Úkimette azyq-túlik qaýipsizdigi máseleleri qaraldy
ASTANA. KAZINFORM – Úkimette vıtse-premer Serik Jumanǵarınniń tóraǵalyǵymen áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderiniń baǵasyn turaqtandyrý máseleleri boıynsha keńes ótti. Bul týraly Rrimeminister.kz. habarlady.
Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi Qazaqstanda jármeńkeler men respýblıkalyq kórmeler ótkizý standarttaryn ázirlep, bekitti.
Jármeńkelerdiń barlyǵy bes túri anyqtaldy: maýsymdyq, onda mektep kerek-jaraqtary, kómir, shóp jáne t. b; taqyryptyq – otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý maqsatynda; aýyl sharýashylyq – agrarlyq ónimdi halyqqa qoljetimdi baǵamen satý úshin; birneshe óńirdiń qatysýymen merekelik jáne aımaqtyq mamandandyrylǵan kórmeler.
«Árbir jármeńke túrine arnalǵan kúntizbelik keste jáne ótkizý merzimi belgilengen. Mysaly, aýyl sharýashylyǵy jármeńkeleri aýdandarda eki aptada bir retten kem emes, respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzy bar qalalarda aptasyna bir retten kem emes ótkizilýge tıis. Elordada jármeńkeler maýsymnan qarashaǵa deıin ótýi kerek. Uıymdastyrý protsesi tsıfrlandyrylýy qajet, sondyqtan barlyq nıet bildirýshiler onlaın qatysyp, ótinish bere alady. Aýyl sharýashylyǵy, merekelik jáne maýsymdyq jármeńkelerdegi baǵalar naryqtyq baǵadan tómen belgilenedi», - dep túsindirdi saýda jáne ıntegratsııa birinshi vıtse-mınıstri Aıjan Bıjanova.
Óz kezeginde Serik Jumanǵarın Astana ákimdigine dástúrli kúzgi óńirlik jármeńkelerdi uıymdastyrýdy bastaýdy tapsyrdy, bul rette olardyń halyq úshin áleýmettik mańyzyn atap ótti.
QR AShM málimetinshe, elimizdegi ÁMAT qorlarynyń kólemi 725,8 myń tonnany quraıdy. Azyq-túlik qory azyq-túliktiń 29 túrinen quralady, onyń ishinde: qoı eti, sıyr eti, kókónister, ashytylǵan sút ónimderi, alma, balyq, irimshik, súzbe jáne t. b. Ónimder ÁKK qoımalarynda, saýda jelilerinde, aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerinde jáne iri kóterme jetkizýshilerde saqtalady.
«Egin jınaý jumystarynyń jalǵasýyn eskere otyryp, negizgi azyq-túlik ónimderimen halyqty qamtamasyz etýge jetkilikti qor bar», — dep atap ótti Azat Sultanov.
Ótken aptada áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderine baǵanyń ortasha ındeksi turaqty (ósý 0%) bolyp qaldy. Jyl basynan bastap Qazaqstanda deflıatsııa – 0,2% deńgeıinde saqtalyp otyr.
