Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy: basym baǵyttar aıqyndaldy
ASTANA. KAZINFORM – Іri ınfraqurylymdyq jobalar, tsıfrlandyrý jáne jasandy ıntellekt, ıadrolyq energetıkany damytý, agroónerkásip keshenin nyǵaıtý jáne ınvestıtsııa tartý máseleleri – Prezıdent aıqyndap bergen el damýyndaǵy basty baǵyttar.
Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda sóılegen sózinde Memleket basshysy jalpy el ekonomıkasynda ósim de, túıtkildi máseleler de baryn ataı kele, álem ekonomıkasynda tarıftik tartystar men sanktsııalyq teketirester bolyp jatqanyn, bul úderistiń saldary aýyr bolýy múmkin ekenin aıtty.
Osyndaı jaǵdaıda Úkimet qanshalyqty qıyn bolsa da, jappaı únemdeýge kóship, bıýdjet qarjysyn tek asa ózekti máselelerdi sheshýge jumsaýy keregin eskertti. El ekonomıkasyn turalap qalýdan saqtap, ornyqty damýdy qamtamasyz etý úshin kúrdeli sheshimder qabyldaýy keregin jáne eń bastysy sol sheshimderdi iske asyrýǵa tıis ekenin eske saldy.
Investıtsııalyq ahýaldy jaqsartý
Sońǵy jyldary Úkimettiń aldyna qoıylǵan mańyzdy ári júzege asýy aýadaı qajet mindet – ekonomıkany ártaraptandyrý. Áýelde shıkizat satýǵa qurylǵan ekonomıkalyq júıeni ózgertý, árıne, ońaı emes. Dese de, qolaıly ınvestıtsııalyq ahýal jasaý arqyly múlde jańa saladaǵy «oıynshylardy» tartýǵa bolady.
Osy oraıda Memleket basshysy elge ınvestıtsııa tartý salasynda birqatar kemshilikter baryn synǵa aldy.
— Investıtsııalyq jobalardy ázirleý barysynda vedomstvoaralyq úılestirýge áli de kóp ýaqyt ketedi. Úkimet basy artyq bıýrokratııadan arylyp, jedel jumys isteýi kerek. Memlekettik qyzmetshilerdiń qulyqsyzdyǵy jáne jaýapkershilik alýdan taısalýy kelisý rásimderi men sheshim qabyldaýdyń tym uzaqqa sozylýyna sebep bolyp otyr. Muny ashyq aıtqan abzal. Úkimet ınvestıtsııa salasyndaǵy jumysty kúsheıtýi qajet. Basqa jol joq. Áıtpese, ınvestıtsııa naryǵyndaǵy básekelestik qyzyp turǵan kezeńde zaman aǵymynan kesh qalamyz. Bizge sapaly ınvestıtsııa qajet ekeni anyq. Ozyq tehnologııaǵa negizdelgen jáne syrtqy naryqqa arnalǵan jobalardy ádette shetel ınvestorlary usynady... Qazir bıýdjet tapshylyǵy bar ekenin bilesizder. Sondyqtan sapaly ınvestıtsııa ákeletin jaýapkershiligi joǵary ınvestorlarǵa qosymsha jeńildikter berý máselesin qarastyrǵan jón, - dedi Prezıdent.
Sondaı-aq ınvestıtsııa kólemin arttyrý úshin naqty tapsyrma berildi.
— Úkimet ınvestordy izdeýge, qoldaýǵa jáne qorǵaýǵa qatysty jumystyń bárin júıeli júrgizetin birtutas ekojúıe qurýy qajet. Bul jumys barlyq deńgeıde, ıaǵnı aımaqta, ortalyqta jáne shetelde birdeı atqarylýy kerek. Osy oraıda sheteldik jáne otandyq ınvestorlarǵa qatysty ustanym birdeı bolýy qajet. Memlekettiń qoldaýyna ıe bolǵan kompanııalarǵa tıisti talap qoıylýy kerek. Olar jumys oryndaryn saqtaýǵa, óndiristi jańǵyrtýǵa tıis. Sonymen birge ekologııa talaptaryn múltiksiz oryndaýǵa mindetti, - dedi Memleket basshysy.
Únemdeýge úndeý, tarıf saıasaty
Energııany, tirshilikke qajetti resýrstardy únemdeý buǵan deıin túrli deńgeıde aıtylyp keledi. Biraq endi elimizde naqty tarıf saıasaty qolǵa alynatyn syńaıly.
— Energetıkalyq jáne kommýnaldyq nysandardyń jumysyn jańa standarttarǵa jedel túrde kóshirý kerek. Úkimet jańa tarıf saıasatyn júzege asyrýdy jalǵastyrýǵa tıis. Tarıfter naryq talaptaryna saı bolmasa, elektr energııasymen, jylýmen jáne sýmen úzdiksiz qamtamasyz etý múmkin emes. TMD elderiniń bárinde derlik elektr energııasynyń, gazdyń jáne munaı ónimderiniń baǵasy Qazaqstanǵa qaraǵanda qymbat. Bul ekonomıka balansynyń buzylyp, shatqaıaqtaýyna ákep soǵady, - dedi Memleket basshysy.
Odan bólek Prezıdent elimizde sýdy únemdeý salasynda zamanaýı tehnologııalardy engizýdi tapsyrdy.
— Úlgi etýge bolatyn jaqsy mysaldar bar. Mysaly, dál osyndaı ustanym aı saıyn sýdy segiz paıyzǵa jýyq únemdeýge múmkindik berdi. Bul – asa mańyzdy. Sebebi Qazaqstanda ǵana emes, búkil Ortalyq Azııada sý tapshylyǵy kúsheıip tur. Sondyqtan sýdy únemdeıtin tehnologııalardy paıdalaný máselesi óte ózekti. Kórshi Qytaı elinde álemdik deńgeıdegi ozyq tehnologııalar bar, olar tájirıbesin bólisýge daıyn. Biraq bizdiń jaq – qulyqsyz, onyń ústine batyl sheshimder joq. Úkimetke osy sharýamen belsendi aınalysyp, 1 maýsymǵa qaraı jumys barysy týraly esep berýdi tapsyramyn, - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Kólik-logıstıkalyq áleýetti arttyrý
Memleket basshysy tranzıt – júk tasymalyna qatysty halyqaralyq básekedegi bizdiń orasan zor artyqshylyǵymyz ekenin, muny tolyqtaı ári tıimdi paıdalanýymyz kerektigin atap ótti.
Sondaı-aq mynandaı tapsyrmalar berdi:
- Qazaqstan arqyly ótetin temir jol dálizin damytý jumysyn tezdetý;
- «Moıynty – Qyzyljar» baǵytynda jańa temir jol qurylysyn bastaý;
- Qyzyljar beketinen Aqtaý portyna deıingi kúre joldyń qozǵalysy asa kóp ýchaskelerin jańǵyrtý;
- «Altynkól – Jetigen» temir jolyn keńeıtý.
Logıstıka boıynsha Úkimet jumysynyń basym baǵyttaryn da belgilep berdi:
- Ozyq logıstıka júıesin engizý;
- Avtokólik tasymalyna arnalǵan «jasyl dálizdiń» tıimdi qyzmetin qamtamasyz etý;
- Buǵan deıin josparlanǵan joldardy salý jáne jóndeý jumysyn ýaqtyly aıaqtaý;
- Zamanaýı tehnologııalardy engizý, qoımalardy avtomattandyrý, marshrýttardy tsıfrlandyrý, kólik aǵynyn basqarý isinde jasandy ıntellektini qoldaný.
Odan bólek taǵy bir «shuǵyl sharýany» aıtty. Ol - elimizdiń aýmaǵynda halyqaralyq áýe habyn qurý.
— Іri áýejaılarymyzdy básekege qabiletti halyqaralyq habqa aınaldyrý úshin tez arada batyl sheshimder qabyldaý qajet. Aldymyzda júk jáne jolaýshylar termınaldary, logıstıkalyq ortalyqtary jáne zamanaýı servısteri bar tolyqqandy ekojúıe qurý mindeti tur, - dedi Prezıdent.
Tsıfrlyq tehnologııany engizý
Memleket basshysy Qazaqstan tsıfrlandyrý isinde, ásirese, memlekettik qyzmet kórsetý salasyn tsıfrlandyrý jolynda edáýir jetistikke jetkenin aıtty. Biraq tolyqqandy tsıfrlyq ekojúıe jasaý úshin onyń irgesi berik bolýǵa tıistigin, ıaǵnı, sapaly málimetter men ony qorǵaıtyn senimdi júıe qajet ekenin eskertti.
— Jappaı tsıfrlandyrý memlekettiń azamattarmen jáne bıznes ókilderimen qarym-qatynasyn aıtarlyqtaı jeńildetedi. Sondaı-aq bıýrokratııany jáne sybaılas jemqorlyq qaterlerin azaıtady. Bul – túsinikti. Alaıda taıaqtyń eki ushy bar, tsıfrlandyrý damyǵan saıyn alaıaqtyq kóbeıip barady... Qoǵamda memlekettiń azamattardy kıberalaıaqtardan qorǵaý úshin qabyldap jatqan sharalary nátıjesiz degen qasań pikir qalyptasyp keledi. Statıstıka da kóńil kónshitpeıdi. Jyl saıyn 20 myńnan astam ınternet-alaıaqtyq faktisi tirkeledi. Qylmystyń 80 paıyzǵa jýyǵy áshkerelenbeıdi. Sondyqtan Úkimet quqyq qorǵaý organdarymen jáne qarjy salasyn retteýshilermen birge azamattardyń jeke derekterin qorǵaýdy meılinshe qamtamasyz etýi kerek, - dedi Memleket basshysy.
Sondaı-aq Qasym-Jomart Kemeluly jasandy ıntellektini paıdalanýǵa qatysty naqty tapsyrma berdi.
— Jasandy ıntellekt tehnologııasyn qarqyndy damytý kerek. Jyl sońyna deıin onyń keıbir tustaryn Elektrondy úkimet júıesine engizý qajet. Bul tehnologııany «Smart City» jobalarynda keńinen qoldaný máselesine aıryqsha nazar aýdarǵan jón... Úkimet tsıfrlandyrý men jasandy ıntellektini qoldanýdyń birtutas júıesin qurýǵa tıis. Úkimetke memlekettik organdar men ulttyq kompanııalarǵa jasandy ıntellekt tehnologııasyn engizý jumysyn qolǵa alýdy tapsyramyn, - dedi QR Prezıdenti.
ıAdrolyq klaster qurý
Prezıdenttiń aıtýynsha, elimiz ózin-ózi elektr energııasymen tolyq qamtamasyz etip, 15-20 paıyz shamasynda rezerv qalyptastyrýǵa tıis. Sondyqtan aldaǵy eki jylda keminde 3 gıgavattyq jańa qýat kózderin iske qosý qajet.
— Energııa tapshylyǵy artyp keledi. Sondyqtan alǵashqy Atom elektr stansasynyń qurylysyn tezdetý qajet. Jalpy elimizde ıadrolyq klaster qurý isin qolǵa alý kerek. Bul elimizdiń bolashaqta oıdaǵydaı damýyna qatysty asa mańyzdy mindet. Úkimetke «Samuryq-Qazyna» qorymen birlesip, atom salasyn damytýdyń uzaq merzimge arnalǵan josparyn ázirleýdi tapsyrdym. Naqty nátıje kerek. Jan-jaqty taldaý júrgizip, atom elektr stansalaryn salýǵa barynsha qolaıly jerlerdi, sondaı-aq zamanaýı jáne qaýipsiz tehnologııalardy anyqtaý qajet. Úkimet pen Parlament ekinshi ıadrolyq stansany qaı aımaqta salý qajet ekeni jóninde maǵan usynys berýi kerek. Biraq atap ótkim keledi: elimizge ıadrolyq qýat kerek, onsyz Qazaqstan keleshekte oıdaǵydaı damı almaıdy, - deıdi Memleket basshysy.
Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev Úkimette ótken brıfıngte ekinshi atom elektr stantsııasyn salý josparlary týraly aıtyp berdi.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstanǵa ıadrolyq klaster qurý úshin birneshe AES qajet, bul ıadrolyq salany damytý úshin barlyq múmkindikti paıdalanýdy, sonyń ishinde ýran ónimderin óndirý men ǵylymı áleýetti barynsha qoldanýdy kózdeıdi.
− Búginde bizge ekinshi stansanyń ornyn anyqtaý tapsyrmasy berildi. Oryndy tańdaý kezinde boljamdy energııa teńgerimin, júkteme ortalyqtaryna jaqyndyǵyn jáne ulttyq elektr jelisiniń damý deńgeıin eskeretin bolamyz. Abaı oblysyndaǵy Kýrchatov perspektıvalyq oryn retinde qarastyrylyp jatyr. Bul másele boıynsha tıisti sheshimdi komıssııa qabyldaıdy. Biz taldaý júrgizemiz, − dedi Energetıka mınıstri.
Salyq-bıýdjet saıasatyn reformalaý
Premer-mınıstr Oljas Bektenov óz baıandamasynda salyq saıasatynyń jańa baǵytyna toqtaldy.
- Salyq-bıýdjet júıesin saýyqtyrý úshin keshendi sharalardy júzege asyrý qajet. Qazirgi salyq júıesi memleketke qajetti ınvestıtsııa kólemin qamtamasyz ete almaıdy. Sondaı-aq ol kásipkerlerge qatysty da ádiletsiz salyq júıesi retinde qalyptasyp otyr. Negizgi salyq júktemesi eńbekaqy tóleý qoryna, ıaǵnı taýardyń ózindik qunyna túsedi. Kásipker taýar sórege túspeı turyp, salyqtyń aýqymdy bóligin tóleýge májbúr bolady. Úkimet salyqty eńbekaqydan satylymǵa qaıta bólýdi qoldap otyr. Bul bizdiń kásiporyndardyń básekege qabilettiligin arttyryp, olar úshin qajetti qarjylyq qor jasaqtaýǵa jol ashady. Eńbekaqy tóleý qoryna túsetin júktemeniń azaıýy bızneske jumysshylardyń jalaqysyn kóbeıtýge múmkindik beredi, - dedi Úkimet basshysy.
Úkimet basshysynyń sózinshe, bul ózgeristerden keıin paıda bolatyn qosymsha salyq túsimderi ekonomıkalyq ósýdi yntalandyrýǵa, ınfraqurylymdy damytýǵa, basym salalardaǵy perspektıvaly bıznes-jobalardy qoldaýǵa baǵyttalady.
Premer-mınıstrdiń orynbasary – Ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarın Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynan keıin ótken baspasóz máslıhatynda memlekettiń QQS mólsherlemesin kóterý josparyna túsinikteme berdi.
- Qazir BAQ-ta qosylǵan qun salyǵynyń mólsherlemesin birden 20 paıyzǵa kóteredi eken degen aqparat tarap jatyr. 20 paıyz degen – álemde eń kóp taralǵan mólsherleme. Biz Úkimet retinde ázirge naqty mólsherlemeni áli naqty aıqyndaǵan joqpyz. Shynymdy aıtyp otyrmyn. Nege? Óıtkeni biz bıznesmendermen, qaýymdastyqtarmen túrli konsýltatsııalar júrgizip jatqanymyzǵa bir aı bolyp qaldy. «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń alańdarynda kezdesýler ótkizip júrmiz. Bizde birqatar konsýltanttar, jetekshi ekonomıster, salyq mamandary bar. Olar da túrli esepter, stress-synaqtar júrgizip jatyr, - dedi vıtse-premer.
Degenmen Úkimet bul baǵytta birneshe stsenarıı daıyndap otyrǵan kórinedi.
- Biz Ulttyq banktiń makroekonomıkalyq modeliniń negizinde birneshe esepteýler jasadyq. Biraq úkimet túpkilikti sheshim shyǵardy dep aıtýǵa erte. Biz QQS-ti kóterý kerek dep otyrmyz. Reforma kerek. Jalpy Memleket basshysy búgin bul turǵyda bizdi qoldady. Biz burynǵy sharttarmen ómir súre almaımyz. Óıtkeni qazir zańnamanyń «arqasynda» kásipkerlerdiń kóbine salyq mólsherin qysqartýǵa múmkindik beretin resmı sańylaýlar paıda bolǵan. Memleket áleýmettik mindetteme, eldiń qorǵanys qabiletin arttyrý sııaqty óz fýnktsııalaryn atqarýy kerek. Eger salyq jınamasa, Úkimet ol fýnktsııalardy qalaı oryndaıdy? Bul daýsyz másele dep oılaımyn, - dedi Serik Jumanǵarın.
Prezıdent Úkimettiń salyq-bıýdjet júıesin reformalaý týraly usynysyn maquldady, biraq tolyqqandy talqylap, ábden pisirý keregin basa aıtty.
− Reformany mindetti túrde júrgizý kerek, ol boıynsha esh kúmán joq. Biraq eń aldymen qoǵamǵa, jalpy halyqqa jaqsylap túsindirý kerek qoı. Onyń bárin talqylap, oılaný kerek. Jalpy reforma kerek dep aıtyp jatyrmyn, bul reformany maquldadym. Endi ony talqylaý kerek, zertteý kerek. Qazir Salyq kodeksi jobasy Májiliste qaralyp jatyr. Bul jaqsy nátıje, biraq bıyl 2025 jyly Salyq kodeksine ne bolmasa Bıýdjet kodeksine nazar aýdarý kerek. Qatelikke jol joq. Sondyqtan iske kirisińizder, − dedi Memleket basshysy.
Agroónerkásip kesheniniń qýatyn arttyrý
Memleket basshysy byltyr ekonomıkanyń basqa salalaryna qaraǵanda aýyl sharýashylyǵy damý qarqyny boıynsha alǵa shyqqanyn atap ótti.
— Buǵan kóktemgi egis naýqanyna beriletin arzan nesıe kólemin edáýir arttyrýdyń arqasynda qol jetkizdik. Bıyl osy naýqanǵa keminde 700 mıllıard teńge bólý kerek. Arzan nesıeni malshylarǵa jáne aýyl sharýashylyǵy ónimin óńdeýshilerge bergen jón. Tıimdiligi tómen sýbsıdııalaý tásilinen jeńildikpen nesıe berý tásiline kóshý qajet. Men bul másele jóninde osyǵan deıin de aıttym. Osy mindetti oryndaý kerek, - dedi ol.
Sondaı-aq Prezıdent eginshilik jáne maldardy vaktsınalaý máselesin de aıtyp ótti.
— Byltyr dıqandarymyz mol astyq jınady. Biraq bıdaı baǵasy tym arzandap ketti. Sharýalardy qoldaýǵa jáne ishki naryqty turaqtandyrýǵa Azyq-túlik korporatsııasy atsalysty. Biraq bul – ýaqytsha sheshim. Kóbirek tabys ákeletin dándi-daqylǵa kóshýdi jalǵastyrý qajet. Sondaı-aq shıkizatty saqtaý jáne ony tereń óńdeý múmkindikterin arttyrý mańyzdy. Ónimdi shetelge shyǵarýǵa qoldaý kórsetý kerek. Maldyń juqpaly aýrýlaryna qatysty ahýaldy, sonyń ishinde ekpe egý máselesin erekshe baqylaýda ustaǵan jón. Mal sharýashylyǵynyń eksporttyq áleýeti osyǵan baılanysty, - dep túıdi sózin Memleket basshysy.
Aıta keteıik, búgin Astanada Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótti.