Úkimet ınflıatsııany orta merzimde 3-4 paıyzǵa deıin tómendetýge baǵyttalǵan sharalar keshenin ázirleýde
Otyrysta «QR Ruqsattar jáne habarlamalar týraly» jáne «QR keıbir zańnamalyq aktilerine ruqsat berý júıesi máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobalaryn tanystyrǵan Óńirlik damý mınıstri Bolat Jámishevtiń atap ótýinshe, negizgi zań jobasy úsh bólimnen turady. Oǵan «Lıtsenzııalaý týraly» zań tolyǵymen endi. Zań jobasynyń bul bólimi osy saladaǵy búgingi problemalar eskerile otyryp pysyqtaldy. Sondaı-aq, zań jobasyna «Ákimshilik rásimder týraly» QR Zańynan habarlamalar týraly erejeler tolyǵymen endi. Zań jobasynyń úshinshi bólimi tolyǵymen jańadan jazylǵan jáne lıtsenzııa bolyp tabylmaıtyn ruqsat rásimderiniń máselelerin reglamentteıdi. Zań jobasynyń qosymshasyna 742 qujat endi, onyń ishinde 709 ruqsat jáne 33 habarlama bar. «Jalpy alǵanda, zań jobasy Qazaqstannyń ruqsat berý júıesiniń birqatar júıelik problemalaryn sheshýge baǵyttalǵan», - dedi ol.
Mınıstrdiń atap ótýinshe, zań jobasy naqty ruqsattyń retteý nysanynyń qaýiptiligine baılanysty qatańdylyq dárejesin tańdaýǵa múmkindik beredi. Atap aıtqanda, birinshi sanatqa lıtsenzııalar, ekinshisine barlyq ózge ruqsattar, úshinshisine habarlamalar jatady. Sonymen birge ruqsattardy júıeleý maqsatynda olardy synyptarǵa bólý kózdelgen. Retteý nysandaryna baılanysty ruqsattar kelesi synyptarǵa bólinedi 1-synyp - «qyzmetke beriletin ruqsattar». Ádette, mundaı ruqsattar keshendi retteýdi qajet etetin eń qaýipti qyzmet túrlerine qatysty lıtsenzııalar bolyp tabylady. 2-synyp - «jeke tulǵalarǵa kásiptik qyzmet úshin beriletin ruqsattar». Bul ruqsattardy berýde bilim deńgeıin baǵalaý jáne sáıkesinshe qujattardy alqaly qaraý qoldanylady. 3-synyp - «resýrstary shektelgen nemese kvota paıdalanatyn qyzmetke beriletin ruqsattar» kvotalaýdy nemese konkýrsty paıdalanýmen beriledi. 4-synyp - «nysandarǵa beriletin ruqsattar» talaptar negizinen nysandarǵa qoıylatyn, al ruqsattar ıelikten shyǵarylatyn jaǵdaılarda qoldanylady. 5-synyp - «bir rettik ruqsattar». Ruqsattar shektelgen merzimge nemese shektelgen kólemde beriledi. 6-synyp - «ónimge beriletin ruqsattar». Naqty ónimge qatysty jetkilikti tehnıkalyq retteýdi engizýde ruqsattar alynyp tastalynady.
«Zańdy qabyldaýmen, ruqsat berý jáne habarlama jasaý tártipteri Zańǵa qosymshaǵa kózdelgen ruqsattar men habarlamalar tizbesinde tıisti ruqsatty nemese habarlamany qosý jolymen engizile alady»,- dedi B.Jámishev.
«Zańnyń qabyldanýy Úkimet resýrstaryn durys bólýge múmkindik beredi. Osyǵan oraı qyrkúıekte memlekettik baqylaý máseleleri jónindegi jańa zań jobasyn, al jyl sońyna qaraı ózin-ózi retteý týraly zań jobasyn Parlamentke engizý qajet», - dep otyrysty qorytyndylaǵan Premer-Mınıstr Serik Ahmetov 1 sáýirge deıin Óńirlik damý mınıstrligine búgin talqylanǵan zań jobasyn Májilis qaraýyna engizýdi tapsyrdy. «Sonymen qatar atalǵan zań jobalar málimetteriniń shuǵyl retinde jarııa etilgendigi týraly Memleket basshysynyń atyna hat jobasyn ázirleý qajet. Biz bul jaıynda sóılestik jáne Memleket basshysy bul máselege qoldaý bildiredi», - dedi ol.
S.Ahmetov Syr óńirine oń baǵa berdi
Osy aptada Syr óńirine saparlaǵan QR Premer-Mınıstri S. Ahmetov jumysyn «Qorqyt Ata» áýejaıynyń qurylysy jobasymen tanysýdan bastady. Odan keıin Syrdarııa aýdanyndaǵy «Maǵjan jáne K» JShS-inde bolyp, seriktestiktiń kúrish aqtaý zaýytynyń jumysymen tanysty. Kelesi kezekte Úkimet basshysy Qyzylorda qalasyndaǵy perınataldy ortalyqtyń qurylysy men ótken jyldyń sońynda paıdalanýǵa berilgen muz aıdyny keshenin tamashalady. Sondaı-aq S. Ahmetov eski avtomobıl dońǵalaqtarynan túrli qajetti zattar jasaıtyn zaýyttaǵy jumys barysymen tanysty. Premer-Mınıstr sapar sońyn oblystyq ákimdikte májilispen qorytyndylady. Onda Úkimet basshysy Syr óńirinde atqarylyp jatqan jumystarǵa oń baǵa berdi. Jıyn barysynda oblys ákimi Q. Kósherbaev baıandama jasap atqarylǵan ister men aldaǵy mindetterdi saralap, keıbir túıtkildi túıinderdi Úkimet nazaryna usyndy. Keńes sońynda Qyzylorda oblysy ákimdigi men «Astana EKSPO-2017» UK» AQ arasynda yntymaqtastyq týraly Memorandýmǵa qol qoıý resimi ótti. Qujatqa oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev pen kompanııanyń basqarma tóraǵasy Talǵat Ermegııaev qol qoıdy.
Úkimet ınflıatsııany orta merzimde 3-4 paıyzǵa deıin tómendetýge baǵyttalǵan sharalar keshenin ázirleýde
Osy aptada QR Parlamenti Senatyna atbasyn burǵan Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenova 1, al Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaev halyq qalaýlylaryna 2 zańdy qabyldatyp qaıtty.
QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenova depýtattar nazaryna usynǵan Zań QR Neke jáne otbasy kodeksine jáne halyqty áleýmettik qamsyzdandyrý men azamattardy áleýmettik qoldaý máseleleri jónindegi 6 zańǵa zeınetaqy men áleýmettik tólemderdi arttyrýǵa baǵyttalǵan ózgerister men tolyqtyrýlar engizýdi kózdeıdi. «Zeınetaqy tólemderiniń mólsherleri osy jyldyń basynan bastap arttyrylǵanyn eseptegende bazalyq zeınetaqyny 12 paıyzǵa deıin, eńbek zeınetaqylaryn 14 paıyzǵa deıin arttyrý kózdelgen. Osyǵan baılanysty zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly QR zańyna zeınetaqyny esepteý úshin qoldanylatyn tabystyń shamasyn aǵymdaǵy jyldyń 1 sáýirinen bastap 39-dan 41 aılyq eseptik kórsetkishke deıin kóbeıtý bóliginde ózgerister engiziledi. Bul zeınetke aǵymdaǵy jyldyń 1 sáýirinen keıin shyǵatyn azamattardyń zeınetaqysyn buǵan deıin zeınetke shyqqan azamattardyń zeınetaqy tólemderimen teńestirýge múmkindik beredi», - dedi mınıstr. Onyń atap ótýinshe, qabyldanatyn sharalar bazalyq zeınetaqy tólemi mólsherin 10450 teńgege deıin nemese 12 paıyzǵa kóterý máselesin qarastyrsa, eńbek zeınetaqy mólsherin 46661 teńge kóleminde qamtamasyz etedi.
Al E.Dosaev eń birinshi «Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qorynan 2014-2016 jyldarǵa arnalǵan kepildendirilgen transfertter týraly» Zańǵa ózgerister engizý týraly» QR Zańyn qabyldatty. «Ulttyq qordyń qarajatyn qalyptastyrý jáne paıdalaný tujyrymdamasyna sáıkes respýblıkalyq bıýdjetke beriletin kepildendirilgen transfert absolıýttik mánde 8 mlrd. AQSh dollary deńgeıinde tirkeldi. Dollar baǵamynyń 185 teńgege deıin ulǵaıýyna baılanysty 2014 jylǵa bekitilgen Ulttyq qordan kepildendirilgen transferttiń mólsheri 1 480 mlrd. teńgeni quraıdy», - dedi Zań jobasyn tanystyrý barysynda ol.
Sonymen qatar E.Dosaev tanystyrǵan «2014-2016 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» QR Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań da depýtattar tarapynan qoldaýǵa ıe boldy.
Onyń atap ótýinshe, 2014 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjettiń túsimderi 6 206,1 mlrd. teńge kóleminde nemese bekitilgen bıýdjetpen salystyrǵanda 432,5 mlrd. teńgege ósýmen aıqyndaldy. Respýblıkalyq bıýdjettiń kiristeri bekitilgen jospardaǵy 4 029,4 mlrd. teńgege qaraǵanda 331,7 mlrd. teńgege ulǵaıtyla otyryp naqtylandy jáne 4 361,2 mlrd. teńgeni quraıdy. Aǵymdaǵy jylǵy respýblıkalyq bıýdjet shyǵystary bekitilgen kólemge qatysty 408,7 mlrd, teńgege ulǵaıýmen 7 124,8 mlrd. teńgeni quraıtyn bolady.
«Halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptaryn qoldaý maqsatynda naqtylanǵan respýblıkalyq bıýdjet jobasynda 121,6 mlrd. teńge bólý, onyń ishinde aǵymdaǵy jylǵy 1 sáýirden bastap: azamattyq qyzmetshilerdiń laýazymdyq jalaqysyna 10% mólsherindegi aı saıynǵy ústeme aqyǵa 63,5 mlrd. teńge somasyna; zeınetaqylyq jáne memlekettik áleýmettik tólemderi mólsherlerin 53,4 mlrd. teńge somasyna; memlekettik bilim berý tapsyrysy sheńberinde oqıtyn stýdentterdiń stıpendııa mólsherin 10 paıyzǵa, jalpy somasy 4,7 mlrd. teńgege arttyrý kózdelgen. «Balapan» baǵdarlamasynyń aıasynda mektepke deıingi bilim berý uıymdarynda memlekettik bilim berý tapsyrysyn iske asyrýǵa 6,7 mlrd. teńge mólsherinde qarajat bólinetin bolady», - dedi E.Dosaev.
E.Dosaevtyń sońǵy tanystyrǵan zańyna qatysty Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Qýat Qojahmetov te pikirin bildirip, zańnyń qabyldanýy el ekonomıkasynyń ósýine septigin tıgizip, Qazaqstannyń syrtqy naryqtaǵy básekege qabilettiligin arttyratyndyǵyn, ımport kóleminiń ósýine tosqaýyl bolatyndyǵyn basa aıtty. Sonymen qatar Qazaqstannyń halyqaralyq rezervine, ınflıatsııaǵa qatysty derekterdi alǵa tartty. Ulttyq bank Úkimetpen birlesip, ınflıatsııany 6-8 paıyz sheginde ustap turýǵa tyrysatyndyǵyn basa aıtqan ol: «2014 jylǵy qańtarda jyldyq ınflıatsııa 4,5 paıyz boldy. Aqpanda onyń deńgeıi 5,4 paıyzǵa deıin ósti», - dedi.
Tóraǵa orynbasarynyń atap ótýinshe, bul ulttyq valıýta baǵamyn túzetýge baılanysty oryn alǵan. Sondyqtan Úkimet pen Ulttyq bank 2014 jyldyń 1 mamyryna deıin ınflıatsııany orta merzimde 3-4 paıyzǵa deıin tómendetýge baǵyttalǵan sharalar keshenin ázirlemek. Al atalǵan sharalar naqty júzege asyrylatyn bolsa, onda, ekonomıkanyń údemeli ósýi saqtalatyn bolady.
Sondaı-aq eldegi makroekonomıkalyq turaqtylyqqa altyn-valıýta rezervter men Ulttyq qor tolyǵymen baılanysty ekendigin atap ótken Q.Qojahmetov: «Osy jyldyń basynan beri jalpy eldiń halyqaralyq rezervteri 2,5 paıyzǵa ulǵaıyp, aqpannyń sońynda 97,6 mlrd. AQSh dollaryn qurady», - dedi.
