Úkimette salyq reformasy máselesi talqylandy
ASTANA. KAZINFORM — QR Premer-mınıstri Oljas Bektenov sarapshylarmen birge salyq reformasy men tsıfrlandyrý arqyly ákimshilendirý máselesin talqylady
Premer-mınıstr Memleket basshysynyń tapsyrmasyn iske asyrý aıasynda usynylǵan sharalar jurtshylyqpen, ásirese bıznes ókilderi jáne sarapshylarmen belsendi túrde keńinen talqylanyp jatqanyn atap ótti. Ulttyq ekonomıka, qarjy vıtse-mınıstrleri bastaǵan jumys toptary barlyq óńirdegi bıznes-qaýymdastyqtarmen kezdesip, taldaý jáne óńdeý boıynsha usynystar jınady.
Ulttyq ekonomıka mınıstrligi fıskaldy reformanyń negizgi tásilderin qysqasha tanystyrdy. Saralanǵan QQS jáne esepke qoıý shegin tómendetý Ulttyq qorǵa táýeldilikti azaıtyp, ınfraqurylymdy damytýǵa qosymsha qarajat jumsaýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar arnaıy salyq rejımderiniń sanyn 364 qyzmet túrinen 40-qa deıin qysqartý usynylady. Búgingi tańda Qazaqstandaǵy kirister deńgeıi shamamen 20%-dy quraıtyny, bul túsimder boıynsha JІÓ úlesi ekeni atap ótildi. Basqa eldermen salystyratyn bolsaq, Reseıde bul kórsetkish – 42%, damyǵan elderde – 50%-dan astam. Osylaısha, memlekettik baǵdarlamalardy qarjylandyrý úshin aıtarlyqtaı bıýdjettik resýrstardyń tapshylyǵy baıqalady. Reformalar bolmaǵan jaǵdaıda, QR UEM derekterine sáıkes, Ulttyq qor ony paıdalanýdyń aǵymdaǵy serpinin eskere otyryp, 2035-2036 jyldarǵa qaraı eń tómengi deńgeıge deıin sarqylady.
— Ákimshilikke qatysty kóptegen suraq týyndaıdy. Biz de bir jerde turmaımyz, jumys isteımiz. Belgili bir jetistikter bar. Bıýdjettiń kiris bóligi boıynsha da belsendi jumys istep jatyrmyz. Qańtar aıynda biz kirister josparyn 150%-ǵa oryndadyq. Munyń barlyǵy memlekettik kirister salasyndaǵy jumys pen tsıfrlandyrýdyń nátıjesi,— dep atap ótti Oljas Bektenov.
Úkimet tıimdilikti arttyratyn jáne bıznes pen memleket arasyndaǵy ózara árekettesýdi jeńildetetin biryńǵaı tsıfrlyq ekojúıeni qurý boıynsha jumys júrgizýde. Jasandy ıntellekt jáne avtomattandyrylǵan derekterdi taldaý engizilýde, bul ákimshilik júktemeni azaıtady jáne ashyqtyqty arttyrady. Salyqtyq ákimshilendirýdiń tıimdiligin arttyrý úshin derekterdi óńdeý tehnologııalary belsendi túrde engizilýde.
Kezdesýge qatysýshylarǵa Qarjy mınıstrliginiń úlken derekterdi taldaý júıesi usynyldy, onda 55 memlekettik derekter bazasy júkteldi, jyl sońyna deıin olardyń sany 100-ge deıin artady. Osy aqparat negizinde salyq tóleýshilerdiń tsıfrlyq profılderi qalyptasady. Qazirgi ýaqytta 569 myń zańdy tulǵanyń jáne 1,8 mln-nan astam jeke kásipkerlerdiń profıli jasaldy. Tsıfrlandyrýdyń arqasynda salyq tóleýshige tolyq málimetterdi, sonyń ishinde eńbekaqy qoryn, ýaqytsha jumysshylar sanyn, salyq salý nysandaryni, jyljymaıtyn múlik, kólik quraldary jáne basqa da málimetterdi alýǵa bolady.
Qarjy mınıstrliginiń basshylyǵy engizilip jatqan tsıfrlyq sheshimder men olardyń tıimdiligine basa nazar aýdara otyryp, Memlekettik kirister komıteti janyndaǵy ázirlemelermen tanystyrdy. Osylaısha, táýekeli joǵary salyq tóleýshilerdiń elektrondy shot-faktýra (EShF) júıesinde bıometrııalyq sáıkestendirý boıynsha jumystar júrgizilýde. Búgingi tańda Temu, Pinduoduo jáne Alibaba Group sııaqty 101 onlaın saýda platformasy salyqtyq esepke alyndy. Olar QR jeke tulǵalaryna taýarlarmen elektrondyq saýdamen aınalysatyn jáne elektrondyq nysanda qyzmetter kórsetetin sheteldik kompanııalarǵa 75 mlrd teńge QQS nemese salyq tóledi.
Salyq reformasy aıasynda jalǵan mámilelerdi joıý maqsatynda JShS-lar men JK-lerdi tirkeýge baqylaýdy kúsheıtý usynylyp otyr. Face ID arqyly kásipkerlerdi sáıkestendirý sharalary qarastyrylýda. Sonymen qatar jalǵan tulǵalardyń atyna tirkelý qaýpin azaıtý úshin aqparat tekseriletin bolady. 2024 jyly 1 myńnan astam osyndaı kompanııa anyqtaldy. Taǵy bir bastama – quryltaıshynyń kásiporyndary jumys istemese, salyq bereshegi bolsa nemese eleýli salyqtyq buzýshylyqtarǵa jol bergen jaǵdaıda jańa kompanııalardy tirkeýge tyıym salý.
Qarjy sektoryn tsıfrlandyrýdyń jeke quraly – baqylaý-kassalyq mashınalar bolyp sanalady. 2024 jyly kassalyq mashınalardyń 39%-y (453 myń birlik) túbirtek basyp shyǵarmaǵan. Bul baǵytta birqatar shara ázirlenýde.
Túrli ınternet-platformalarda jumys isteıtin azamattar sanynyń ósýin eskere otyryp, salyqtyq ákimshilendirýdiń mańyzdy qadamy platformalyq jumyspen qamtýdy retteý boldy.
Mysaly, «ıAndeks taksı» platformalyq jumyspen qamtý boıynsha salyqtyq ákimshilendirýdiń pılottyq jobasy aıasynda 2024 jyldyń qyrkúıeginen bastap júrgizýshiler úshin 378 mln teńge kólemindegi jeke tabys salyǵyn, sondaı-aq 1 mlrd teńgege jýyq áleýmettik tólemder aýdaryldy. Jeke kásipker retinde 50 myń taksı júrgizýshisi tirkeldi. Osylaısha, ıAndeks salyqtar bıýdjetke qosymsha protsedýralyq máselelermen aýyrtpalyqsyz tikeleı tólenedi. Bıylǵy birinshi toqsannyń sońyna deıin Qarjy mınıstrligi jobanyń qoldanysyn 30-dan astam platformaǵa keńeıtýdi josparlap otyr.
Kezdesý barysynda sarapshylar usynylǵan reformalardyń qoldanystaǵy jobasy boıynsha belsendi pikir bildirdi.
«Qazaqstan halqyna» qoǵamdyq áleýmettik qorynyń burynǵy tóraǵasy, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Bolat Jámishev QQS mólsherlemesin 15 mln-ǵa tómendetýdi qoldady.
— Meniń oıymsha, 15 mln tómengi shek naqty saqtalýy kerek. Árıne, bul shekti kóterýge mindetti túrde qysym bolady. Bul qyzyl jolaq, óıtkeni ol bıznesti bólshekteı bastaıdy. Salyq mólsherlemeleri kóterilgen kezde bólshektený úshin kóbirek yntalandyrý bar, — dedi Bolat Jámishev, bul rette bıznestiń býhgalterlik qyzmetterdi ákimshilendirýde qıyndyqtar týyndaýy múmkin ekenin atap ótti.
Osyǵan baılanysty protsesti bilmeý saldarynan reformalar engizilgen kezde bolýy múmkin buzýshylyqtarǵa qosymsha kózqarastardy qarastyrý usynyldy.
Táýelsiz dırektor, «Almaty» ÁKK» AQ dırektorlar keńesiniń múshesi Abaı Sarqulov bıýdjet tapshylyǵyn qysqartý úshin reformalardyń paıdasyna Ulttyq qordan jarajat alýdan bas tartý usynylatynyn atap ótti.
— Qoldanystaǵy salyq zańnamasynyń bir jaqsy jaǵyn atap ótkim keledi. Salyqtar óte kásibı túrde jınalady. Bul – tsıfrlandyrýdyń arqasy. Ekinshi bir jaqsy jaǵy – bıýdjet aldyndaǵy bereshekti óndirip alýdyń pármendi sharalary bar. Reformanyń ózine qatysty mindet túsinikti: bıýdjet tapshylyǵy bar, áleýmettik saladaǵy shyǵyndar jyl saıyn artyp keledi. Óńirlerde bıýdjetterdiń 80%-y qalyptasty – bul áleýmettik baǵyt, 15-20%-y damýǵa jumsalady, bul óte az, sondaı-aq syrtqy qaryzdarǵa qyzmet kórsetý boıynsha mindettemeler de bar. Bıýdjet tapshylyǵyn qysqartý óte qajet, ony keshendi túrde iske asyrý qajet, — dedi Abaı Sarqulov.
Sarapshy keden qyzmetiniń fıskaldy fýnktsııasyn iske asyrý, shetelden ınvestıtsııalar tartý boıynsha ulttyq kompanııalardyń jumysyn kúsheıtý, geologııalyq barlaý salasyn damytý, memlekettik satyp alý sheńberinde jumysty jetildirý jáne basqa da másele tóńireginde birqatar usynys aıtty.
«Qazaqstannyń jeldetkish qurylǵylaryn óndirýshiler odaǵy» zańdy tulǵalar birlestiginiń basshysy Marat Baqqulov óz sózinde kásiporyn basshylyǵy tarapynan bıznes jumysyn ákimshilendirýge toqtaldy.
— Eshqandaı kásipker salyqty kóterýdi «jaqtaımyn» dep aıtpaıdy, bul túsinikti. Biraq adal ári ashyq jumys isteıtinder, bizder salyqty barlyǵy tóleýi kerek dep aıtamyz. ıAǵnı, salyq kólemi tómendetiletin jekelegen sanattar bolmaýy kerek, óıtkeni bul qashan da «sur» shemaǵa aınalady, — dedi Marat Bakkýlov jalaqy júıesin «sur» júıege ádeıi kóshirý ádisi týraly.
«Kazfoodproducts» holdıng kompanııasy» JShS Qadaǵalaý keńesiniń tóraǵasy Erik Balapanov Úkimettiń agroónerkásip keshenine nóldik mólsherleme engizý ıdeıasyn qoldady. Onnyń aıtýynsha, bul qazaqstandyq aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń naryqtaǵy básekege qabilettiligi men qoljetimdiligin arttyrady.
Qaraǵandy halyqaralyq «Saryarqa» áýejaıynyń ıesi Erlan Ospanov damyǵan elderde salyqtan jaltarý qylmys ekenin aıtty. Sondyqtan bıznestiń bólshektenýi qoǵamdyq synmen qatar júredi. Bul rette sarapshy kásipkerlik operatsııalardyń zańdylyǵyn saqtaýdy qamtamasyz etý quraly retinde salyqtyq ákimshilendirýdi tsıfrlandyrýdyń jáne tekserýlerdi kezeń-kezeńmen azaıtýdyń mańyzyn atap ótti. Óz kezeginde kásipkerler de adal jumys isteýi kerek.
Buǵan deıin Úkimet QQS mólsherlemesine qatysty jańa usynys aıtqan edi.
Eske salsaq, búgin Shymkentte ótken jıynda aldaǵy salyq reformalary, sonyń ishinde QQS mólsherlemesin arttyrý máseleleri talqylanǵanyn jazdyq.