Úkimet basshysy Semeı jurtshylyǵymen Prezıdent Joldaýyn talqylady
Atap aıtqanda, halyq kirisiniń deńgeıin arttyrý, medıtsınalyq qyzmet kórsetý jáne bilim berý sapasyn jaqsartý, shaǵyn jáne orta bıznesti damytýdyń qosymsha quraldary, sondaı-aq ındýstrııalyq damý keleshegi máseleleri talqylandy.
Keńesti ashqan QR Premer-Mınıstri Baqytjan Saǵyntaev jańa Joldaýdyń negizgi aspektisi halyqtyń ómir sapasyn jaqsartý ekenin atap ótti. Mektepke deıingi jastan bastap bilim berý sapasyn arttyrý máselesine erekshe kóńil bólindi. Bul básekege qabiletti azamatty qalyptastyrýǵa yqpal etedi. Azamattardyń jaıly ómir súrýin qamtamasyz etý aıasynda, ásirese jylytý maýsymynyń bastalýyna oraı, turǵyn úı-kommýnaldyq jaǵdaılardy jaqsartýdyń mańyzdylyǵy atalyp ótti.
Prezıdent Joldaýynyń barlyq baǵyttaryn iske asyrýǵa úshjyldyq kezeńge 1,75 trln teńge qarastyrylǵan. Olar qazaqstandyqtardyń ómir sapasyn arttyrýǵa qajetti jaǵdaılardy jasaýǵa baǵyttalady. Osylaısha, 2019 jylǵy 1 qańtardan bastap eń tómengi jalaqy mólsheri 1,5 esege ósedi - 28 myńnan 42,5 myń teńgege deıin. Budan ózge, 275 myń azamattyq qyzmetker orta eseppen 35% joǵary eńbekaqy alady. Bul, birinshi kezekte, bilim berý men densaýlyq saqtaý júıeleriniń qyzmetkerleri.
Sondaı-aq, eń tómengi jalaqy kóleminiń ulǵaıýymen jumyspen qamtylǵan halyqtyń salyq júktemesi barlyq jaldamaly jumyskerlerdiń tabysynan salyq shegerimderiniń ulǵaıýyna qaraı azaıady. Salyq júktemesin tómendetý 6 mıllıonnan astam jaldamaly jumyskerge qatysty.
Atalǵan másele boıynsha eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Mádına Ábilqasymova baıandama jasady. Onyń aıtýynsha, Memleket basshysynyń eń tómengi eńbekaqy mólsherin arttyrý jónindegi tapsyrmasyn iske asyrý maqsatynda Úkimet qoldanystaǵy zańnamaǵa ózgerister engizip jatyr. Jalpy, eń tómengi eńbekaqyny ósirý ekonomıkanyń barlyq salalarynda jalaqy mólsheri az qyzmetterde jumys isteıtin 1,3 mln adamnyń eńbekaqysyn ósirýge jol ashady. Jergilikti bıýdjettiń jeke tabys jáne áleýmettik salyqtardyń jetkilikti mólsherde túspeýinen bolatyn shyǵyndaryn óteý úshin respýblıkalyq bıýdjette 10,5 mlrd teńge qarastyrylady.
«Joldaýda qarastyrylǵan barlyq sharalardy iske asyrý halyqtyń naqty kiristeriniń ósimi, halyqtyń tólemge qabilettiginiń artýy, ishki jıyntyq suranystyń artýy men kóleńkeli ekonomıka kóleminiń tómendeýi túrinde myqty áleýmettik-ekonomıkalyq tıimdilikti qamtamasyz etedi», - dedi M. Ábilqasymova.
Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıev óz kezeginde Elbasy tapsyrmalaryn iske asyrý aıasynda muǵalimderdiń mártebesi men eńbekaqysyn arttyrý, bilim berý sapasyn jaqsartý salasynda eleýli jumystar atqarylyp jatqanyn, balalar men pedagogterge qajetti jaǵdaılar jasalyp, mektepke deıingi bilimmen qamtý boıynsha jumystar júrgizilip jatqanyn atap ótti.
«Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha «Pedagog mártebesi týraly» zań ázirlenedi. Zańda pedagogterdiń áleýmettik mártebesin arttyrý, oqý júktemesin qysqartý jáne qajetsiz tekseristerden qorǵaý jáne t.b. sharalar qarastyrylady. Zań jobasy 2-3 aı ishinde ázirlenip, qoǵamdyq talqylaýǵa shyǵarylady. Pedagogterden, ata-analar men barlyq nıet bildirýshilerden atalǵan jumysqa belsene qatysýdy suraımyn», - dedi mınıstr.
Sonymen qatar, búginde óńirde respýblıkalyq bıýdjetten úsh mektepti salýǵa 2,5 mlrd teńge bólingen. Qosymsha bólingen 50 mlrd teńge aldymen apatty mektepterdi azaıtýǵa jumsalady.
«Jalpy, Memleket basshysy bergen tapsyrmalar pedagogter qaýymymen jáne ata-analarmen birge talqylanyp, túsindirilip, sodan keıin baryp júzege asyrylady. Barlyq jańashyldyqtar tek olardyń qoldaýymen engiziledi», - dedi E. Saǵadıev qala jurtshylyǵyna baǵyttap.
Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek sapasyn arttyrý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalarǵa nazar aýdardy. Ol aýrýdyń aldyn alý jáne erte bastan kúresý úshin ulttyq densaýlyq saqtaýdyń ortalyq býynyna aınalýǵa shaqyrady. Oblys boıynsha alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómektiń 2261 mamanyn oqytý kózdelgen, onyń ishinde 611 - dáriger, 1650 - meıirbıke.
E. Birtanov 2019 jyldan bastap qaǵaz túrindegi qujat aınalymy toqtatylyp, barlyq densaýlyq saqtaý uıymdary elektrondy formatqa kóshetinin málimdedi. Onyń aıtýynsha, bul dárigerlerdi artyq qujat toltyrýdan bosatady - barlyq aqparat densaýlyqtyń elektrondy pasporttarynda saqtalady. 2019 jylǵy qarashaǵa deıin halyqtyń 100%-ynda densaýlyqtyń elektrondy pasporty bolady, onda azamattyń qaıda júgingenine qaramastan, árbir azamattyń densaýlyǵy týraly obektıvti derekter qoljetimdi bolady. Budan ózge, dári-dármekpen qamtamasyz etýde barlyq tegin dári-dármekterdi berýdiń derbestendirilgen elektrondy esebi júrgizilip, dárilik qamtamasyz etýdi josparlaý júıesi avtomattandyrylady. Densaýlyq saqtaý mınıstriniń aıtýynsha, atalǵan sharalar dári-dármekterdi satyp alý ótinimderin durys qalyptastyrýǵa múmkindik beredi.
Jyl sońyna deıin zańnamalyq ózgerister qabyldanady. Memleket basshysynyń tapsyrmalaryna sáıkes, barlyq dári-dármekterdiń baǵalaryn retteý júıesi ázirlendi, olardy satyp alý 2019 jylǵa josparlanǵan. Sondaı-aq, dári-dármekterdi qadaǵalaıtyn pılottyq júıe ázirlendi, ol jalpy elimiz boıynsha birdeı dári-dármekterdiń baǵalaryn birdeı deńgeıde qoıýǵa múmkindik beredi.
Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbek óz baıandamasynda Elbasynyń «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatynyń ósýi: tabys pen turmys sapasyn arttyrý» Joldaýynda ómir súrýge jaıly orta qurý, kólik ınfraqurylymyn damytý, jergilikti joldardyń sapasyn arttyrý, eksportqa baǵdarlanǵan óndiristerdi damytý esebinen jumys oryndaryn qurý mindetteri atalyp ótkenin aıtty.
Azamattardy sapaly ári qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý máselesine basa nazar aýdarylǵan.
«Shyǵys Qazaqstan oblysynda ótken jyly 3638 turǵyn úı salyndy, sonyń ishinde 1347 - jeke turǵyn úı. Bıyl 410,5 myń m2, sonyń ishinde "Nurly jer" baǵdarlamasy aıasynda memlekettik qarjy kózderi esebinen 126,4 myń m2 paıdalanýǵa berý kózdelgen. Jalpy, respýblıka boıynsha 1294 myń m2 (22 623 páter) qurylysyna 172,5 mlrd tg memlekettik ınvestıtsııa baǵyttalǵan. Semeı qalasy boıynsha "Nurly jer" baǵdarlamasy aıasynda 28,5 myń m2 turǵyn úı (486 páter) qurylysyna 3,5 mlrd tg baǵyttalǵan - bul nesıelik turǵyn úıdiń segiz úıiniń qurylysy», - dedi J. Qasymbek.
Sonymen qatar, Elbasynyń tapsyrmasyna sáıkes, aldaǵy bes jylda «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 650 myńnan astam turǵyn úı salý josparlanyp otyr. Bul shamamen 2 mln azamat baspanaly bolady degen sóz. Búginde halyqtyń baspaǵa qoljetimdiligin arttyrǵan Elbasynyń «7-20-25» bastamasy bolyp otyr. Baǵdarlama arqasynda aldaǵy bes jyl ishinde shamamen 103 myń adamnyń turǵyn úı satyp alýǵa múmkindigi bolady.
«Jyl sońyna deıin Pavlodar oblysynan Semeıge odan ári Qalbataýǵa deıingi joldy ashýdy josparlap otyrmyz. 2019 jyly «Taskesken - Baqty» jáne «Óskemen - Zyrıan - Rahman qaınarlary» ýchaskesiniń jumysy aıaqtalady. 2017 jyldan bastap uzyndyǵy 415 km «Qalbataý - Maıqapshaǵaı» jáne 449 km bolatyn «Taldyqorǵan - Óskemen» avtojoly jóndelip jatyr. Jospar boıynsha jóndeý jumysy 2020 jyly aıaqtalýy tıis. Jalpy, 2021 jylǵa qaraı oblys arqyly ótetin negizgi halyqaralyq baǵyttaǵy avtojoldar tolyǵymen qaıta jańǵyrtylady», - dedi J. Qasymbek.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda ındýstrıalandyrý jyldarynda metallýrgııa, mashına jasaý salalary qarqyndy damyǵan. Quny 224,6 mlrd teńgelik 57 joba iske qosylyp, 7,1 myń adam turaqty jumys ornyn tapqan. Jalpy óńdeý ónerkási salasyndaǵy oblystyń úlesi 14% quraıdy, eksporttyń jalpy kóleminde - 15%. Shyǵys Qazaqstan oblysynyń 40-tan astam kásiporny óz ónimderin eksportqa shyǵarady. Bul - negizinen metallýrgııa, hımııa jáne mashına jasaý salalarynyń ónimderi.
Aýyl sharýashylyǵy birinshi vıtse-mınıstri Arman Evnıev Memleket basshysy qoıǵan mindetterdi sheshý úshin AÓK-tiń básekege qabilettiligin arttyrý jáne ony tehnologııalyq qaıta jaraqtandyrý boıynsha qajetti sharalar qabyldanatynyn jetkizdi. Bul maqsattarǵa qosymsha jyl saıyn 100 mlrd. teńgeden kem emes qarjy bólinetin bolady, nátıjesinde, AÓK aldyna qoıylǵan mindetterdi tolyq iske asyrýǵa múmkindik týady.
Onyń aıtýynsha, AÓK sýbektileri úshin qarjylandyrýdyń qoljetimdiligin arttyrý maqsatynda qoldanystaǵy qarjy tetikterin jetildirý jáne jańa qarjy tetikterin engizý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr. Onyń ishinde - agrarlyq qolhat engizý, agrosaqtandyrýdy jetildirý, sonymen qatar nesıelik seriktestikter júıesin damytý bar.
Kezdesý barysynda «Atameken» UKP basqarma tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov Joldaýda shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa erekshe kóńil bólingenin atap ótti. Kelesi jyldan bastap Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes respýblıkalyq bıýdjet aıasynda «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasyn odan ári iske asyrý úshin qosymsha 30 mlrd tg qarastyrylatyn bolady. Bul úsh jyl ishinde taǵy da 22 myńnan kem emes jańa jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi.
Óz kezeginde Semeı qalasynyń jurtshylyq ókilderi sóz sóılep, Memleket basshysynyń «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatynyń ósýi: tabys pen turmys sapasyn arttyrý» Joldaýynda aıtylǵan bastamalaryna qoldaý bildirdi.
«Memleket basshysy qolaıly ómir súrý ortasyn qurý qajettigin erekshe atap ótti. Ol - eń aldymen, ómir súrý jáne jumys isteý úshin qolaıly eldi mekendegi sapaly ınfraqurylymy bar turǵyn úıdiń qoljetimdiligi, ádemi ári qaýipsiz aýlanyń bolýy. Kópjyldyq tájirıbesi bar qurylysshy retinde menińshe, jańa Joldaý jańa múmkindikter ashady. Biz Prezıdent Joldaýyndaǵy mindetterdi iske asyrýǵa ázirmiz. Kelesi jyldan bastap biz óz kásipornymyzda jalaqyny 50%-ǵa kóteremiz», - dedi «Fırma «Azııa» JShS quryltaıshysy Á. Dosqojanov.
«Fırma «Azııa» JShS «Nurly jer» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa qatysatynyn aıta ketken jón.
«Prezıdent Joldaýynda óńirlik jáne qalalyq ortany júıeli damytý mindeti qoıylǵan. Naqty osy tásil aıasynda, Semeıde "Qaraǵaıly" zamanaýı yqshamaýdannyń qurylysy júrgizilip jatyr, barlyq ınfraqurylymdyq máseleleri sheshilgen. Bul "adamdarǵa ınfraqurylym qajet" modelin iske asyrýdyń kórnekti mysaly. Shamamen 100 kóppáterli úı salý josparlanǵan», - dedi Á. Dosqojanov
Semeı qalasyndaǵy №38 mekteptiń tarıh pániniń muǵalimi V. Galýshko bilim berýge jumsalatyn shyǵyndardyń artýy aldaǵy ýaqytta tıimdi nátıjeler beretinine senimdi.
«Prezıdenttiń Qazaqstan halqyna jyl saıynǵy Joldaýy - bul elimizdiń kez kelgen azamaty úshin mańyzdy oqıǵa. Árqaısymyz odan ózimizge basty baǵyt tabamyz. Ustaz retinde men úshin jańa Joldaýda bilim berý salasyna basa kóńil bólingeni mańyzdy. ıAǵnı, kelesi jyly pedagogtardyń mártebesi týraly zańnyń qabyldanýy, 2019 j. 1 qańtarynan bastap eń tómengi jalaqynyń 1,5 esege - orta eseppen 35%-ǵa kóterilýi asa mańyzdy», - dedi tarıh pániniń muǵalimi.
V. Galýshko muǵalimderdiń jańartylǵan bilim mazmuny, jaratylystaný-matematıka tsıklderi pánderin aǵylshyn tilinde júrgizgeni, jańa formattaǵy attestattaýdy rastaǵany úshin ústeme aqy alyp otyrǵanyn aıtty.
Semeı qalasyndaǵy jedel medıtsınalyq járdem aýrýhanasynyń fýnktsıonaldyq dıagnostıka dárigeri I. Rahımova densaýlyq saqtaý júıesin jańǵyrtý medıtsınalyq qyzmetter kórsetý sapasyn birshama jaqsartatynyn,al tsıfrlandyrýdy engizý dárigerlerdi qaǵazbastylyqtan aryltyp, tikeleı mindetterine kóbirek kóńil bólýlerine múmkindik beretinin jetkizdi.
Shákárim atyndaǵy memlekettik ýnıversıtettiń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory A.Espenbetov Memleket basshysynyń jyl saıynǵy Joldaýynda pedagogtardyń mártebesin arttyrý boıynsha qoıylǵan mindetterdiń mańyzdylyǵy men ýaqytyly kóterilgenin atap ótti.
«Biz elimizdiń jahandyq jetisteriniń kýási bolyp otyrmyz. Tarıhı qujat - Prezıdenttiń Qazaqstan halqyna Joldaýy shynymen de adam kapıtalynyń sapasyn kóterýge, barlyq qajetti jaǵdaılardy jasaýǵa baǵyttalǵan», - dedi A. Espenbetov Elbasyna alǵysyn bildire otyryp.
