Úkimettik emes sektordyń nazary áleýmettik mańyzdy jobalardy oryndaý boıynsha qyzmetterdi satyp alý jónindegi ashyq konkýrsqa aýdarylyp otyr

None
None
p;  Shildeniń 2-si. QazAqparat /Svetlana  Ǵalıeva/ -   Mádenıet  jáne aqparat mınıstrligi Qazaqstan  Respýblıkasynyń      úkimettik emes  uıymdaryna   2009 jylǵa   áleýmettik mańyzdy jobalardy  oryndaý  boıynsha  qyzmetterdi satyp alý  jónindegi  ashyq  konkýrs  ótkizdi,

dep habarlaıdy  ҚazAқparat  tilshisi.

Bұl  konkýrsқa  Қazaқstannyң     barlyқ  үkimettik emes sektorynyң  nazary aýdaryldy  desek, artyқ  aıtқandyқ  emes.

Elbasynyң    birinshi Azamattyқ forýmda  bergen  tapsyrmasy  boıynsha,  2003 jyldan bastap  memleket  әleýmettik maңyzdy  jobalardy  jүzege asyrýғa  memlekettik  tapsyrystar  jasap keledi.     Bұl maқsatқa   bөlinip otyrғan қarajattyң  kөlemi  jyl  saıyn  artyp  keledi.    Al ІІ  forýmda  Elbasy   bұl kөrsetkishti 1 mıllıard  teңgege   deıin arttyrý  týraly  mindet қoıyp edi.     2008 jyly    jalpy el boıynsha    үkimettik emes sektordy  қoldaýғa    respýblıkalyқ   jәne   jergilikti  bıýdjetten   1,8  mıllıard  teңgeden astam  қarjy  bөlindi.

Respýblıkalyқ bıýdjettiң  kүrdeli  ekonomıkalyқ konıýnktýrasy  men     sekvestrine  қaramastan, memleket    үkimettik emes ұıymdardy  қoldaýғa  қarastyrylғan қarajatty  birde-bir tıynғa  қysқartқan  joқ.   Oғan қosa,   byltyrғy jylmen salystyrғanda,   bıyl  қarjynyң kөlemi   23 paıyzғa   өsti jәne    917,2 mıllıon  teңgeni    құrady.    Alғash ret konkýrsқa     175 lot    shyғaryldy,  bұryn-soңdy mұndaı kөp    tapsyrys bolmaғan.

Қazaқstannyң   Mәdenıet  jәne     aқparat mınıstrligi   ұsynғan   lottar    қazirgi    қazaқstandyқ қoғamnyң   barlyқ  salasyn    қamtyp  otyr.     Қoғamdy damytýdyң  өzekti    problemalaryn talқylaý  jөnindegi dәstүrli  «dөңgelek  үstel»  otyrystary men semınarlarғa қosa,   mүmkindikteri  shekteýli adamdar  үshin  arnaýly taksı қyzmetin  құrý,    balalar үıleriniң  tәrbıelenýshilerine arnalғan gazet  shyғarý,    shyғarmashylyқ festıvalder,    ұlttyқ mәdenıet ortalyқtarynyң    is-sharalaryn  ұıymdastyrý,  t.b.s.s.      naқty jobalardy  өtkizý de  ұsynyldy.

Ashyқ  konkýrstardy mұnshalyқty  kөlemde    Mәdenıet   jәne aқparat mınıstrliginen basқa,  өkinishke  oraı, birde-bir mınıstrlik өtkizbeıtindikten,    lot taқyryptary    anaғұrlym  keңeıtildi,  oғan    ekologııa,  densaýlyқ saқtaý,  sport,  týrızm,  halyқty әleýmettik  қorғaý  mәseleleri  de  kirdi.

Bıyl    tenderlik    konkýrstyқ   құjattar  birshama oңaılatylғanyn aıta ketý kerek,  onda    өtinishterdi toltyrýғa  қoıylatyn  talaptar    naқtylanyp,        keңester  men tүsindirmeler berilgen. Atap aıtқanda,  «Memlekettik satyp alýlar  týraly»  Zaңғa,   ondaғy үkimettik emes  ұıymdarғa қatysty taraýғa   қajetti   tүzetýler  engizildi.     Konkýrsқa қatysýshy үkimettik emes  ұıymdardyң  konkýrstyқ өtinishterin  1 paıyzdyқ  қamtamasyz  etý týraly talap  alyp tastaldy,     zaңdy  tұlғanyң  құқyқtyқ  қabiletin aıғaқtaıtyn    құjattardy  notarıaldyқ   kýәlandyrý  týraly  talap  ta  joıyldy.

Degenmen,    berilgen  өtinishterdiң    tek 30 paıyzyn  ғana konkýrstyқ   komıssııa     talaptarғa saı dep    tanydy.   Onyң sebepteri  nede?   Konkýrstyқ komıssııanyң tym қataldyғynda ma, әlde    ashyқ konkýrsқa  қatysýshy   үkimettik emes ұıymdardyң kәsibı  deңgeıleriniң  tөmendiginde me?

Iıa, komıssııa   өte қatal     jәne қazymyr   bolғan  shyғar.    STTN nemese   өz bankiniң    meken-jaıyn kөrsetpegenin  үshin    konkýrstan tys қalғan   ұıymdar  boldy.   Komıssııa  sondaı-aқ  әleýetti  jetkizilý  ұıym  mıssııasynyң,   jұmys әdisteri men  tүrleriniң    jobaғa sәıkestigin,   personaldyң құramy men biliktiligin   қadaғalady.  Ұsaқ-tүıek   degen bolғan joқ,   barlyқ   mәsele  nazarғa alyndy.

Komıssııany    shekten  tys  қatal boldy  dep  aıyptaýғa  bolmaıdy.   Sebebi,   өtinishti қalaı bolsa, solaı  toltyrғan    ұıymnyң    jobany sapaly   oryndaıtyny    kүmәn týғyzatyny anyқ.   Al bұl jobalar      halyқtyң  aқshasyna     jүzege asyrylady,  sondyқtan ta  talap    erekshe  bolýy kerek.

Atalmysh  ashyқ  konkýrstyң  өtkizilýi,       үkimettik emes  ұıymdardyң    barlyғy    konkýrs  құjattaryn  toltyrýda jaýapty  bola bermeıtinin  kөrsetti.    Mәseleniң maңyzdylyғyn  tүsinbeý  үrdisi  baıқalady.    Үkimettik emes sektordaғylar  eң aldymen,   құjatty  toltyra  bilýdi,   құjattarmen jұmys  isteı bilýdi,     jobanyң maқsat-mindetterin   saýatty    tұjyrymdaı  bilýdi  jәne өz biliktilikteri men  sheberlikterin    kөrsete bilýdi үırenýleri kerek.

www.mki.gov.kz saıtynda  konkýrsқa   қatystyrýdyң  hattamasy   jarııa etilgennen keıin,  Astanadaғy Үkimettik emes ұıymdarғa  қoldaý kөrsetý  ortalyғyna,   aқparattyқ-resýrstyқ ortalyққa    telefon  shalғandar  kөp  boldy.   Әrıne,    konkýrstyң  қorytyndysyna rıza emester  de  boldy,  degenmen, үkimettik emes ұıymdardyң kөpshiligi    jibergen kemshilikterin  tүzetýge  әzir ekenderin  jәne jaңa konkýrsқa  daıyndalatyndaryn    jetkizdi.

«Barlyқ қıynshylyқty  jeңetin bir  ғana kүsh bar,  ol - bizdiң  birligimiz», -  dep  atap  kөrsetti Elbasy   өz Joldaýynda.    Ol barsha  қazaқstandyқtardy     eңbekқorlyққa,  tabandylyққa    shaқyrdy,     kөmekke  mұқtajdarғa    қamқorlyқ    jasaýғa,     kөmektesýge  үndedi.

Birlik  - eң aldymen,    barshamyzdyң әleýmettik   yntymaқtastyғymyz,  әleýmettik  jaýapkershiligimiz.       Әleýmettik  maңyzdy  jobalardy  jүzege asyrýғa memlekettik  tapsyrys    jasaı  otyryp, memleket   үkimettik emes ұıymdarғa kөmektesedi, al   ol  ұıymdar өz kezekterinde    қazaқstandyқtardyң  naқty   problemalaryn   sheshedi.

Anyқtama:  Қazaқstan  Respýblıkasynyң  үkimettik emes  ұıymdarynyң әleýmettik    maңyzdy jobalardy  oryndaýy  boıynsha   memlekettik satyp  alý   jөnindegi ashyқ konkýrstardyң 2003-2009 jyldar aralyғyndaғy өtkizilýi      

Өtkizilgen   jyl

Berilgen өtinishterdiң sany

Konkýrsқa jeңgen  jobalardyң sany

Әleýmettik jobalardy jүzege asyrýғa bөlingen  soma ( myң.teңge)

1.

2003 jyl

120

20

10,7

2.

2004 jyl

142

20

9,7

3.

2005 jyl

234

50

59,7

4.

2006 jyl

250

60

200,0

5.

2007 jyl

392

70

299 ,0

6.

2008 jyl

400

125

700,0

7.

2009 jyl

343

175

917,2

Сейчас читают
telegram