Jyl qorytyndysy: azyq-túlik qaýipsizdigi, aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi qoldaý
Aýyl sharýashylyǵy – ekonomıkanyń negizgi jáne azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etetin salalarynyń biri. Memleket jyl saıyn AÓK-ti qoldaýǵa qomaqty qarajat bóledi, sharýalar ony sýbsıdııalar, jeńildetilgen nesıeler jáne qoljetimdi aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy túrinde alady, dep habarlaıdy QR Úkimetiniń baspasóz qyzmeti.
Salany odan ári damytý aıasynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óndiris kólemin ulǵaıtý jáne otandyq aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń qosylǵan qunyn arttyrý boıynsha strategııalyq mindetter qoıdy.
QR Prezıdenti halyqqa Joldaýynda: «Aýyl sharýashylyǵy salasynyń áleýeti orasan zor. Biraq biz qolda bar múmkindikterdi áli de tolyq paıdalanbaı otyrmyz. Qazaqstannyń aınalasynda ónim ótkizetin óte úlken naryqtar bar. Onda sapaly azyq-túlik ónimderi tapshy. Qazaqstannyń strategııalyq maqsaty – Eýrazııa qurlyǵyndaǵy basty agrarlyq ortalyqtyń birine aınalý. Osy maqsatqa qol jetkizemiz desek, eń aldymen, ónimdi joǵary deńgeıde óńdeýge kóshýimiz qajet. Onsyz bolmaıdy. Biz aldaǵy úsh jyl ishinde agroónerkásiptegi óńdelgen ónim úlesin 70%-ǵa jetkizýimiz kerek», — degen bolatyn.
Alǵa qoıylǵan mindetterge qol jetkizý úshin Úkimet AÓK-ti damytýdyń birqatar jańa baǵdarlamasyn iske asyra bastady, olar atalǵan baǵytta jaqsy serpilis jasaýǵa septigin tıgizedi.
Primeminister.kz redaktsııasy aýyl sharýashylyǵy salasynyń damýynyń 2023 jylǵy nátıjelerine arnalǵan sholýdy usynady.
Aýyl sharýashylyǵy
● Osy jyldyń 11 aıynda aýyl sharýashylyǵynyń jalpy óniminiń kólemi 8,2 trln teńge boldy. 16,6 mln tonna dándi daqyldar, 2,1 mln tonna maıly daqyldar jáne 5 mln jem-shóp daqyldary jınaldy. Ótken jyldan aýysqan qordy eseptegende, jınalǵan ónim ishki naryqty tolyq qamtamasyz etýge jetkilikti.
● Qazaqstannyń mal sharýashylyǵy salasy turaqty ósimdi kórsetip otyr. Osy jyldyń 11 aıynda ónim óndirý kólemi 3,3%-ǵa artyp, 3,8 trln teńgeni qurady.
● Іri qara mal basy 2,9%-ǵa (9 mln bas), usaq mal basy 4%-ǵa (23,6 mln bas), jylqy 8,3%-ǵa (4 mln bas), túıe 5,3%-ǵa (277,6 myń bas), sondaı-aq qus 9,5%-ǵa (54 mln bas) ósti.
● Azyq-túlik óndirisiniń kólemi 1,9%-ǵa ósip, 2,9 trln teńgeni qurady. Atap aıtqanda, sary maı óndirisi 18,4%-ǵa (28,7 myń tonna), irimshik pen súzbe óndirisi 9,3%-ǵa (39,8 myń tonna), óńdelgen sút óndirisi 3%-ǵa (548,1 myń tonna), shujyq ónimderiniń óndirisi 1,9%-ǵa (61,4 myń tonna), ósimdik maıy óndirisi 1%-ǵa (609,4 myń tonna) ulǵaıdy.
● Áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalar arqyly AÓK salasyndaǵy iri ónerkásip jobalaryn iske asyrý boıynsha Soltústik Qazaqstan oblysynyń tájirıbesin basqa óńirlerge taratý maqsatynda aýqymdy jumys bastaldy.
Atalǵan maqsattarǵa 100 mlrd teńge bólindi, bul 65 taýarly sút fermasynyń qurylysyn qarjylandyrýǵa jáne sút óndirý kólemin keminde 373 myń tonnaǵa ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. 2024 jyly baǵdarlamany iske asyrýǵa qosymsha 100 mlrd teńge baǵyttaý josparlanyp otyr.
Soltústik Qazaqstan oblysynda Aqqaıyń aýdanynda 400 mal basyna arnalǵan jańa sút fermasy iske qosyldy. Jobaǵa 1,2 mlrd teńge salyndy. Fermany iske qosý «Soltústik» ÁKK arqyly jeńildetilgen qarjylandyrý boıynsha pılottyq jobanyń arqasynda múmkin boldy.
● Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha aýyl sharýashylyǵy kooperatsııasyn damytý arqyly «Aýyl amanaty» atty aýyl halqynyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasyn aýqymdy túrde iske asyrý bastaldy. 2023 jyly bul maqsattarǵa 100 mlrd teńge bólindi. Nátıjesinde 17 myń shaǵyn nesıe berý josparlanyp otyr, bul 18 myńǵa jýyq jańa jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi. Jalpy búginde shamamen 69,4 mlrd teńge somaǵa 11,3 myń shaǵyn nesıe berildi.
Búgingi tańda joba aıasynda elimizdiń barlyq oblysynda jeke qosalqy sharýashylyqtardy, sharýa jáne fermer qojalyqtaryn, sondaı-aq qaıta óńdeý kásiporyndaryn biriktiretin 400-den astam aýyl sharýashylyǵy kooperatıvi quryldy.
● Paıdalanylmaı jatqan jáne zańnama talaptaryn buza otyryp berilgen aýyl sharýashylyǵy jerlerin qaıtarý boıynsha jumys jalǵasýda. 2023 jyly memleketke 4,6 mln ga, al 2022 jyldyń basynan beri 10 mln ga qaıtaryldy. Jaıylymdyq jerlerdiń jetispeýshiligi máselesiniń ózektiligin eskere otyryp, qaıtarylǵan jerler tıisti eldi mekenderge bekitý arqyly basym tártippen sharýalardyń paıdasyna beriledi.
Abaı oblysynyń Kókpekti aýdanynda 1 543 ga alqapta sýarý júıeleriniń qurylysy aıaqtaldy, 960 ga dándi daqyldardy sýarýǵa arnalǵan 17 mashına ornatyldy. Jobanyń jalpy quny 1,5 mlrd teńgeni qurady.
● Memlekettik qoldaýdyń arqasynda salaǵa salynyp jatqan ınvestıtsııalar kólemi artyp keledi. 2023 jyldyń basynan bastap otandyq AÓK-te 164,5 mlrd teńgege 207 ınvestıtsııalyq joba iske qosyldy.
– Qostanaı oblysynda jylyna qýattylyǵy 40 tonna qurǵaq saýmal óndirisi iske qosyldy. Jobanyń jalpy quny 10 mlrd teńgeni qurady;
– Sonymen qatar Qostanaı oblysynda Arbel Bakliyat túrik kompanııasy táýligine 1 000 tonnaǵa deıin burshaq daqyldary óndirisiniń tolyq tsıkli jobasyn iske asyrdy. Birinshi kezeńdegi ınvestıtsııalar kólemi 4 mlrd teńgeni quraıdy, keıinnen 9,4 mlrd teńgege deıin ulǵaıtylmaq;
– Soltústik Qazaqstan oblysynda 4-shi býynǵa jatatyn jańa ınnovatsııalyq jylyjaı iske qosyldy, onda jylyna 3 myń tonnaǵa jýyq qyzanaq, qııar jáne salat jınaý josparlanyp otyr. Jobanyń quny – 7,2 mlrd teńge;
– Aqmola oblysynda shveıtsarııalyq Buhler kontsernimen birlestikte quny 2,5 mlrd teńgeden asatyn glıýtensiz suly úlpegi óndirisi boıynsha joba iske asyryldy. Zaýyttyń qýaty – saǵatyna 2 tonna. Kásiporynda shıkizatty qabyldaý, keptirý, tazartý jáne saqtaý aımaqtary bar;
– Pavlodar oblysynda 10 myń tonna ónimge arnalǵan kókónis qoımasy iske qosyldy, joba 1,8 mlrd teńgege baǵalanyp otyr;
Pavlodar oblysynda bıyl syıymdylyǵy 65 myń tonna bolatyn 6 kókónis qoımasy iske qosyldy.
– Shyǵys Qazaqstan oblysynda qýaty 12 myń tonna astyq qoımasynyń qurylysy aıaqtaldy, jobanyń quny – 1,2 mlrd teńge.
– Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy eń iri «Emc agro» JShS et kombınaty jylyna 15 myń tonna daıyn ónim óndire bastady. Jobanyń jalpy somasy – 11,5 mlrd teńge.
Jalpy 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha respýblıkanyń aýyl sharýashylyǵyna 855 mlrd teńge (ótken jylǵy deńgeıden 11%-ǵa artyq), al azyq-túlik óndirisine 130 mlrd teńge (ósim – 9,5%) tartyldy.
● Agroónerkásip keshenin sýbsıdııalaýǵa barlyq kózderden shamamen 500 mlrd teńge bólindi.
● Sýbsıdııalaý júıesi reformalandy. Qaǵıdalardyń barlyǵyna Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmettiń jemqorlyq táýekelderin tómendetýge baǵyttalǵan usynystary negizinde naqty ózgerister engizildi.
● Sýbsıdııalaýdyń biryńǵaı memlekettik aqparattyq júıesi engizildi – ol fermerler úshin tegin jáne barlyq memlekettik derekter bazasymen ıntegratsııalanǵan. Onyń aıasynda shaǵyn jáne orta sharýashylyqtardyń sýbsıdııalarǵa qoljetimdiligin qamtamasyz etý úshin «kútý paraqtary» engizildi.
● Alǵash ret sýbsıdııalaýdyń jalpy qaǵıdalaryna fermerler jylyjaılaryna maýsymaralyq kezeńde jabyq topyraqta kókónis ósirýge jumsalatyn elektr energııasy, gaz jáne kómir shyǵyndaryn sýbsıdııalaýǵa múmkindik beretin norma engizildi. Jeltoqsan aıynyń sońynda Túrkistan oblysynda fermerler jylyjaılaryna sýbsıdııa berile bastady.
2023 jyly Túrkistan oblysynda qarqyndy baý-baqsha alqaptary 5 405 ga-ǵa deıin ulǵaıdy. Jańa tehnologııalardy engizýdiń arqasynda ónimdilik bes esege – 60-70 tsentnerden 300-350-ge deıin ósti.
● Turaqtandyrý qorlarynda kókónis qorlaryn qalyptastyrý, óndirýshilermen memorandýmdarǵa qol qoıý jáne memlekettik qoldaý sharalarynyń arqasynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderi baǵasynyń ósýi turaqtandyryldy. 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha azyq-túlik ınflıatsııasynyń deńgeıi 7,5%-dy qurady.
● «Báıterek» UBH» AQ jelisi boıynsha AÓK nysandaryna nesıe berýge 461,6 mlrd teńge, onyń ishinde «Agrarlyq nesıe korporatsııa» AQ arqyly 318,6 mlrd teńge jáne «QazAgroQarjy» AQ arqyly 143 mlrd teńge baǵyttaldy.
Shemonaıha aýdanyndaǵy «Rýlıha» sharýa qojalyǵy «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ nesıesiniń arqasynda jaqsy sút beretin golshtın tuqymynan 600 sıyr satyp aldy. Ár sıyr táýligine maılylyǵy 4,5% 30 lıtrden astam sút beredi.
«Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ qarajaty esebinen Qostanaı oblysynda syıymdylyǵy 6 myń tonna kókónis qoımasy iske qosyldy. Qoımalar zamanaýı salqyndatý jáne jeldetý qondyrǵylarymen jabdyqtalǵan.
● Bıylǵy aýa raıynyń qolaısyzdyǵyn eskere otyryp, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Úkimet otandyq fermerlerge qosymsha qoldaý kórsetý jóninde birqatar sharalardy qabyldady:
– Úkimet Jambyl oblysyndaǵy qurǵaqshylyqtan zardap shekken fermerlerge keltirilgen zalaldy óteýge 3,7 mlrd teńgeden astam qarajat bóldi.
– Bıdaıdy keptirý úshin 62,5 myń tonna kóleminde jeńildikpen dızel otyny bólinip, onyń lıtri 250 teńgege berildi, bul naryqtan 15%-ǵa tómen;
– «Báıterek» holdınginiń qarjy ınstıtýttary taýar óndirýshilerge qatysty aıyppul sanktsııalaryn qoldanbaı, nesıeler men qaryzdardy uzartýdy júzege asyrýda;
– fermerler úshin naryqtyq deńgeıde 3-sanattaǵy bıdaı úshin 120 myń teńge jáne 4-sanattaǵy bıdaı úshin 105 myń teńge mólsherinde baǵa belgilendi;
– Úkimet rezervinen 31,3 mlrd teńge bólindi, olar 350 myń tonna bıdaıdy tikeleı satyp alýǵa jumsalmaq;
– 400 myń tonnaǵa jýyq kólemde jumsaq bıdaıdyń tuqym qory qalyptasady.
Osylaısha, 2023 jyly aýyl sharýashylyǵy salasyn damytýǵa jáne qoldaýǵa memleket shamamen 1,2 trln teńge qarajat bóldi. Jalpy qabyldanǵan sharalar fermerlerdiń qarjylyq jaǵdaıyn jaqsartady jáne olarǵa 2024 jylǵy egis naýqanyna ýaqytyly daıyndalýǵa múmkindik beredi.
