Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy: Prezıdent byltyr qaı baǵyttarǵa nazar aýdardy
ASTANA. KAZINFORM – Byltyr 7 aqpanda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysyn ótkizip, Oljas Bektenov tizginin ustaǵan quramnyń aldyna 10 mindet qoıǵan bolatyn. Búgingi materıalda sol 10 baǵyttyń qaısysynda alǵa jylý, qaısysynda kerý ketý bar ekenin taldap kóremiz.
Prezıdent 2029 jylǵa qaraı ekonomıkanyń kólemin 450 mıllıard dollarǵa jetkizýdi meje etip belgiledi. Al oǵan qol jetkizý úshin eldiń jalpy ishki ónimi jyl saıyn keminde 6%-ǵa ósýi kerek ekenin basa aıtty. 2024 jyldyń 11 aıyndaǵy qorytyndyǵa súıensek, jalpy ishki ónimniń ósimi 4,4% ǵana bolǵan. Demek, JІÓ-ni jyl saıyn 6%-ǵa ósirý degen tapsyrma byltyr oryndalǵan joq.
- Sondaı-aq makroekonomıkalyq kórsetkishtermen qatar, halyqtyń naqty tabysy da qarqyndy túrde artýy kerek, - degen bolatyn Qasym-Jomart Toqaev.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimeti boıynsha, 2024 jyldyń III toqsanynda Qazaqstan halqynyń orta eseppen jan basyna shaqqandaǵy ataýly aqshalaı tabysy aıyna 210 840 teńge bolǵan. Bul - 2023 jylǵy III toqsanmen salystyrǵanda 12,3% joǵary kórinedi. Inflıatsııany eskersek, halyqtyń aqshalaı tabysy naqty mánde 3,6% artqan degen sóz. 3,6 paıyzdy «qarqyndy túrde artý» dep aıtý orynsyz bolar. Degenmen, az da bolsa ósim bar.
BІRІNShІ. Bıýdjet pen salyq saıasatynyń tıimdiligin arttyrý
Memleket basshysy keıingi bes jyl ishinde bıýdjet tapshylyǵy 11 trıllıon teńgeden asyp ketkenin aıtyp, Úkimettiń qarjy-ekonomıkalyq blogyna bıýdjetti saýatty boljaýdy tapsyrǵan.
«2025–2027 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» Zańda bıýdjet tapshylyǵy 10 trln 999 mlrd 700 mln teńge dep belgilengen. Demek, bıyl da bıýdjet tapshylyǵy 11 trln teńge kóleminde bolady degen sóz. Muny bıýdjet tapshylyǵyn birden azaıtpasaq ta, ary qaraı ósýine jol bermeımiz degen jospar dep qaraýǵa bolady.
Qarjy mınıstrliginiń Ulttyq qordaǵy túsimder jáne ony paıdalaný týraly 2025 jyldyń 1 qańtaryndaǵy esebine sensek, bıýdjet shyǵyndaryna qordan 5,6 trln teńge alynǵan. Buǵan qosa, shilde aıynda Ulttyq qordyń 467,4 mlrd teńgesin «QazAtomÓnerkásip» aktsııasyna salynǵanyn eskersek, bir jylda «bolashaqtyń qajysynan» 6,1 trln teńgedeı aqsha alyndy degen sóz.
Prezıdent salyq kodeksin ázirleý jumystaryn da qatań synaǵan edi.
- Qazaqstanda túpki máni ózgerip ketken qosylǵan qun salyǵynyń ózin reformalaý qajet. Ony 12 paıyzdan 16 paıyzǵa deıin kóterý máseleni sheshpeıdi. Bul qadam elimizdiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyna da keri áser etýi múmkin, - degen bolatyn.
Premer-mınıstr Oljas Bektenov 23 qańtarda sarapshylarmen kezdesip, Salyq jáne Bıýdjet kodeksterin ázirleý máselesin talqylady. Osy basqosýda mınıstrler kabınetiniń qarjy-ekonomıkalyq blogy qosylǵan qun salyǵyn 20%-ǵa deıin kóterýdi usynyp otyrǵany málim boldy. Onyń ústine, qosylǵan qun salyǵyn tóleıtin kásipkerler men kásiporyndardyń qataryn kóbeıtý úshin jyldyń eń tómengi shekti 79 mln teńgeden 15 mln teńgege deıin túsirý kózdelip otyr. Qoldanystaǵy bıýdjet zańynda bıylǵy salyq kirisi - 15,1 trln teńge, shyǵysy - 25,1 trln dep belgilengen. Jańa salyq kodeksi sońǵy usynystar negizinde qabyldansa, bul - jyl aıaǵyna bıýdjetke salyqtan taǵy 7,5 trln teńge túsedi degen esep. Bul Ulttyq qordan 2024 jylǵydaı kóp qarajat almaýǵa múmkindik beredi.
Bul usynysty jaqtaıtyn sarapshylar eldegi iri salyq tóleýshilerdiń kóbi qoldanystaǵy salyq zańnamasynyń sańylaýlaryn paıdalanyp, óz bıznesin bytyratyp, bólshektep tastaǵanyn alǵa tartady. Osynyń arqasynda iri salyq tólemin aınalyp ótip júrgen bolýy múmkin. Endeshe shara bıznesin bytyratyp bólshekteý arqyly úlken salyqtan jaltaryp júrgenderdi tártipke keltiredi degen úmit bar.
EKІNShІ. Jańa ınvestıtsııalyq kezeń
Qasym-Jomart Toqaev negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııanyń ishki jalpy ónimge shaqqandaǵy úlesi azaıyp bara jatqanyna alańdaıtynyn bildirgen edi. Resmı statıstıkaǵa súıensek, 2024 jyly bul kórsetkish 19 trln 375 mlrd teńge bolyp, 2023 jylǵy kezeńmen salystyrǵanda 7,5% artqan. Deı turǵanmen, Atyraý (-28,1%), Aqtóbe (-13,4%), Aqmola (-8,9%), Jambyl (-6,1%), Mańǵystaý (-4,4%) jáne Ulytaý (-3,5%) oblystarynda ınvestıtsııa kólemi azaıa túsken.
- Ákimder ınvestıtsııa tartýdyń ornyna eski ádetke salyp, bıýdjet qarajatyna senip otyrady, - degen bolatyn Memleket basshysy.
Atalǵan oblystardyń basshylary osy aıtylǵan synnan qorytyndy shyǵara almaǵanyn resmı statıstıkanyń ózi aıtyp tur.
Úkimet Prezıdenttiń Ulttyq ınfraqurylym josparyn bekitý týraly tapsyrmasyn 2024 jylǵy shildeniń aıaǵynda oryndap bitirdi.
Memlekettik baǵdarlama 204 negizgi jobany qamtıdy. Onyń ishinde energetıka ınfraqurylymyn damytýǵa arnalǵan 46 joba, kólik ınfraqurylymyna baǵyttalǵan 59 joba, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý ınfraqurylymyna 89 joba, tsıfrlyq ınfraqurylymǵa 10 joba ázirlengen.
Osy 204 jobany 2029 jylǵa deıin iski asyryp shyǵý úshin 40,1 trln teńge qajet. Úkimet onyń 1 trln teńgesin respýblıkalyq bıýdjetten, 500 mlrd teńgesin Ulttyq qordan, 2 trln teńgesin ákimdikterdiń bıýdjetinen, qalǵan 36,6 trln teńgesin bıýdjetten tys qarajattan, ıaǵnı ınvestorlardan tartpaqshy. Mundaı jospardy qaǵaz kótergenmen, Qazaqstan ekonomıkasynyń shynaıy jaǵdaıy qanshalyqty kótere alatynyn ýaqyt kórsetedi.
- Elden zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi qaıtarý ınvestıtsııanyń taǵy bir qaınar kózi bolýǵa tıis, - degen edi Qasym-Jomart Toqaev.
Aıta ketsek, Qazaqstanǵa quny 1,09 trln teńge aktıvter qaıtarylyp, qarajatty Qazaqstan ekonomıkasyna qaıta ınvestıtsııalaý baǵytynda jalpy somasy 30 mlrd teńge bolatyn ınvestıtsııalyq jobalar iske asyryla bastaǵany habarlandy.
ÚShІNShІ. Memlekettik satyp alý júıesin reformalaý
2024 jyldyń shildesinde qoldanystaǵy memlekettik satyp alý týraly zań kúshin joıyp, 2025 jyldyń qańtarynan bastap jańa zań qoldanysqa engizildi.
Jańartylǵan zańnyń arqasynda konkýrs ótkizý merzimi qysqartyldy. Naqty aıtsaq, konkýrstardyń qujattamasyn talqylaý 5 jumys kúninen 2 jumys kúnine deıin; ótinimderdi qabyldaý 15 kúnnen 5 kúnge deıin; ótinimderdi qaraý jáne qorytyndylaý 10 kúnnen 3 jumys kúnge deıin azaıdy.
Sondaı-aq qurylysqa baılanysty memlekettik satyp alý úderisine qoǵamdyq monıtorıng engizilip jatyr. Jumysty oryndaý kesteleri, sharttardyń oryndalýy týraly esepter jarııalanyp otyrady degen meje bar.
Al satyp alý qorytyndysyna shaǵymdanýdyń jańa tártibi túsken shaǵymdardy satyp alýdy uıymdastyrýshynyń ózi qaraýǵa múmkindik beredi.
Sonymen birge 100 AEK (39,2 myń teńge) deıingi taýarlardy, 500 AEK (1,9 mln teńge) deıingi jumystar men qyzmetterdi bir kózden alý quqyǵy engizildi. Aýyl ákimdikterine bir kózden satyp alýdyń shekti mólsheri 3 000 AEK-ten 4 000 AEK-ke (15,7 mln teńge) deıin ulǵaıtyldy.
Memleket basshysy úleskerlik qurylystaǵy zańsyzdyqtardy joıýdy tapsyrǵan. 2024 jyldyń aıaǵynda Májilis depýtattary úleskerlik qurylysty retteıtin zań jobasyn birinshi oqylymda maquldady.
Zań jobasynyń qazirgi redaktsııasynda úleskerlerdiń quqyǵyn qorǵaý úshin aldyn ala shart jasaýǵa, ınvestıtsııa men brondaýǵa, aldyn ala kelisimsharttar jasasýǵa tyıym salý tetikteri naqtylanǵan.
Mysaly, salynyp jatqan úıdi ákimdiktiń ruqsatynsyz nemese Birińǵaı operatordyń kepildigi bolmaǵan jaǵdaıda jarnamalaýǵa, ekinshi deńgeıli bankterden ıpoteka rásimdeýge tyıym salynady.
Al úleskerlerdiń aqshasyn zańsyz tartqany jáne jarnama taratqany úshin 2000 AEK-ke deıin (7,9 mln teńge) aıyppul salý kózdelgen.
Ónerkásip jáne qurylys mınıstrliginiń málimeti boıynsha, elimizde úleskerlik qurylys negizinde salynyp jatqan 51 problemaly nysan bar.
Sondaı-aq Memleket basshysy aqshaǵa tsıfrlyq teńge arqyly en salý arqyly memleket qarajaty qalaı ıgerilip jatqanyn qadaǵalaý týraly tapsyrma bergen bolatyn. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi Úkimetpen, Ulttyq bankpen birge bul jobany jol salasyna masshtabtaý týraly sheshim qabyldaǵan. Pılottyq joba avtomobıl joly men temirjol salýǵa, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy men mal satyp alý salasyna, jekelegen aımaqtar men nysandarda synaqtan ótti.
- Mehanızm qazirdiń ózinde jumys isteı bastady. Alǵashqy tsıfrlyq teńgeler jetkizýshiler men merdigerlerge jiberildi. Osylaısha, Qaraǵandy oblysynda «Dostyq-Moıynty» temirjolyn salý sheńberinde 164 mıllıard teńge, Atyraý oblysynda «Muqyr-Kulsary» avtojolyn jóndeýge 100 mıllıon tsıfrlyq teńge bólindi, - dep jazady agenttiktiń resmı saıty.
TÓRTІNShІ. Ekonomıkany keshendi túrde yryqtandyrý
Byltyr Prezıdent tapsyrmasy boıynsha Ekonomıkany yryqtandyrý (lıberalızatsııa) týraly Jarlyq kúshine endi.
Bul qujat 2027 jylǵa deıin kvazımemlekettik kompanııa qurýǵa moratorıı engizdi. Quzyrly organdar 2024 jylǵy 31 jeltoqsanǵa deıin respýblıkalyq jáne jergilikti deńgeıdegi barlyq memlekettik jáne kvazımemlekettik aktıvterge revızııa júrgizýge mindettelgen bolatyn.
Osy Jarlyq aıasynda qurylǵan Ulttyq jekeshelendirý keńsesi maýsymda alǵashqy otyrysyn ótkizdi.
Yryqtandyrý sharalary otyn-energetıka keshenin de qamtıtyn túri bar. Qazir qoǵam arasynda benzın men dızel baǵasyn memlekettik retteýden bas tartý máselesi talqylanyp jatyr.
Biraq talqylaýǵa shyǵarylǵan qujatta baǵany memlekettik retteýden ketýdiń naqty algorıtmi kórsetilmegen.
- Energetıka mınıstrligi baǵa belgileýdiń turaqty modeli saıasatyna kóshýde. Ol suranys pen usynys arasyndaǵy naryqtyq teńgerimdi qurýǵa, otyn tapshylyǵyn joıýǵa, munaı óńdeý salasyn jańǵyrtýdy yntalandyrýǵa, jańa jumys oryndaryn qurýǵa jáne uzaq merzimdi ınvestıtsııalardy tartýǵa baǵyttalǵan, - degen málimet qana bar.
BESІNShІ. Óndiristiń damýyna tyń serpin berý
2024 jyly quny 1,3 trln teńgege jýyq 180 ınvestıtsııalyq jobany engizý josparlanǵan bolatyn.
Jyl boıynda júrgizilgen geologııalyq jumystardyń arqasynda 17 ken orny memlekettik tirkeýge alyndy. Onyń ishinde altyn, kúmis, mys, myrysh, temir, qorǵasyn, volfram, hrom, molıbden, marganets kenishteri bar.
Sondaı aq bıyl alǵash ret 1 mlrd 776,5 mln tekshe metr gaz qory bar 6 ken orny memlekettik esepke qoıyldy.
«Samuryq-Qazyna» qoryna kiretin jáne basqa da iri jer qoınaýyn paıdalanýshylar qazaqstandyq óndirýshilermen 765 mlrd teńgeniń uzaqmerzimdi sharttaryn, ofteık-kelisimsharttar jasasty.
Munaı-gaz salasynda barlyq satyp alýdyń 65%-y Teńizshevroıl, Qarashyǵanaq Petroleým Opereıtıng, NCOC operatorlaryna tıesili. Olar satyp alatyn taýar men qyzmettiń 75%-yn otandyq óndirýshilerden alǵyzý jónindegi kelissózder júrip jatyr.
ALTYNShY. Agroónerkásip keshenin damytý jáne sý resýrstaryn únemdep paıdalaný
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev kóktemgi egis naýqany men kúzgi jıyn-teringe jeńildikpen beriletin nesıeni úsh jylda 1,5 trıllıon teńgege deıin arttyrý kerektigin aıtqan edi.
- Investıtsııalyq jobalarǵa bólinetin jeńildetilgen nesıeni 800 mıllıard teńgege jetkizý qajet. Jeńildikpen lızıng berýge jyl saıyn keminde 450 mıllıard teńge bólinýge tıis. Sonda ár jyl saıyn aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń 10 paıyzy jańaryp otyrady. Bul sharalar aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónimin 2 ese arttyrýǵa jol ashady, - degen bolatyn.
Al Úkimettiń salaǵa jasaǵan jyldyq qorytyndysynda kóktemgi egis naýqany men kúzgi jıyn-teringe 570 mlrd teńge bólingenin kórýge bolady. 2025 jyly taǵy 700 mlrd teńge bólý kózdelip otyr.
Byltyrǵy otyrysta Memleket basshysy úsh jyl ishinde agroónerkásip salasyndaǵy óńdelgen ónimniń úlesin 70%-paıyzǵa jetkizý týraly mindet áli oryndalmaı jatqanyn aıtqan bolatyn. Naqty aıtsaq, 2024 jyly bul kórsetkish 40%-ǵa jetýi kerek edi. Úkimettiń jyldyq qorytyndysynda bul kórsetkish týraly eshteńe aıtylmaǵan.
JETІNShІ. Kommýnaldyq-energetıkalyq sektordy jańǵyrtý
Ótken aptada ǵana energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq salasyn jańǵyrtýdyń ulttyq jobasy qalaı iske asyrylyp jatqany týraly baspasóz máslıhaty ótti.
Vıtse-premer Qanat Bozymbaevtyń sózinshe, ulttyq joba eki negizgi bloktan turady. Birinshisi — aldaǵy bes jyl ishinde 7 300 megavatqa jýyq qamtamasyz etip, generatsııalaý. Oǵan 6 trln teńgeden astam qarjy jumsalady.
Jobanyń ekinshi bóligi — kommýnaldyq jelilerdi jańǵyrtý. Mundaǵy ınvestıtsııalardyń jalpy somasy shamamen 6,8 trıllıon teńge bolady. Ol aqshaǵa 86 myń shaqyrym kommýnaldyq jelini jańartyp, jańǵyrtý jáne damytý kózdelgen.
Osy ulttyq joba aıasynda Qazaqstanda óndirilmeıtin taýarlardyń óndirisin jolǵa qoıý úshin 27 zaýyt pen fabrıka salý josparlanǵan. Ol jobalarǵa Germanııanyń, Túrkııanyń, Reseı men Qytaıdyń ınvestorlary qyzyǵýshylyq tanytqan.
SEGІZІNShІ. Kólik logıstıkasynyń áleýetin arttyrý
2024 jyly memlekettik baǵdarlama aıasynda 12 myń shaqyrym avtomobıl joldaryn jóndeý jáne salý jumysy bastaldy. Onyń 7 myń shaqyrymy jyl sońyna deıin aıaqtalýy kerek bolǵan. Onyń ishindeQaraǵandy – Almaty (879 km) avtojolyn rekonstrýktsııalaý, Taldyqorǵan – Óskemen (768 km) tas jolyn rekonstrýktsııalaý jobalary, Aqtóbe – Qandyaǵash (96 km) ýchaskesindegi jumystar, Atyraý – Astrahan (212 km) avtomobıl jolyn rekonstrýktsııalaý jobasy aıaqtaldy.
Sondaı-aq, byltyr 1 401 shaqyrym temirjol jóndeldi, 143 jolaýshylar vagony, 185 lokomotıv pen 1,5 myń júk vagony jańartyldy. Almaty men Qyzylorda áýejaılarynda jańa jolaýshylar termınaldary paıdalanýǵa berildi. Sonyń arqasynda termınaldardyń ótkizý qabileti Almatyda 6 ese, Qyzylordada 7 ese ósti. Al Astana, Aqtóbe, Shymkent, Qaraǵandy, Jezqazǵan, Aqtaý jáne Pavlodar áýejaılaryndaǵy ushý-qoný jolaqtary jóndeldi.
Túrkistan oblysyndaǵy 840 metrlik Shaqpaq baba týnneliniń, 1,3 shaqyrymdyq Ertis kópiriniń, Shamalǵan stansasyndaǵy jolaıryqtyń salynyp bitýi eldiń kólik-logıstıkalyq áleýetin arttyra tústi.
2024 jyldyń 11 aıynda Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty arqyly ótetin júk tasymalynyń kólemi 63% ósip, 4,1 mln tonnaǵa jetken.
TOǴYZYNShY. Ekonomıkany tsıfrlandyra túsý, jasandy ıntellekt tehnologııasyn keńinen qoldaný
Qasym-Jomart Toqaev bul baǵytta Digital Nomad Residency arnaıy baǵdarlamasyn iske qosýdy tapsyrdy. Sol tapsyrma aıasynda 1 qarashada Neo Nomad vızasy iske qosyldy. Úsh aıdyń ishinde tek 1 adam ǵana osy vızany rásimdegeni málim boldy. Ol – energetıka jáne qarjy salasyndaǵy túrkııalyq sarapshy Sertach Iener.
Jalpy byltyr QR-kod kómegimen 8 mln astam qol qoıylyp, Digital ID júıesi arqyly 18 mln astam sáıkestendirý júrgizilgen. Qazaqstannyń eGov jasandy ıntellekt tehnologııasyn Tájikstan, Togo, Serra-Leone sııaqty elder ózderine beıimdep paıdalanýǵa kiristi.
2024 jyly eldegi IT kompanııalardyń sany 18 683-ke jetti.
Al «Astana Hub» halyqaralyq tehnologııa parkine tirkelgen 1 102 qazaqstandyq jáne 437 sheteldik kompanııanyń jalpy tabysy 1,2 trln teńgege jetken. Sonyń ishinde eksporttan 140 mlrd teńge túsken.
Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrliginiń quramynan Jasandy ıntellekt komıteti quryldy.
Sonymen qatar 2024-2029 jyldarǵa arnalǵan JI damytý tujyrymdamasy bekitilip, JI týraly zań jobasy ázirlendi.
ONYNShY. Áleýmettik sala
- Reforma júrgizgen kezde áleýmettik kómektiń kimge jáne qalaı beriletinin túgel qaıta qaraý qajet. Bólingen qarjyny barynsha tıimdi jumsap, ony shyn máninde kómekke muqtaj adamǵa berý kerek, - degen bolatyn Prezıdent.
2024 jyly áleýmettik tólemderge 5,3 trln teńge bólindi. Bul - jyldyq bıýdjet shyǵynynyń 22%-yna teń. Bul aqshany 2,4 mln zeınetker men 2,1 mln túrli áleýmettik tólem alýshylar ıgiligine jaratqan.
Úkimettiń bir jyldaǵy jumysyna Memleket basshysy «Ana tili» gazetine bergen suhbatynda baǵa berdi.
- Úkimettiń mindeti – ekonomıkanyń ósimin qamtamasyz etý jáne azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartý. Jalpy alǵanda, Mınıstrler kabıneti bul mindetin oryndap otyr. Ekonomıkany ártaraptandyrý, óńdeý ónerkásibin damytý, ınfraqurylymdy jańǵyrtý sııaqty baǵyttar boıynsha byltyr atqarylǵan jumystyń nátıjeleri jaman emes. Alaıda bári minsiz deýge kelmeıdi, problemalar da bar. Men mınıstrlerden neǵurlym tıimdi jumys isteýdi jáne sheshim qabyldaǵanda batyl bolýdy únemi talap etemin, - dedi Prezıdent.
Qarasha aıynda ulttyq valıýtaǵa shaqqandaǵy dollar baǵamynyń 500 dollarlyq mejeden erkin asýy rasymen Úkimettiń qarjy-ekonomıkalyq blogy álsiz jumys istep jatqanyn kórsetti. Oǵan deıin Ulttyq qordan alynatyn transferttiń kólemi pandemııa kezindegi alymdardan asyp túsken bolatyn.
Onyń aldynda ǵana Premer-mınıstrdiń orynbasary – Ulttyq ekonomıka mınıstri bolǵan Nurlan Baıbazarov qyzmetinen alynyp, ornyna Serik Jumanǵarın kelgen edi.
Al 9 qańtarda Erlan Sársembaev Ádilet mınıstri bolyp taǵaıyndaldy.
- Ashyǵyn aıtsam, ekonomıst basshylardyń qazirgi jumysyn ortasha dep baǵalaımyn. Olar halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń tilimen ádemi sóıleıdi, alaıda naqty nátıjesi bar sharýa shamaly bolyp tur. Qazir óńirlerdegi ahýaldy jáne ekonomıkanyń is júzinde qalaı jumys isteıtinin jaqsy biletin, ıaǵnı jergilikti jerde eńbek etip, ysylǵan mamandar qajet, - degen edi Qasym-Jomart Toqaev atalǵan suhbatta.
Serik Jumanǵarın bastaǵan bloktyń osy mejeden qanshalyqty shyǵa alatynyn ýaqyt kórsetedi.
Aıta keteıik, 28 qańtarda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótedi.