«Halyq basyna qaıǵyly kúnder týǵan zamanda qaırat kórsetpegen azamat - azamat emes» /4, 180/.
«Baq - erikte, erik - erlik pen birlikte. Erlik - uranymyz, birlik - quranymyz bolsyn!» /4, 176/.
«Adamnyń, eldiń, jurttyń, taptyń, ulttyń syryn, minezin tanytyp kórsetý - minezdeme bolady» /4, 215/.
«Mádenı jurttyń adamynda zamanynda bolǵan kózge túserlik ýaqıǵalardy ıakı ómirinde ushyraǵan zor isterdi jazyp, áńgime retinde tirkep otyratyn ǵadet bolǵan /4, 214/.
«Tarıhshylar tarıh basynan keshken túrli ýaqıǵalardyń maǵlumatyn symǵa tartqandaı synǵa alyp, minsiz etip, durystap jetkizedi. ... Tarıhshylardyń maqsaty ýaqıǵanyń ýaqytyn ǵana kórsetý ıakı ne túrde bolǵan tysqy sıqyn ǵana kórsetý emes, ol ýaqıǵanyń bolýyna nendeı nárseler, nendeı ýaqıǵalar sebep bolǵanyn kórsetip, ishki mánisin tanystyrý» /4, 216/.
A.Baıtursynulynyń «qazaq tarıhynyń tórt júz jylyn alyp» qurastyrǵan «23 joqtaý» jınaǵy da (Máskeý, 1926) - ult qaharmandyǵyna qoıylǵan eskertkish. Osyndaǵy «Kenesary-Naýryzbaı» joqtaýyna nazar aýdaralyq:
Qoǵamy kúshti er edi,
Kıimdi bala týdyrǵan.
Altyndy qylysh býdyrǵan.
Abylaılatyp at qoıyp,
Dushpandy kórse qýdyrǵan.
Kóp sarǵaıtyp kelmesteı,
Kene han, saǵan ne boldy?../5, 98/.
T.Shonanulymen birlesip daıarlaǵan «Oqý quralynyń» 2-basylymynda (Qyzylorda, 1927) Shoqannyń «Sirgeli Elshibek batyr» atty tanymdyq materıaly usynylypty. Sodan úzindi: «Birneshe batyr adamdar oqqa ushqan soń, eshbir batyrdyń oqtyń betine barýǵa júregi daýalamapty. Sol mezgilde Sirgeli Elshibek batyr qoldyń ishinen sary atpen sýrylyp shyǵyp, qalmaqqa qaraı búlkildep júre beripti. Jurttyń báriniń júregi lúpildep: «Opyrym-aı, qazir oqqa ushyp, attan qulaıdy-aý!» dep, kóz aıyrmaı qarap turypty. Elshibek sol búlkilimen mergenge taıanyp kelip, kenetten atynyń basyn tógip umtylǵanda, qalmaq bilte salyp atsa, myltyǵy ot bermeı qalypty. Qaıtadan bilte salyp atamyn degenshe, batyr qylyshpen eki aıryp tastapty» /6, 97/.
Mine, maıdan dalasyndaǵy bir qaharmandyqtyń sýreti. Keıin Elshibekten suraǵanda, «biltesi ábden janyp, kúli kóbeısin dedim» dep, aqylǵa da júgingenin aıtady. Ony batyrlyq, júrektilik, aqyldylyq jeńiske jetkizdi.
«Alash sózdigi» atalyp ketken «Qazaqsha-oryssha tilmashta» (Máskeý, 1925): «batyr - rytsar, bogatyr, hrabryı; batyl - smelyı, reshıtelnyı» /7,53/ dep aýdarylypty. Arada ǵasyrǵa jýyq ýaqyt ótse de, bul uǵymnyń máni osylaı ózgerissiz ult sanasyna sińdi.
Qoljazba kitap («samızdat») túrindegi «Ombynyń Alash dápterine» engen Baımuqambet Beısembiulynyń repressııa jyldary (09.06.1932) jazǵan «Azamattarǵa» atty óleńinde mynandaı joldar bar:
Er jigit ergen halqyn jaýǵa aldyrmas,
Ózi bolǵan zamanda daý qaldyrmas.
Óz tamaǵyn oılaǵan sabazdardyń,
Qarmaǵyn tegis salyp saý qaldyrmas /8, 26/.
Túrki dúnıesine ortaq qaıratker Mustafa Shoqaıdyń jańa zamandaǵy batyldyq pen qaharmandyq týraly paıymy da taǵylymdy. Ol bylaı deıdi: «Batyl qoǵam qaıratkeri suńǵyla saıası sheshen bolýy múmkin. Eger saıası jumys ústinde qajetti isti oryndaýda obektıvti qıyndyqtar men jiberilgen qatelikterdi kóre almasań, batyldyǵyń - qarapaıym qııanatqa, sheshendigiń sandyraqqa aınalyp ketedi... Qıyndyqtardy kóre bilý, oǵan qarsy kúres ashý - odan qutylýdyń amalyn izdeý degen sóz. Óz kemshiligińdi kórý - ony joıyp, qaıtalamaýǵa tyrysý degen sóz. Bulardyń ekeýi de uzaq, muqııat ári qyzý ázirlikti talap etedi» /9, 254/.
Mustafanyń qaharman qaıratkerge qoıatyn talaby naqty ári qatań. Olaı bolmaıynsha murattyń báseńdeıtini beseneden belgili.
24 jasynda «Oıan, qazaq!» dep, ult sanasyn serpiltýge jumylǵan Mirjaqyp Dýlatuly halyq qaharmandyǵyn otarshyldyqtyń aıla-sharǵysy ábden daǵdarǵanyn jazady.
Tumanǵa kirdi qalyń bizdiń qazaq,
Arty - jar, aldy - tuıyq bu ne ǵajap?
Adasqan aǵaıynǵa basshy bolyp,
Іshinde jol kórseter adam az-aq...
Bul - HH ǵasyr basynyń emes, HÚІІІ ǵasyrdyń shyndyǵy. «Az adam» nemese az batyr - Han Keneler ǵoı. Endigi aqıqat - «ǵapyldyqtyń uıqysyna ketken» halyqty oıatý. «Zar zaman» óleńi - sol kezeńniń ánurany.
Kez bolǵan soń ker zaman bizdiń baqqa,
Jaý jaraǵyn asynyp, mindik atqa.
El bastaıtyn erlerge bul bir zor syn,
Jańa talap, jas ulan, qarap jatpa!..
Alash qalamgeri Qoshke Kemeńgeruly otarshyldyq dáýirde ulttyń eki jaǵdaıda qaharmandyq qozǵalysty bastaǵanyn kórsetedi: «Qalyń qazaq eki-aq orynda narazylyq bildirdi: 1) shoqyndyrýǵa tyrysqanda; 2) sypyryp jerin alǵanda. Biraq sharýa júzinen tómendep kele jatqandyǵyn, kún saıyn quldyq tory shyrmap, tunshyqtyryp kele jatqandyǵyn sezse-daǵy, keleshekte óziniń qandaı kúıge túsetindiginen habarsyz boldy hám sol tunshyqtyrǵan albastyǵa qarsy istegen sharasy bolmady» /10, 60/.
Osy jazýshynyń «Tutqynnyń oıy» atty shaǵyn áńgimesi bar. Sonda myna joldar shynjyrǵa baılanyp, tar qapasqa toǵytylǵan qaharmandyq beınesin dál ashyp beredi: «Talaı jaýǵa ajal dámin tatqyzǵan, qaıratty qamal buzǵan batyr qoly erkin sermeýge kelmeı, qysylyp, búgilip, myqty, temir aýyr kisenniń ýysynan shyǵa almady...» /10, 233/.
Keıipker sary ýaıymnyń, mújilgen minezdiń adamy emes. Ol bylaı deıdi: «Búginde et, denem aýyrsa da, shirise de, ot rýhym saý, bútin. Baqytty keleshekten úmit jibin kespeımin. Sol qanatty úmit arqasynda tiri jatyrmyn. Erte, kesh pe bostandyq dúnıesine shyǵatynyma senemin. Ótken dáýren oralyp, kóshken baqtyń qaıyrylý oıyna senemin. Keń saraı, aq orda, bostandyq jumaq tórinen oryn alýǵa senemin» /10, 233/.
Ult zııalylary bastaǵan isti keńes platformasynda júrip oraıymen jalǵastyrǵan memleket jáne qoǵam qaıratkeri, qalamger Smaǵul Sadýaqasuly 1922-1927 jyldar aralyǵynda jazǵan «Sársenbek» atty romanynda bas keıipker aýzyna mynany salady: «Bárimizdiń basshymyz, patshamyz Kenekeńdi pálen deýge qalaı aýzyń barady? Kenesarynyń saıası qyry qalaı? Táýke bıdiń jer týraly jasaǵan zańyn bilesiń be? Táýkeniń zańy osy kúngi zańnan qaı jeri kem? Saryarqany mujyq qaptady. Jer týraly Kenesarynyń oıy qandaı edi? Biz osy kúngi júrgen eýropashylatyp alǵan revolıýtsıonerler Kenesarydaı artymyzǵa ataq-dańq qaldyrsaq jaqsy edi..» /11, 80/.
Jaǵypar Sultanbekulynyń qazaq jeri týraly kitabyna jazǵan retsenzııasynda Smaǵul taǵy da: «Biz Kenesaryny qur aty úshin kúıdire almaımyz. Kenesarynyń qyzmetine qaraı baǵa berý kerek. Bul týraly biz joldas Jaǵypardyń qorytyndysyn ábden durys deımiz» dep jazady /11, 357/.
Ult zııalylary ishinde Halel Dosmuhameduly qaharmandyqtyń kósemdik sıpatyn erekshe aıtady: «Eldiń qımylyn jolǵa salyp, uıymdastyryp otyratyn kósem kerek. Qurastyrýshy kósem shyqpasa, uly maqsattyń ornyna ýaq paıda bolyp, uly qımyl aıaqsyz qalady» /12, 45/. Shyn batyrlyq týraly bylaı deıdi: «Jaýda janyn aıamady. Jaýlassa qoldyń aldynda, qashsa artynda boldy. Jortýylǵa ózi júrdi. Joldastaryn tastamaımyn dep baryp óldi» /12, 48/. Bul jerde áńgime Isataı-Mahambet jóninde bolyp tur. Al, arǵy zamannyń qaharmany Jalańtósti aıtqanda, Shyrdar (Shır-dor, Samarqan) dýalyndaǵy parsysha jazbaǵa silteme jasaıdy: «Sap túzep ádil ámir Jalańtós keledi, Kemelin maqtaǵannyń tili dúrge tolǵan» /12, 78/. Kósemdik, jaýjúrek, kemeldik - Halelshe, mine, qaharman sıpaty.
Alash qaıratkerleriniń el men jer qorǵaǵan batyrlardy umytpaý men ulyqtaý týraly tujyrymdamasyn aqyn Maǵjan Jumabaıuly «Batyr Baıan» poemasynyń qorytyndysynda naqty jetkizgen:
Erlerdi umytsa da el, sel umytpas,
Erlerdi umytsa da el, jel umytpas.
El úshin jannan keship, jaýdy qýǵan,
Erlerdi umytsa da el, shól umytpas.
El jaýyn zerttep, órt bop, tynbaı jortqan,
Erlerdi umytsa da el, bel umytpas.
El úshin tókken erler qanyn jutqan,
Erlerdi umytsa da el, jer umytpas.
Qazaqtyń seli, jeli, shóli, beli
Erlerdi umytpasa, el de umytpas! /3, 50/.
Tutastaı alǵanda, HH ǵasyrdyń bas shıreginde ulttyq serpilisti, aǵartýshylyqty jalǵastyrǵan zııalylar men qaıratkerlerdiń el tarıhyndaǵy qaharmandyq týraly oı-paıymdaryn tómendegideı júıeleýge bolady.
Birinshiden, olar ótken tulǵalardy jappaı madaqtaýdy emes, ultqa, halyqqa sińirgen eńbegine qarap baǵalaýdy usyndy.
Ekinshiden, qaharmandar ómiriniń jalpy tarıhqa jáne naqty tarıhı oqıǵalarǵa qatysty derekterin qunttaýdy, nasıhattaýdy jáne jarııa etýdi qolǵa aldy.
Úshinshiden, el tarıhyna, tulǵalaryna qatysty máselelerdi patshalyq jáne bolshevıktik tsenzýra tusynda da júıesin taýyp, ǵylymı dáldikpen jetkizdi.
Tórtinshiden, el múddesi men muraty jolyndaǵy tazalyǵy, qaǵıdatshyldyǵy, alǵaýsyz eńbegi olardyń ózin de qaharman etip, tarıh tuǵyryna kóterdi.
Dıhan QAMZABEKULY,
L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ prorektory,
QR UǴA akademıgi
