Ulaǵatty ustazdyń utymdy qadamy
ULYTAÝ. KAZINFORM — Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine bilim berý, tálimgerlik jáne balalardyń qaýipsizdigi máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańyna qol qoıdy. Jańa talaptar boıynsha endi oqýshynyń sabaqta uıaly telefon paıdalanýyna tyıym salynady. Sonymen, birshama ýaqyttan beri talqylanyp, kópshiliktiń pikirtalasyna negiz bolǵan taǵy bir tolǵaqty máselege núkte qoıyldy. Alaıda, zań qabyldanýyn kútpeı-aq, oqý jylynyń basynda ózi jetekshilik etetin synyp oqýshylarynan bul tártipti talap etken ustazdar da bar eken. Máselen, Jańaarqa aýdany, akademık E.Shahanov atyndaǵy tirek mektebiniń qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi, 6 «A» synybynyń jetekshisi, jańashyl ustaz Nurgúl Shamaeva oqý protsesi kezinde oqýshyny alańdatyp, sabaqqa kedergi keltiretin uıaly telefon máselesine qyrkúıek aıynda-aq núkte qoıyp tastaǵan.
Ol Astana qalasynan jıhaz sheberine tapsyrys berip, óz qarajatyna arnaıy shkaf ta jasatqanyn aıtady. Oqýshylar súıikti ustazynyń bul talabyn biraýyzdan quptaǵan. Qazir telefonsyz bilim alý qalypty úrdiske aınalyp ketken. Sabaqqa kelgen bette qaltafondaryn shkafqa ózderi salyp, úıge qaıtarda ǵana alady. Synyp jetekshisiniń bul sheshimin ata-analar da túsinistikpen qabyldapty.
– Memleket basshysynyń búgingi bastamasyn qoldaımyn. Durys qabyldanǵan sheshim. Dál qazirgi ýaqytta oqýshy balaǵa uıaly telefon ata-anasymen habarlasyp, qurbylarymen aqparat almasý úshin ǵana qajet. Al, sabaq ústinde edáýir kedergi keltiredi. Bala ár nársege alańdaıdy. Sabaqqa qatysty aqparatty qabyldaý qabileti tómendeıdi. Eger, sabaq barysynda bilimdi ıgerý úshin qandaı da bir resýrsty qoldanýǵa qajet bolsa, telefondy alyp qoldanýǵa ruqsat beremin.
Qyrkúıek aıynan beri synybymdaǵy oqýshylar úırenip aldy. Esesine, bir-birimen pikirlesip, sóz qadirin bile bastady, qaltafondy kitappen almastyrdy. Synyp bólmesinen arnaıy shaǵyn kitap buryshyn ashqanbyz, úziliste kitap oqýǵa da múmkindik bar. Sóılesý mádenıeti qalyptasyp keledi. Keıbiriniń sabaq úlgeriminde de ilgerileýshilik baıqalady. «Balamnyń quqyǵyna qol suqty» dep shý shyǵarmaı, túsinistik tanytqan ata-analarǵa da rızashylyǵym sheksiz, - deıdi Nurgúl Nagaıqyzy.
Iá, uıaly telefon mektep oqýshysyna mektepten qaıtar ýaqytta áldeqandaı jaǵdaıǵa dýshar bolyp qalmaý, qorqynyshty sátterde ata-anasyna habarlasý úshin ǵana kerek. Al, oqý protsesi kezinde ony esep shyǵarý quraly retinde nemese derek kózderinen sabaqqa qatysty aqparat kóshirip alý maqsatynda paıdalaný – bilim kórsetkishine keri áseri bar faktorlar.
Sonymen qatar qazirgi tańda bala qaýipsizdigi úshin de óte qolaısyz áserleri baıqalyp júrgeni jasyryn emes. Ártúrli saıttardan tarap jatqan jaǵymsyz aqparattardy shekteý múmkin bolmaı bara jatyr. Internet alaıaqtarynyń, kıberbýllıngtiń qurbany bolyp jatqan jasóspirimder qatary kóbeıip jatyr. Alýan túrli aqparat kózderi arqyly zorlyq-zombylyqty, jat dinı aǵymdardy nasıhattap, sýıtsıdke ıtermeleıtin, beıádep beınelerdi jarnamalaıtyn saıttardyń bala psıhologııasyna orasan zardap ákeletinin bilip júrsek te, zań qabyldanǵansha sharasyz kúıde boldyq.
Al, uıaly telefon zalalyn erte sezinip, utymdy qadamǵa barǵan ulaǵatty ustaz Nurgúl Nagaıqyzynyń bul jolǵy sheshimtaldyǵy onyń naǵyz bolashaqty oılaıtyn jastar janashyry ekeniniń anyq dáleli.
