Úkimette ShQO jáne Abaı oblysynyń ekonomıkalyq damýy qaraldy
ASTANA. KAZINFORM — Úkimette Premer-mınıstrdiń orynbasary – ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarınniń tóraǵalyǵymen ekonomıkalyq ósýdi qamtamasyz etý jónindegi shtab otyrysy ótti. Shyǵys Qazaqstan jáne Abaı oblystarynyń ekonomıkalyq damý máseleleri, sondaı-aq IT-salanyń ósý áleýeti qaraldy. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.
Abaı oblysynyń ákimi Berik Ýálı óńirdiń ekonomıkalyq ósýiniń negizgi kórsetkishteri týraly habarlady. Bıylǵy 2 aıda aýyl sharýashylyǵynda (102,3%), qurylysta (112,7%), ishki saýdada (109,5%), kólik salasynda (107,1%), baılanysta (108,9%) ósim qamtamasyz etildi. Jyl basynan beri tartylǵan ınvestıtsııa kólemi 31 mlrd teńge. Onyń 83,8%-y bıýdjetten tys qarajat.
Oblys boıynsha jalpy quny 2,7 trln teńge bolatyn 27 ınvestıtsııalyq joba pýly jasalǵan. Nátıjesinde 8,4 myń jumys orny ashylady. Bıyl 747 jańa jumys ornyn ashýǵa múmkindik beretin jalpy quny 30 mlrd teńge segiz joba iske asyrý josparlanǵan. Bul «Qazaq Astyq Group» JShS kúnbaǵys maıyn quıý jáne oraý jelisi bar tazartý tsehy (7,1 mlrd teńge), «Semaz» JShS óndirisin keńeıtý (10 mlrd teńge), «Qazpolıgraf» JShS qaǵaz jáne karton buıymyn óndirý (6 mlrd teńge), 18 jańbyrlatý mashınasy ornatylatyn eki sýarý jobasy, «Eastern Gold» JShS «Rodnıkovoe» ken ornyn ıgerý úshin altyn óndirý fabrıkasyn salý jáne basqalar.
Jedel shtab otyrysynda oblys ákimi «Eurasia Agro Semey» JShS-niń et óńdeý zaýyty qurylysy jobasyna qatysty, naqty aıtqanda, kásiporynǵa joǵary kerneýli elektr jelilerin tartýdy qarjylandyrý máselesin kóterdi. Shtab otyrysynyń qorytyndysy boıynsha bul másele uqsas ótinimder túsken basqa óńirlerdegi ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý tapsyrmalary tizimine engizildi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda ónerkásiptiń jalpy óńirlik ónimdegi úlesi 40% bolǵanymen, óńir ekonomıkasyn ártaraptandyrý baǵytynda belsendi jumystar júrgizilýde. Barynsha nátıjeli jumyspen qamtýdy, halyq tabysyn jáne salyq túsimin qamtamasyz etetin neǵurlym perspektıvaly baǵyttar ShOB, onyń ishinde týrızm, ónerkásip jáne aýyl sharýashylyǵy ónimin qaıta óńdeý, tsıfrlandyrý jáne ınfraqurylym.
2025 jyly oblystaǵy negizgi kapıtalǵa KPI ınvestıtsııasy 1 trln 65 mlrd teńge kóleminde belgilendi (2024 jyly – 768,2 mlrd teńge). Eki aıda óńirge 81,7 mlrd teńge ınvestıtsııa tartyldy. Oblystyń ınvestıtsııalyq portfeli jalpy quny 1,4 trln teńgeni quraıtyn jáne 7 myńnan astam jumys ornyn quratyn 111 jobadan turady. Bıyl 101,7 mlrd teńgege (688 jumys orny) 9 jobany aıaqtaý josparlanyp otyr. Olardyń qatarynda «VOSTOKMAShZAVOD» AQ quıma óndirisin jańǵyrtý (33,8 mlrd teńge), «Kaskad-N» JShS altyn óndirý fabrıkasy qurylysy (9 mlrd teńge), «AltynShyghys» JShS-niń maı óndirý zaýytynyń ekinshi kezeńi (8 mlrd teńge) jáne basqalary bar.
Oblys ákimi Nurymbet Saqtaǵanov oblystyń ınvestıtsııalyq jobalaryn damytýdaǵy birqatar kedergilerdi atap ótti. Mysaly, «Buqtyrma tsement kompanııasy» JShS-inde temirjol tarıfi men elektr energııasy shyǵynynyń ósýine baılanysty tsement óndirisi bir jylda 22,8%-ǵa tómendedi. Kásiporyn jabdyqty jańǵyrtý kezeńinde elektr energııasy men temirjol tasymalyna tarıfti ýaqytsha tómendetýdi suraıdy. Vıtse-premer Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetine týyndaǵan máseleni sheshýdiń barlyq múmkindigin qarastyrýdy tapsyrdy.
Sondaı-aq oblysta DSP óndirý zaýytyn qaıta qurý jáne jańǵyrtý jobasy iske asyrylýda. Joba 500-den astam jumys ornyn qurýǵa jáne aǵash óńdeý salasyn damytýǵa yqpal etedi. Óıtkeni búginde óńirdegi LDSP qajettiligi tolyǵymen ımport esebinen jabylýda. Qazirdiń ózinde kásiporyn shıkizatpen qamtamasyz etý problemasyna tap bolyp otyr. Oblys ákimi Memlekettik orman qorynan otandyq óndirýshige shıkizatty tikeleı bólý múmkindigi máselesin kóterdi. Vıtse-premer Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligine bul máseleni qysqa merzimde pysyqtaýdy tapsyrdy.
Oblys ákimi týrızm, shaǵyn GES kaskadyn salý, AÓK salasyndaǵy basqa da jobalar boıynsha birqatar máselelerdi aıtty. Olardy endi beıindi vedomstvolar sheshetin bolady.
Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstannyń aqparat jáne baılanys qyzmetiniń JІÓ-degi úlesi 2,2%, al naqty kólem ındeksi 12,9%-ǵa ósti. Bıylǵy eki aıdyń ishinde ınternet jelisi arqyly kórsetiletin qyzmetter kólemi ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 13,1%-ǵa artty. Mobıldi baılanys jáne tirkelgen ınternet abonentteriniń sany ósip keledi, al ınternet-trafıkti tutyný kólemi jyl saıyn orta eseppen 15–20%-ǵa kóbeıip otyr. 2025 jyly salanyń ekonomıkalyq ósim kórsetkishin 11%-ǵa jetkizý úshin TsDIAÓM bıyl birneshe ınvestıtsııalyq kelisimge qol qoıýdy josparlap otyr. Budan bólek, telekommýnıkatsııa salasynda birqatar jobalardy iske asyrý kózdelgen. Bul óz kezeginde salanyń josparlanǵan ekonomıkalyq ósimin qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi vıtse-mınıstri Málik Oljabekovtyń aıtýynsha, búginde eldegi IT salasy qarqyndy damyp keledi. 2023 jyly 17,9 myńnan astam bolǵan IT kompanııalar sany 2024 jyly 18,6 myńnan asty. Sońǵy jyldary daıyndalǵan IT mamandardyń sany 100 myń adamnan asty. 2023 jyly IT qyzmetter eksporty jarty mıllıard dollarlyq mejeden asyp tústi. Al aldyn ala derekter boıynsha, bul kórsetkish 2024 jyly $700 mln quraıdy. Kórsetiletin IT qyzmetterdiń kólemi 2022 jyly 946 mlrd teńgeden 2024 jyly shamamen 1,5 trln teńgege deıin ósti. Ósim draıverleriniń biri – «Astana Hub» halyqaralyq tehnoparki bolyp otyr. Munda 1,5 myńnan astam IT kompanııa tirkelgen (onyń 425-i sheteldik qatysýmen).
Aıta ketelik bıyl kásipkerlikti keshendi qoldaý baǵdarlamasy aıasynda 271,1 mlrd teńge bólinedi.