«Ýkraınadaǵy ý-shý!» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. 28 qarasha. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 28 qarasha, beısenbi kúni jaryq kórgen ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.
Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Astana qalasyn odan ári damytý máselelerine arnalǵan keńes ótkizdi. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazeti «Tabys bolýy tıis, biraq 5-6 ese emes» degen maqalasynda jazady. Basylymnyń atap ótýinshe, keńeske Premer-Mınıstr S.Ahmetov, Prezıdent Ákimshiliginiń Basshysy K.Másimov, «Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ basqarma tóraǵasy Ó.Shókeev, Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary Ǵ.Ábdirahymov, Bas prokýror A.Daýylbaev, Astana qalasynyń ákimi I.Tasmaǵambetov, Aqmola oblysynyń ákimi Q.Aıtmuhametov qatysty. Nursultan Nazarbaev jaqynda «Astanabasjospar» ǴZÓI» JShS-in aralaý barysynda elordany damytý máselesi qaralǵanyn atap ótti. - Qala turǵyndary kóbeıip, 900 myńǵa jetti, al biz bul kórsetkishke 2020-2030 jyldary jetemiz dep josparlaǵanbyz. Osyǵan baılanysty qala qurylysy halyqtyń qarqyndy ósýine ilese almaı otyr, sonyń saldarynan túrli qıynshylyq týyndaýda. Árıne, biz elimizdegi barlyq qalanyń damýy úshin jumys jasaımyz, biraq elordaǵa erekshe nazar aýdarylýǵa tıis. Bıylǵy kóktemde men keńes ótkizip, birqatar tapsyrmalar berdim. Men olardyń iske asyrylý barysymen tanystym, alaıda aldymyzǵa tıisti sheshimder qabyldaý qajet bolatyn jańa mindetter qoıylyp otyr, - dedi Qazaqstan Prezıdenti. Memleket basshysy qala boıynsha aýmaǵy 7000 gektar 188 jer telimi memleket menshigine qaıtarylǵanyn málimdedi. Qazaqstan Prezıdenti bul másele Almatyǵa da qatysty ekendigin atap ótip, jumysty aıaǵyna deıin jetkizý úshin ony jalǵastyrýdy tapsyrdy. Memleket basshysy elordaǵa irgeles aýdandarda jer máselelerine qatysty tártip joqtyǵyn, sonyń saldarynan aýmaqty óz betimen basyp alýdyń kezdesip jatatynyn atap ótti. Buǵan qosa, Qazaqstan Prezıdenti Aqmola oblysynyń ákimine elordanyń mańynda ornalasqan barlyq eldi mekenniń bas josparyna túzetý engizýdi, al Bas prokýrorǵa Astanadaǵy qylmystyq ahýalǵa taldaý jasap, quqyq buzýshylyqtyń aldyn alýdy kúsheıtýdi tapsyrdy. Memleket basshysy ózine usynylǵan esepte elordadaǵy turǵyn úı baǵasyna jasalǵan taldaýǵa da nazar aýdardy. - Ortasha alǵanda, bir sharshy metrdiń baǵasy óz qunynan 2-3 ese artyq. Mysaly, ózindik quny 1000 dollar bolatyn «Eýropa Palas» turǵyn úı kesheninde páterdiń sharshy metri 3,5 myń dollarǵa satylýda. «Haıvıll» turǵyn úı kesheninde ózindik qun 1,5 myń dollar, al baǵa qazir 4-5 myń dollarǵa jetken. Ózindik qun 1300 dollar bolatyn «Parıj oramynda» páterler 5 myń dollardan satylýda. Bul - tym sharyqtap ketken baǵa. Biraq «Eýropa Palas» turǵyn úı keshenin salǵan kompanııa bar bolǵany 1,6 mıllıon teńge salyq tólegen, - dedi Nursultan Nazarbaev. Qazaqstan Prezıdenti bul máseleni sheshýge keshendi túrde kelgen jón ekenine toqtaldy. Sonymen qatar, «Egemen Qazaqstanda» «Qazaqstanymyz - Qarashańyraǵymyz!» atty taqyryppen elimizdegi ózge ult ókilderiniń júrekjardy lebizderi berilgen. Qazaqstan halqy Assambleıasy ulttyq saıasatta jáne etnosaralyq qatynasta qozǵaýshy kúshke aınalǵan. Osydan eki jyl buryn Astana qalasynda ótken halyqaralyq ǵylymı konferentsııaǵa qatysqanymda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń arqasynda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń irgesi myqtap qalanǵanyn reseılik áriptesterim basa aıtqan edi. Bile bilsek, bul qýana quptarlyq jaıt emes pe?! Osydan eki jyl buryn Qazaqstan halqy Assambleıasy men L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti birlese uıymdastyrǵan «BAQ-tarda etnosaralyq toleranttylyqty bekitý» atty halyqaralyq ǵylymı konferentsııaǵa qatysqanymda tanymal ǵalym, Reseı halyqtary Assambleıasy keńesiniń tóraǵasy Ramazan Abdýlatıpov osynaý ǵalamat ınstıtýt Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń arqasynda qoǵamdyq kúshti biriktiretin qýatty faktorǵa aınalǵanyn basa aıtqan edi. Bile bilsek, osynyń barlyǵy elimizdegi 140-tan astam ult ókilderiniń tatýlyǵy, dostyǵy ári etnostar arasyndaǵy yntymaqtyń naqty dáleli, dep jazady basylym. Maqalada Qazaqstan halqy Assambleıasynyń múshesi, Prezıdent syılyǵynyń laýreaty, Almaty oblystyq «Ognı Alataý» gazetiniń bas redaktory Atsalım Idıgov, Petropavl qalasynyń qurmetti azamaty, «Doslyk» tatar-bashqurt qoǵamynyń múshesi Saıdash Ǵaısın, Aqtóbe oblystyq «Vıara» bolgar etnomádenı birlestiginiń tóraıymy Anastasııa Podolıanova, ardager ustaz Sergeı Hvan jáne basqa da azamattardyń Qazaqstan halqynyń birligi týraly, Memleket basshysynyń ultaralyq tatýlyqty dáripteıtin saıasaty týraly kesek-kesek oılary berilgen. *** Londonnyń ǵylymı - tehnıkalyq tájirıbelik zerthanasy «Bolashaq» baǵdarlamasynyń stependıaty Ásel Sársembaevanyń jańalyǵyna erekshe den qoıyp, tájirıbelik-synaq jumysyn bastady. Eger, bári qoldaý tapsa, qazaq qyzy ashqan jańalyq jol-kólik apatynyń aldyn alýǵa sebep bolyp, kúre joldarǵa baǵyttalǵan bıýdjet saıasatyna úlken ózgerister alyp keledi. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Qazaq qyzy ashqan jańalyq» atty taqyryppen berilgen suhbatynda jazyp otyr. Áseldiń aıtýynsha, Muhamedjan Tynyshbaev atyndaǵy transport akademııasynda oqyp júrgende muz-taıǵaqty eritý úshin kúre joldarǵa sebiletin hımııalyq reagentterdiń quramyna erekshe den qoıǵan. Arnaıy tuz tunbalarynan daıyndalǵan qospa kók taıǵaq muzdy eritýge múmkindik bergenmen, asfalt quramyna keri áser etetini belgili. Biraq ǵylymda joǵaryda biz aıtyp ótken reagentke balama jańalyq áli ashylǵan joq. Ol búkil álemde qoldanylady, oǵan búkil álem táýeldi. Biraq soǵan qaramaı, árbir sharshy metrine mıllıondaǵan qarjy jumsalatyn kúre joldar arada bes jyl ótpeı-aq shurq tesik bolyp qalatynyn kórip júrmiz. Demek, endigi jerde asfalt quramynda hımııalyq reagnetke qarsy turatyn qospa oılap tabý ózekti. «Men bul taqyrypqa keshe kelgenim joq. Bul - meniń Almatyda, ýnıversıtet qabyrǵasynda 4 jyl boıy daıyndalǵan, keıin dıplom jumysyna arnalǵan uzaq izdenisimniń jemisi. Muny is júzine asyrýǵa múmkindik bergeni úshin elime, «Bolashaq» baǵdarlamasyna alǵysym sheksiz», - deıdi ol. «Birneshe kúnnen beri Ýkraına dúrligip jatyr. Eldiń tus-tusynan kelip, sherýge shyqqan halyq Kıevke ústin-ústin kelýde. Táýelsizdik maıdany jáne Eýropalyq alańda tize búger jer joq. Bul dúmpýdiń arty nemen tynary ázirge belgisiz. Áıteýir Ýkraına bıligi úshin jaqsylyqtyń nyshany bolmaıyn dep tur. Sonymen, Ýkraınada bastalǵan tolqýdyń sebebi ne?» - degen «Aıqyn» gazeti osy suraqtyń jaýabyn «Ýkraınadaǵy ý-shý!» atty maqalasynda izdep kóredi. Basylymnyń jazýynsha, halyqtyń arasyna shı júgirtip, qytyǵana tıgen nárse bıliktiń ala jazdaı Eýrodaq qaýymdastyǵyna hám Odaqpen birikken erkin saýda aımaqtaryn qurý jónindegi kelisimge qol qoıý jónindegi júrgizgen daıyndyq jumystarynan aıaqasty bas tartyp, Reseıdiń yǵyna qaraı aýnap túsýi. ıAǵnı buǵan deıin qarsy bolyp, teris qarap kelgen Kedendik odaqqa jyly beıil tanytýy. «Órkenıetke ıek artamyz, Eýropasha ómir súremiz, bilim alamyz, jaǵdaıymyz ońalady» dep dámelengen halyq bıliktiń tosyn minez tanytýyna qarsylyq retinde sherýletip kóshege shyqty. Ásirese jeksenbi kúni Kıevtyń basty alańdarynda ótken tolqýǵa 100 myńnan asa adam jıyldy. Bul az kúsh emes edi. Tipti keıbir sarapshylar «bul 2004 jyly oppozıtsııa prezıdent Kýchmany taqtan taıdyrǵanda osylaı bir jıylyp, burqanǵan teńizdeı bolyp edi. Bul joly da sol jaǵdaı qaıtalanyp tur. Ne prezıdent ıAnýkovıch ıa bolmasa Úkimet kóp uzamaı ornyna ketedi» dep joramal jasaýda. Degenmen ıAnýkovıch pen Pýtınniń sońǵy birer aıda úsh márte qupııa kezdesýi biraz dúnıege áser etken sııaqty. Sonyń áseri bolar, Vılnıýste ótetin Eýrodaqtyń sammıtine bir apta qalǵanda Kıev Máskeýge qaraı jalt berdi. Muny eldiń premer -mınıstri Nıkolaı Azarov: «ázirge Eýrodaqpen kelisim naqtylanǵan joq. Bizge tıimdisi - Reseı jáne TMD aımaǵy. Bularǵa jaqyndasý ekonomıkanyń barlyq salasyna ońdy nátıje beredi. Sebebi baıaǵydan Ýkraınanyń ekonomıkasy Reseımen birge bolyp kelgen. Ekiara ajyraıtyn bolsa, bizdiń óndiris oryndarymyz qurdymǵa ketedi» degen ekiushtylaý oıymen túsindirdi. Biraq oppozıtsııa: «Pýtın ıAnýkovıchke 20 mıllıard dollar usyndy. Sondaı-aq 2015 jyly bolatyn prezıdenttik saılaýda ekinshi márte bılikte qalýyna qolqabys jasaımyz dep ýáde berdi. Qara basynyń qamyn oılaǵan prezıdent Eýrodaqqa emes, endi Reseıdiń qoınyna kirmek. Bul - satqyndyq. Biraq biz buǵan jol bermeımiz» desedi. Narazylyq tym kúsheıip bara jatqan soń, prezıdent ıAnýkovıch amalsyz jergilikti telearnalarǵa suhbat berdi. Onda ol Eýrodaqpen arada jasalatyn kelisimnen nege bas tartqanyn aıta kele: «Olardyń talaby aqylǵa qonymsyz. Aıtatyndary Dúnıejúzilik valıýta qorymen aldymen kelisimge otyr deıdi. Al ol uıymnyń talaby tym zor. Olardyń degenimen júretin bolsaq elde ekonomıkalyq ósim toqtaıdy. Áleýmettik sala toqyraıdy. Turǵyndar úshin barlyq tarıfti kóterý kerek. Biraq aılyq pen zeınetaqy sol qalpynda qalmaq. Bizge osy kerek pe? Joq. Tipti usynyp otyrǵan qarjynyń ózi bizdi qorlaýdyń bir túri. Bar joǵy - 610 mıllıon eýro. Bul ne? Buǵan kónýge bola ma? Árıne joq!». Eýrodaq túrmede otyrǵan eks - premer mınıstr ıÝlııa Tımoshenkony buǵaýdan shyǵar degen raıynan qaıtar, áý basta Odaqtyń quramyna ótpeı turyp, Ýkraına óndirisin zamanaýı deńgeıge jetkizý úshin suraǵan 150-165 mıllıard dollar qarjy máselesi de sheshilip qalar. Kıevtiń kútkeni osy. Al Máskeý qaıtpek? Ne usynbaq? «ıÝlııa Tımoshenko túrmeden shyqsa, 2015 jylǵy prezıdent saılaýynda eń birinshi básekelesiń osy bolady» dep taǵy da ıAnýkovıchti qorqyta bermek pe? Álde Kıev surap otyrǵan baǵasy arzandatylǵan gazǵa kelisim bere me? Demek kóktemge deıin Eýrodaq, Kıev jáne Máskeý arasynda teketires jalǵasa bermek. Biraq kóshege shyqqan narazy top, ıAnýkovıchti jáne onyń Úkimetin taqtan ketirýge yntaly oppozıtsııa qol qýsyryp otyrmasy anyq. Óıtkeni alańǵa jınalǵandardyń qarqyny qatty, dep túıindeıdi maqala avtory.
Сейчас читают
telegram