Úkimet tehnıkalyq retteý júıesin reformalaý arqyly qurylystaǵy qyrýar problemalardy sheshpek
qoldanystaǵy normatıvtik-tehnıkalyq baza salaǵa ozyq tehnologııalardy, tıimdi ári resýrstardy únemdeıtin jańa qurylys materıaldary men buıymdaryn, qurylys óndirisin basqarý men uıymdastyrýdyń progressıvti ádisterin engizýge kedergi keltirýde. Sonymen qatar, qoldanystaǵy júıe qurylystaǵy qaýipsizdikti qamtamasyz etý, eńbek pen adamdardyń qaýipsizdigin saqtaý, qorshaǵan ortany qorǵaý jónindegi qazirgi zamannyń talaptaryna jaýap bere almaıdy. Buǵan qurylysta jumys istep júrip talaı adamdardyń jazataıym qaza tapqany, qurylystaǵy eńbek jáne adamdardyń qaýipsizdigin saqtaýǵa qatysty jer-jerlerde oqtyn-oqtyn bolyp jatqan narazylyq aktsııalary, odan qala berdi «barmaq basty, kóz qystymen» áleýmettik mańyzy zor obektilerdiń qurylysyna zaman talabyna saı kelmeıtin qurylys materıaldarynyń paıdalanylǵany jóninde aıtylyp ta, jazylyp ta júrgen oqıǵalar dálel. Qurylystaǵy osy jáne basqa da túıtkildi problemalardy sheshý úshin elimizde 2008 jyldyń sońynda Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri jónindegi agenttigi qurylǵan bolatyn. Agenttiktiń aldyna qoıylǵan basty mindetterdiń biri - talaı problemanyń qaınar kózi bolyp tabylatyn qurylystaǵy tehnıkalyq retteý júıesin reformalaý bolyp otyr.
Búgin Úkimet otyrysynda osy másele talqylanǵan basty taqyryptardyń biri boldy. Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri agenttiginiń tóraǵasy Serik Nokınniń aıtýynsha, Úkimettiń tapsyrmasy boıynsha Agenttik byltyr qurylystaǵy tehnıkalyq retteý júıesin reformalaý úshin daıyndyq jumystaryn júrgizgen. Bul jumystyń nátıjesinde tehnıkalyq retteýdiń otandyq tájirıbesi men qazirgi jaǵdaıy taldanyp, saralanǵan. Avstralııa, Ulybrıtanııa, Eýropalyq odaq elderi, Kanada, Jańa Zelandııa, AQSh jáne Japonııa sekildi ekonomıkalyq jaǵynan damyǵan mmeleketterdiń atalmysh júıeni reformalaý tájirıbesi zerttelgen. Júrgizilgen jumystar damyǵan elderdiń barlyq tehnıkalyq retteý júıesine tán ortaq qaǵıdattar men keskindi anyqtaýǵa, Qazaqstannyń tehnıkalyq retteý júıesiniń ekonomıkalyq jaǵynan damyǵan elderdiń uqsas júıelerimen kelisilmeıtin tustaryn bilýge, sondaı-aq parametrıkalyq normalaýdy qoldanýǵa baǵdarlanǵan qurylys salasyndaǵy tehnıkalyq retteý modelin ázirleýge múmkindik bergen.
«Qazaqstanda normalaýdyń belgileýshi ádisi qoldanylatyn belgili. Aıtarlyqtaı ıkemdiligi joq bundaı qatań sharalar balama sheshimderdi, materıaldar men ádis-tásilderdi qoldanýǵa jol bermeıdi. Sońǵy otyz-qyryq jylda ekonomıkalyq jaǵynan damyǵan elderdiń basym kópshiligi barynsha progressıvti parametrıkalyq ádiske kóship jatyr. Bul júıeniń artyqshylyqtarynyń biri - ınnovatsııa úshin ashyqtyǵynda», deıdi S. Nokın.
Onyń sózine qaraǵanda, reformalardyń álemdik tájirıbesiniń saraptamasy elimizdiń qurylys salasyndaǵy tehnıkalyq retteý júıesiniń búkil komponentterin - normatıvtik bazany, qadaǵalaý jáne baqylaý júıesin, sáıkestikti baǵalaý júıesin bir mezgilde retteý qajettigin kórsetip bergen. Tek osy jaǵdaıda ǵana reforma tabysty bola alady. Birinshi komponent - normatıvtik baza boıynsha normalaýdyń parametrıkalyq ádisine birtindep kóshý reformanyń basty maqsaty bolyp tabylady. Bul rette ozyq elderdiń tájirıbesi boıynsha sapaly jańa qujat - Qazaqstan Respýblıkasynyń qurylys tehnıkalyq reglamenti ázirlenbek. Kóptegen elderdi mundaı qujatty Qurylys kodeksi dep te ataıdy eken. Úkimet bekitetin bul qujat qurylys salasynyń tehnıkalyq konstıtýtsııasy bolýy tıis. Qazaqstan jaǵdaıynda qoldaný úshin jaramdylyǵyn baǵalaý maqsatynda sheteldik modeldik qujattardy, olardyń aýdarmalaryn jáne muqııat jasalǵan ınjenerlik-tehnıkalyq saraptamasyn satyp alý josparlanyp otyr. Bul Qazaqstanda tikeleı qoldaný úshin paıdalanylýy yqtımal úzdik erejelerdi anyqtaýǵa múmkindik beredi.
Normalaý reformasymen qatar tehnıkalyq retteýdiń ekinshi quramdaýyshy - qadaǵalaý jáne baqylaý júıesi qaıta qurylatyn bolady. Bul qurylys zańnamasyn saqtaý úshin qajet. Eń aldymen jergilikti qadaǵalaýshy-baqylaýshy organdardy dúrkin-dúrkin akkredıtatsııalaý kózdelip otyr. Shtattarynda qadaǵalaý-baqylaý qyzmetin júzege asyrý úshin sertıfıkatsııadan ótken qyzmetkerleriniń bolýy jańaǵylardy akkredıtatsııalaýdaǵy mindetti shart bolyp tabylady. Bul qyzmetkerlerdiń joǵary kásibı biliktiligin jáne derbes jaýapkershiligin qamtamasyz etedi.
Agenttiktiń qadaǵalaý men baqylaý júıesine qatysty bulaı alańdaıtyndaı jóni bar eken. Nege deısiz ǵoı? Qazaqstandaǵy jergilikti memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý organdary birinshi basshylarynyń 25 paıyzynyń qurylys salasynda arnaıy bilimi joq eken. Tutastaı alǵanda, baqylaýshy organdardaǵy kadrlardy daıyndaý deńgeıi óte tómen. Máselen, sońǵy josparly attestattaýdyń nátıjesinde jergilikti memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý organdarynyń 70 qyzmetkeriniń 29-y nemese 41,1 paıyzy attestatsııadan ótpeı qalǵan. Budan sirá bir ǵana qorytyndy shyǵarýǵa bolatyndaı: qurylystaǵy qadaǵalaý jáne baqylaý júıesin reformalaý qajet jáne sonyń negizinde mamandardyń kásibı deńgeıin jáne olardyń derbes jaýapkershiligin arttyrý kerek.
S. Nokınniń aıtýynsha, qurylys zańnamasynyń talaptaryna normalaý sýbektileri men obektileriniń sáıkestigin baǵalaý júıesi tehnıkalyq retteýdiń úshinshi mańyzdy komponenti bolyp tabylady. Sáıkestikti baǵalaý júıesin reformalaýdaǵy basty maqsaty - ony akkerdıtatsııalaý, lıtsenzııalaý jáne sertıfıkattaý salasyndaǵy jalpylama moıyndalǵan sheteldik analogtarmen úılestirý. «Qazirgi ýaqytta lıtsenzııalaý kezinde mamannyń kásibı biliktiligine emes, qyzmettiń túrlerine ekpin salynady. Bul álimdik tájjirıbege sáıkes kelmeıdi jáne ózgertilýi tıis», deıdi Agenttik tóraǵasy.
Onyń aıtýynsha, sondaı-aq reforma qurylys ónimderin sertıfıkattaý salasynda tártip ornatýdy, tıisinshe qurylys rynogyn sapaly ári qaýipsiz qurylys materıaldarymen jáne buıymdarymen qanyqtyrýdy kózdeıdi. «Reformany tıimdi júrgizý úshin 2010 jyly jobalardy basqaratyn ortalyqtandyrylǵan júıeni qurý qajet. Bul jobalardyń komponentterin biriktiretin ortaq tuǵyrnama bolýy tıis. Qazirgi tańda biz jobalardy basqarýdyń birqatar balama shemalaryn, sonyń ishinde osy salada mamandanǵan tájirıbeli sheteldik kásibı uıymdy tartý nusqasyn qarastyryp jatyrmyz», deıdi S. Nokın.
Onyń sózine qaraǵanda, Úkimettiń tapsyrmasy boıynsha Agenttik qurylys salasyn tehnıkalyq retteý júıesin reformalaý tujyrymdamasynyń jobasyn jáne reformany júzege asyrý jónindegi is-sharalar josparyn ázirlegen. Reforma boıynsha jumysty úılestirý úshin QR Úkimetiniń janynan qurylys salasyn reformalaý jónindegi turaqty jumys isteıtin vedomstvoaralyq komıssııa qurý qajet. Atap óterligi, Agenttik tóraǵasynyń bul usynysy Premer-Mınıstrdiń tarapynan qoldaý tapty. Qurylys salasyndaǵy tehnıkalyq retteý júıesin reformalaýdy mańyzdy másele dep esepteıtinin aıtqan Úkimet basshysy: «Men Úkimet janynan mundaı komıssııa qurý jónindegi usynysty qoldaımyn. Sondyqtan bekitilgen merzimde atalmysh komıssııany qurý týraly meniń qaýlymnyń jobasyn engizińizder. Resýrstar jónindegi usynysty da respýblıkalyq bıýdjettik komıssııanyń otyrysyna shyǵaryńyzdar» dedi .
Agenttik aǵymdaǵy jyly reformany júzege asyrýǵa kirisýge múmkindik beretin birinshi kezektegi sharalar keshenin oryndaýdy kózdep otyr. Reformanyń birinshi kezekti sharalaryn júzege asyrýǵa 2010 jyly qosymsha 500 mln. teńge bólý qajet. Qazaqstannyń keleshektegi damýy úshin qurylys salasynyń mańyzy zor. Ásirese elimiz ekonomıkany ındýstrııalandyrýǵa bet burǵan tusta saladaǵy joǵaryda aıtylǵan ózekti problemalardyń túıinin tarqatyp, kem-ketigin ýaqyt sozbaı túzep alý qajet. Bul mindetti oryndaı alsaq, qurylystaǵy kóptegen máselelerdiń túıini tarqatylar edi.
