Úkimette saýdadaǵy sur shemalar, kókónis baǵasy jáne otandyq qant máselesi talqylandy

None
ASTANA. QazAqparat – Senbi kúni Premer-Mınıstrdiń orynbasary – saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Serik Jumanǵarınniń tóraǵalyǵymen ótken otyrysta áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderi boıynsha baǵa jaǵdaıyna áser etýdiń negizgi faktorlary jáne baǵany turaqtandyrý úshin qabyldanyp jatqan sharalar qaraldy. QazAqparat bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Keńeste deldaldyq shemalardy tergeý jónindegi óńirlik komıssııalar jumysynyń nátıjelerine basa nazar aýdaryldy. Ótken aptada elektrondyq shot-faktýralardy taldaý qorytyndysy boıynsha Saýda komıteti anyqtaǵandaı, taýyq jumyrtqalaryn deldaldar arqyly ótkizý kezinde zańnamada belgilengen ústemeaqy asyrylǵan. Atap aıtqanda, Qaraǵandy oblysynda «Agrofırma Kýrma» JShS birinshi sanattaǵy jumyrtqalardy Qaraǵandy, Jambyl, Ulytaý oblystarynyń kásiporyndaryna ótkizgen, al olar 21-den 45% deıingi saýda ústemesimen ónimdi qaıta satqan. Saýda ústemesi 45% bolatyn jumyrtqany satyp alýshylar qatarynda Qaraǵandy nan kombınaty bar. Barlyq materıaldar tıisti sharalar qabyldaý úshin óńirlerdiń ákimdikterine berildi.

Jeltoqsan aıynyń basynan bastap Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi jumyrtqa óndirýshilerge básekelestikke qarsy kelisilgen is-qımyl belgileri boıynsha 14 habarlama jiberdi. Búgingi tańda Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Batys Qazaqstan oblystarynyń, Astana qalasynyń qus fabrıkalary baǵany 7-10% tómendetý jolymen 7 habarlamany oryndady.

Monopolııalyq joǵary baǵalar men baǵa kelisimin belgileý belgileri boıynsha Qostanaı, Almaty, Jambyl, Túrkistan oblystarynda, Shymkent qalasynda qus fabrıkalaryna qatysty 7 tergeý bastaldy.

Keńeste Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi jasaǵan baǵalardy tejeý jónindegi jumystyń tıimdiligi bóliginde ákimdikter reıtınginiń aralyq qorytyndysy aıtyldy. Ákimdikterdiń jumysy birneshe kórsetkish boıynsha baǵalanady, onyń ishinde, azyq-túlik ınflıatsııasy, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasynyń aptalyq jáne jalpy jyldyq ósýi, «aınalym shemasy» boıynsha nysanaly ındıkatorǵa qol jetkizý, jármeńkeler ótkizý, qant zaýyttaryn qarjylandyrý, saýda ústemesiniń asyp ketý faktilerin anyqtaý boıynsha jumys. Bul reıtıngte Aqmola jáne Ulytaý óńirleri sońǵy oryndarda.

«Taýardyń deldaldar arqyly joǵary ústememen sur shemalar boıynsha ótýi – bul memlekettik baqylaýdyń joǵalýynyń nátıjesi. Bul qazirgi shyndyq, búgingi baǵanyń qalaı qalyptasyp otyrǵany, jer-jerde jaýapty adamdardyń azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý jumystaryn birinshi orynǵa qoımaýy. Saýda komıteti áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń barlyq toby boıynsha EShF taldaý boıynsha jumysty jalǵastyrýy tıis. Saýda ústemesin buzý tájirıbesin toqtatý kerek, ol úshin barlyq óńirlik komıssııalar Saýda komıtetiniń úılestirýimen jumys algorıtmderin qaıta qarap, aptasyna keminde 2 ret otyrystarda baǵanyń kúrt kóterilý sebepterin taldap, anyqtaýy qajet», — dedi Serik Jumanǵarın.

Negizgi azyq-túlik ónimderiniń baǵasyn turaqtandyrý jónindegi árbir keńeste otandyq qant zaýyttaryna aınalymdyq qarjylandyrýdy bólý protsesine jáne aldaǵy maýsymaralyq kezeńde kókónis baǵasyn turaqtandyrý boıynsha júrgizilip jatqan jumystarǵa erekshe nazar aýdarylady. ÁMAT-qa baǵa ındeksiniń negizgi ósýi Reseı Federatsııasyna qatysty sanktsııalar engizý, 2022 jylǵy naýryzda RF-dan qant pen astyq eksportyna tyıym salý kezeńinde bolǵany belgili. Qosymsha faktor retinde rýbldiń joǵary baǵamy jáne maýsymaralyq kezeń boldy, bul kókónis baǵasynyń ósýine ákeldi. Qazirgi ýaqytta Atyraý, Jambyl, Pavlodar, BQO, Qaraǵandy, Soltústik Qazaqstan, Aqmola oblystary jalpy somasy 7,664 mlrd teńgege qant zaýyttarymen qaryz sharttaryna qol qoıdy. Jetisý, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı, Mańǵystaý, Qyzylorda oblystary, Almaty qalasy qol qoıý satysynda.

Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Jeńis Óserbaı kartopty mysalǵa keltire otyryp, turaqtandyrý qorlary jumysynyń jańa tásilderiniń birinshi kezeńin iske asyrý tetigin túsindirdi. Esepteýlerge sáıkes, eldiń kartopqa degen jalpy jyldyq qajettiligi 1,183 mln tonnany quraıdy. Bul tamyr daqylynyń baǵasy negizinen sáýir-maýsym aılarynda, eski daqyl aıaqtalyp, jańasy áli bolmaǵan kezde ósedi, Mysaly, osy kezeńde ishki naryqtyń qajettiligin jabý úshin shamamen 244 myń tonna kartop kerek. Ákimdikterdiń derekterine sáıkes, óńirlerde osy kezeńge shamamen 100 myń tonna kartop, onyń ishinde forvardtyq sharttar sheńberinde 68,3 myń tonnaǵa, «aınalym shemalary» boıynsha 32 myń tonnaǵa kelisimshart jasaldy. Qajettiliktiń qalǵan kólemi dástúrli jetkizý arnalary, ıaǵnı bıznespen kelisimshart jasaý (saýda jelileri, kóterme jetkizýshiler arqyly) esebinen qamtamasyz etiledi. 2023 jyldyń mamyr-maýsym aılarynda ishki naryqtyń qajettiligi Túrkistan oblysynyń erte shyqqan kartobyna kelisimshart jasaý jáne ońtústik elderden ımporttyq jetkizilimder jasaý esebinen qamtamasyz etiletin bolady.

Osyǵan uqsas shemalar maýsymaralyq kezeńde baǵasy eń kóp kóteriletin jemis-kókónis ónimderiniń barlyq áleýmettik túrlerine qatysty iske asyrylatyn bolady. Ár óńirdiń ımportqa jáne erte shyqqan kókóniske degen naqty qajettilikteri naqtylanady.


Сейчас читают
telegram