«UBT - tabys kózi me?» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, «Nur Otan» HDP bastamasymen qoǵamda tártipsizdikke múldem tózbeýshilikti qalyptastyrý jónindegi «STOPQylmys» sharasy bastaldy. Qoǵamdyq naýqandy «Nur Otan» HDP jáne Іshki ister mınıstrliginiń qoldaýymen úkimettik emes uıymdar júzege asyrady. Іshki ister mınıstrliginiń Jedel basqarý ortalyǵynda «Nur Otan» HDP Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek jáne Іshki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymov elimizdiń úkimettik emes uıymdary ókilderiniń qatysýymen tártipsizdikterdi anyqtaý jáne olarǵa qarsy tıimdi áreket etý jónindegi birlesken jumysty talqylady. Sondaı-aq onda «Temeki tútininen azat Qazaqstan úshin» ulttyq koalıtsııasy, «Qazaqstan stýdentteri Alıansy», «Jasyl el» jáne t.b. uıymdar ókilderi óz jobalarymen jáne onyń nátıjelerimen bólisti. Atap aıtqanda, joǵary oqý oryndaryndaǵy sybaılas jemqorlyqpen, qoǵamdyq oryndarda temeki shegýmen, oıyn bıznesimen kúres, sondaı-aq jasóspirimder arasyndaǵy ozbyrlyq pen bopsalaýǵa qarsy kúres jónindegi naqty sharalar usynyldy. Bul materıal «Qylmysqa qarsy naýqan bastaldy» degen taqyryppen jarııalandy.
Sondaı-aq bul basylymda «Ekijaqty yqpaldastyqqa ekpin bergen sapar» atty maqala jaryq kórdi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov óziniń germanııalyq áriptesi, federaldy Syrtqy ister mınıstri Gıdo Vestervelleniń shaqyrýy boıynsha resmı saparmen GFR-da boldy. Sapar aıasynda qazaqstandyq syrtqy saıasat vedomstvosynyń basshysy GFR saıası jáne isker toptarynyń ókilderimen birqatar ekijaqty kezdesýler ótkizdi. Sapar baǵdarlamasyn elimizdiń dıplomatııa vedomstvosy basshysynyń Germanııa Býndestagynyń túrli partııalyq fraktsııalarynyń ókilderimen kezdesýi ashty. Onda ekijaqty qarym-qatynastyń mańyzdy baǵyttary talqylanyp, halyqaralyq qatynastardyń ózekti máseleleri boıynsha pikir almasyldy. Germanııalyq depýtattar Qazaqstannyń Ortalyq Azııadaǵy mańyzdy rólin ataı otyryp, Elbasynyń «Qazaqstan-2050» Strategııasynda josparlanǵan basymdyqtarǵa joǵary baǵalaryn berdi.
***
«Sanaýly aıdan soń UBT atty synaq bastalady. Áıtkenmen, synaqtyń qolǵa alynyp, iske asyrylǵanyna birneshe jyldyń júzi bolsa da, UBT-nyń aınalasyndaǵy shý basylar emes. Ótken aptada Májilis depýtattary Bilim jáne ǵylym mınıstri Baqytjan Jumaǵulovqa birneshe usynyspen shyqty. Al oqýshylar synaqqa barynsha daıyndalyp álek», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Ulttyq biryńǵaı testileýdi qolǵa alǵanymyzǵa toǵyz jyl bolsa da, synaqtyń aınalasyndaǵy kıkiljiń basylar emes. Tipti jyl saıyn ata-analar men talapkerler sergeldeńge túsetini aıan. Jyl saıyn testileýge enetin tapsyrmalar tolyqtyrylyp, UBT-ny tapsyrý tártibi de ózgerip keledi. Ár jylda túrlenip shyǵatyn UBT oqýshylar men ata-analardy, tipti mektep muǵalimderin de áýre-sarsańǵa salyp keledi. Ótken aptada Májilis depýtaty Gúlmıra Isembaeva synaqqa engen besinshi pánniń baly da eseptelý kerektigin aıtty. «QR Bilim týraly zańyna sáıkes memlekettik til men orys tili - 2008 jyldan beri testileýge engen mindetti pánder. Áıtse de, orystildi mektepterde besinshi pán retinde tirkelgen qazaq tilinen, qazaqtildi mektepterde orys tilinen jınaǵan ball joǵary oqý ornyna qabyldaný barysynda eskerilmeıdi. Bul teńsizdik týdyryp, pánder arasynda dıskrımınatsııa týdyrady» dedi halyq qalaýlysy. Rasynda, oqýshylar baryn salyp, jantalasyp daıyndalǵan kezde besinshi pándi eskermeý ábestik bolar. Onyń ústine bir baldyń álegi «Altyn belgige» talpynǵan oqýshynyń baǵyn baılaýy ábden múmkin. Osy bilim synaǵy jaıynda jazylǵan maqala basylymda «UBT - tabys kózi me?» degen taqyryppen berilip otyr.
Osy basylymda «Shaldy túsirgen «shataq» jigit» atty maqala kópshilik nazaryna usynyldy. Atap aıtqanda, Almatyda belgili rejısser Ermek Tursynovtyń shyǵarmashylyq keshi ótti. Sońǵy jyldary elimizge «Kelin» jáne «Shal» fılmimen tanymal bolǵan rejısser óziniń shyǵarmashylyǵy men ómiri týraly kóptiń kóńilinde júrgen suraqtarǵa jaýap berdi. Ermek Tursynov óziniń nashar stýdent bolǵanyn aıta kelip, qıqar minezi úshin oqýdan da shyǵyp qalǵanyn jasyrǵan joq. Kezinde QazMÝ-dyń jýrnalıstıka fakýltetiniń dekany Temirbek Qojakeev: «Tursynov, sen meniń qara tizimimde ekinshi tursyń» dep aıta bergen soń, «aǵaı, onda birinshi bolyp kim tur?» dep surapty. Sonda ǵalym-ustazy: «Ol baıaǵydan beri túrmede otyr» dep jaýap beripti.
***
«Alash aınasy» gazetiniń jazýynsha, elimizdegi júrgizilip jatqan qurylystardyń sapasyna qatysty aıtylar syn jeterlik. Tipti memlekettik baǵdarlama aıasynda salynǵan qurylystardyń da sapasynyń syn kótermeýi qurylys salasyna qatysty zań qabyldaý qajettigin sezdirgendeı. Osy oraıda elimizdiń birqatar mamandary «bıýdjet qarjysyna salynatyn qurylystar men joldarǵa mindetti kepildik merzimin zańmen bekitý kerek» degen usynys aıtýda. Áıtse de «qatań tártip pen tıisti baqylaý joq jerde kez kelgen zań álsiz» dep zań qabyldaýdan buryn osy saladaǵy qadaǵalaý jumystaryn kúsheıtý qajettigin aıtatyndar da joq emes. Basylymnyń turaqty oı-kókpar aıdarymyzda atalmysh salanyń túıtkildi tustaryn ortaǵa salyp, eki jaqtyń pikirin salmaqtap kórgen edik. Sarapshylar ár túrli pikirde. Osy oraıda gazet «Bıýdjet qarjysyna salynatyn qurylystar men joldardyń mindetti kepildik merzimin zańmen bekitý kerek pe?» degen máseleni kóterip otyr.
«Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń spırt ishimdikterin tutynýǵa qatysty álem boıynsha júrgizgen arnaıy zertteýinde Qazaqstan 188 eldiń arasynan 34-orynnan kóringen. Orta Azııa elderin saralasaq, bul tizimde Qyrǵyzstan - 106-ynshy, Túrkimenstan - 114-inshi, Ózbekstan - 131-inshi, al Tájikstan 134-orynnan kóringen. Tipti bir jarym mıllıard halqy bar Qytaıdyń ózi júrgizilgen monıtorıngide 95-orynda tur», dep jazady «Alash aınasy». Endi araq ishýden alǵa shyǵyp turǵanymyz mamandardy ǵana emes, Májilis depýtattaryn da alańdatyp tur. Jaqynda araqqa degen alǵyrlyǵymyzdyń tipti Májilistiń minberinde sóz bolyp, arnaıy depýtattyq saýalǵa arqaý bolýy máseleniń kúrdeliligin ańǵartsa kerek. Dál qazirgi tańda jan basyna shaqqanda elimizdegi árbir azamat shamamen 30 lıtr syra, 11 lıtrge jýyq spırt tutynady eken. Osydan keıin halqymyz ýlanyp jatyr demeske shara joq. Alaıda ultymyzǵa tónip turǵan qaýiptiń aldyn alý sharalary kóńil kónshitpeıdi. Qala ishinde ońdy-soldy ilingen syra men araq-sharaptyń jarnamasynan kóz súrinedi. Olardyń baǵasy da qoljetimdi. Tipti sonyń ózine aqshań jetpese, araq-sharap óndirýshiler syrtqy túri 50 gramdyq qyrly stakandaı, mólsheri de aqshasyna saı túrlerin oılap tapqan.