Úkimet Memleket basshysynyń aýqymdy ınfraqurylymdyq bastamalaryn iske asyrýǵa kiristi
ASTANA. KAZINFORM - Qazaqstan Premer-Mınıstri Oljas Bektenov bıylǵy 15 naýryzda ótken «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» atty Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń elimizde ómir súrý sapasyn jaqsartý jónindegi tapsyrmalaryn oryndaý boıynsha keńes ótkizdi.
QR Úkimetiniń habarlaýynsha, Prezıdent turǵyn úı - kommýnaldyq ınfraqurylymyn jóndeý jáne jańǵyrtý máselesi boıynsha qoldanystaǵy 55 jylý kózin jóndeýdi jáne keminde 6,5 myń shaqyrym ınjenerlik jelilerdi jańǵyrtýdy tapsyrdy. Bul maqsattarǵa 650 mlrd teńge ınvestıtsııa tartylatyn bolady.
Azamattardyń baspanaly bolýyn qamtamasyz etý boıynsha qoıylǵan mindetterdi sheshý úshin Úkimet kezekte turǵandar, onyń ishinde halyqtyń áleýmettik osal sanattary úshin satyp alý quqyǵymen jalǵa beriletin turǵyn úı kólemin 4 ese ulǵaıtýdy josparlap otyr. Ol úshin qosymsha 272 mlrd teńge bólinedi. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Otbasy bankimen birlesip, 300 mlrd teńge somasyna ıpotekalyq qaryzdar beretin jańa baǵdarlama iske qosylady. Jańa baǵdarlamaǵa jumys isteıtin jastar, jas otbasylar, turǵyn úı tólemderin alýshylar, bank salymshylary, monoqalalardyń, aýdan ortalyqtary men aýyldyq eldi mekenderdiń turǵyndary, onyń ishinde aqsha jınaý boıynsha mindettemesi joq turǵyn úı kezeginde turǵandar qatysa alady.
Birinshi jyly jańa baǵdarlama esebinen qosymsha 12 myń muqtaj otbasyn baspanamen qamtamasyz etý josparlanyp otyr. Jalpy bıyl rekordtyq 18 mln sharshy metr turǵyn úı salynady, bul sondaı-aq jańa jumys oryndaryn qurýǵa múmkindik beredi. Bul burynǵy josparlanǵan jyldyq kórsetkishten 2,5 mln sharshy metrge artyq.
Elimizdiń jol jelisin damytý boıynsha Prezıdent aıtqan 12 myń shaqyrym avtomobıl joldaryn retteý úshin Úkimet aǵymdaǵy jumystardan bólek, qosymsha 2,5 myń shaqyrym joldy jóndeý jumystaryn josparlap otyr. Bul maqsattardy iske asyrý úshin shamamen 1 trln teńge ınvestıtsııa baǵyttalatyn bolady. Bul jaı-kúıi jaqsy jáne qanaǵattanarlyq respýblıkalyq joldardyń úlesin 93%-ǵa deıin arttyrýǵa, sondaı-aq 24 myń jańa ýaqytsha jáne turaqty jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi.
Eldi mekenderdi gazdandyrý deńgeıin arttyrý maqsatynda Memleket basshysy keminde 1,7 myń shaqyrym jelini jańǵyrtý mindetin qoıdy. Bul 300 myńnan astam azamatqa kógildir otyndy qoljetimdi etedi. Osyǵan baılanysty Úkimet bıyl josparlanǵan 46 eldi mekenniń ornyna 87 eldi mekendi gazdandyrmaq. Osylaısha, jedeldetilgen sharalardyń arqasynda 63 myńnan astam halqy bar qosymsha 41 eldi meken gazdandyrylady, ıaǵnı qamtý deńgeıi 2 esege ulǵaıady. Bul maqsattarǵa 195 mlrd teńge bólinetin bolady.
Úkimet basshysy bıyl 1 sáýirge deıingi merzimde jobalardy qarjylandyrý kestesin ýaqtyly usynýdy tapsyrdy. Keste sondaı-aq jobalardyń ári qaraı iske asyrylýyn baqylaýdy da kózdeıtin bolady.
«Biz Prezıdenttiń aýqymdy ınfraqurylymdyq bastamalarynyń ýaqtyly iske asyrylýyn qamtamasyz etýge tıispiz. Árbir mınıstrge jáne ákimge, ulttyq kompanııalardyń basshylyǵyna jumysty kúndelikti baqylaýǵa alýdy tapsyramyn. Turǵyndar naqty ózgeristerdi kórýi qajet. Tolyq qaıtarymmen jumys isteý jáne joǵary nátıje tıimdiliktiń kórsetkishi bolmaq», - dedi Oljas Bektenov.
Sonymen qatar keńeste óńdeý ónerkásibin, tranzıttik dálizderdi, kásipkerlikti jáne IT-tehnologııalardy odan ári damytý jónindegi sharalar qaraldy. Negizgi mindet – jańa jumys oryndary, ozyq tehnologııalar men quzyretter transferti, iri óndiristerdi lokalızatsııalaý, joǵary deńgeıde óńdelgen ónim shyǵaratyn klaster qurý jáne t.b. túrindegi mýltıplıkatıvtik áser beretin jańa ınvestıtsııalyq jobalar.
Bıyl josparlanǵan keminde 70 joba paıdalanýǵa berilmek. Óńdeý ónerkásibin damytý maqsatynda otandyq kásiporyndardyń júktemesin orta eseppen 65%-ǵa deıin arttyrý boıynsha qosymsha is-sharalar ázirlenetin bolady.
Tranzıttik dálizderdi damytý jáne kóliktiń barlyq túrimen júk tasymaldaý kólemin ulǵaıtý úshin jańa temirjoldardyń, logıstıkalyq ortalyqtar men qoımalardyń qurylysy jalǵasatyn bolady. Máselen, júkterdi temirjol kóligimen tasymaldaý kólemin 450 mln tonnaǵa deıin, avtomobıl kóligimen tasymaldaý kólemin 316 mln tonnaǵa deıin, sondaı-aq tranzıttik tasymaldardy 30 mln tonnaǵa deıin, onyń ishinde Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty boıynsha júkterdi tasymaldaý kólemin 4,2 mln tonnaǵa jetkizý josparlanyp otyr.
Úkimet otandyq bıznesti qoldaýdy jalǵastyrady. AÓK damytýǵa qosymsha 240 mlrd teńge baǵyttalatyn bolady. ShOB jobalaryn sýbsıdııalaýǵa 320 mlrd teńgege deıin baǵyttalady. Investorlar tartý maqsatynda 12 arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaq qajetti ınfraqurylymmen qamttý josparlanǵan. Bul maqsattarǵa 160 mlrd teńge baǵyttalady. Sondaı-aq «ónerkásiptik ıpoteka» tetigi boıynsha jalpy somasy 30 mlrd teńgege 8 jańa shaǵyn ónerkásiptik aımaqtyń qurylysy jedeldetiletin bolady.
Aqparat jáne baılanys qyzmetteri salasynda keminde 10% deńgeıinen kem emes ósim kútiledi jáne ol IT-qyzmetter eksportyn $600 mln-ǵa deıin ulǵaıtý esebinen qamtamasyz etiletin bolady.
