«UBT-nyń eń uıatty suraǵy» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 6 maýsym, juma kúni respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jaryq kórgen ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

Keshe Túrkııanyń Bodrým qalasynda Túrkitildes memleketter Yntymaqtastyq keńesiniń Memleket basshylary deńgeıindegi tórtinshi sammıti ótip, onyń qorytyndysy boıynsha Yntymaqtastyqty odan ári damytý týraly deklaratsııa qabyldandy, dep habarlaıdy « Egemen Qazaqstan » gazeti.

«Sammıtte Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev sóz sóıledi. Qazaqstan Prezıdenti óz sózinde Túrki keńesi halyqaralyq uıym retinde naqty nátıjelerge qol jetkizgenin jáne barlyq múshe-memleketterdiń ıgiligi úshin onyń jumysyn odan ári kúsheıtý qajettigin aıtty. Nursultan Nazarbaev túrki áleminiń damýyna serpin berýge tıis tórt baǵytqa nazar aýdardy. Sonyń birinshisi retinde Qazaqstan Prezıdenti túrkitildes elderdiń eko­nomıkalyq áleýetin ashý máse­lesin atap ótti. Táýelsiz alty mem­lekettiń ishki jalpy óniminiń jıyntyq kólemi 1 trıllıon 200 mıl­lıard dollardan asady. Sóıte tura, Qazaqstannyń syrtqy saýda aınalymynda 5 eldiń úlesi nebári 6% ǵana. Sondyqtan bizge ortaq eko­nomıkalyq áleýetimizdi barynsha nyǵaıtqan jón, dedi Nursultan Nazarbaev», - delingen maqalada. ***

« Aıqyn » basylymynyń búgingi sanynda « Túrki jurty túrki odaǵyn qura ala ma? » atty taqyryppen saraptamalyq maqala jaryq kórdi.

Aıta keteıik, osydan biraz jyl buryn Elbasy «Túrki memleketteriniń odaǵyn qursaq» degen oı tastaǵan.

«Árıne, dál qazir Túrki jurty saıası ne bolmasa ekonomıkalyq odaqqa aınalyp ketedi dep aıtý qıyn bolar. Bul óte uzaq júretin úderis qoı. Al mádenı, rýhanı birlestikke, odaqqa aınala alady. Buǵan qarsy ýáj aıtý múmkin emes. Óıtkeni myńdaǵan jyldyq tarıhymyz bir, tamyrymyz bir, mádenıet ortaq. Osy jaǵynan kelgende «ıá» deýge bolady. Qazir munyń alǵy­sharttary jasalyp jatyr. Jalpy, «Túrki odaǵy túptiń-túbi qurylýy múmkin be?» degen saýalǵa saıasat­tanýshylardyń pikiri ártúrli», - delinedi maqalada.

« Aıqyn » gazetiniń taǵy bir maqalasy mektep túlekteriniń nazaryn aýdartary sózsiz. Sebebi ol Qazaqstandaǵy tapshy mamandyqtarǵa qatysty bolyp otyr.

«... jyl saıyn Úkimettiń tapsyrysy - 34-35 myńnyń aına­la­synda. Bıylǵysy 34 myń 65 grant. Onyń 12 myńy - tehnıkalyq maman­dyqtarǵa, 5 myńy - pedagogıkalyq, 2600-ge jýyǵy aýyl sharýashylyǵy ma­mandyqtaryna bólindi. Ǵylym jáne bilim mınıstrligi memlekettik tapsyrys ekonomı­ka­myz­dyń suranysyna meı­linshe saı ja­salǵanyn aıtady», - dep jazady basylym « Qazaqstan qandaı kadrlarǵa zárý » atty materıalda.

Osy tusta «byltyr nemese onyń al­dyńǵy jyldardaǵy bilim granttary qandaı mamandarǵa bólinip edi?» degen oryndy saýal aldan tosady. Byltyr 35 053 stýdent memlekettik grantqa qol jet­kizdi, bıylǵymen salystyrǵanda, 1 myń 62 grantqa kóp. Byltyr 6164 bola­shaq muǵalim grantyn ıelense, bıyl olardyń sanyn 1 myń 164 mamanǵa qys­qartty. Ma­mandar bul sheshim búgingi kún­niń ól­shemimen salystyrǵanda, durys qabyl­danǵan dep otyr. Sebebi bilim sa­lasy mamandaryna grant sanynyń kóptigi ba­lalardyń mamandyqqa emes, «tegin oqý­ǵa» degen yqylasyn kúrt ósirip ji­bergen.

Sonymen birge «Aıqyn» «UBT-nyń eń uıatty suraǵy» taqyrybymen testileý barysynda anyqtalǵan soraqy saýaldyń baryn jazýda. «Ulttyq biryńǵaı test ultty uıqysynan oıatty. «Almatydaǵy syra zaýyty qashan ashyldy?» degen de soraqy suraq bar eken. Bul suraqtyń jaýabyn Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipovtiń ózi de bilmeı, tilshilerdiń aldynda qara terge tústi. Mınıstr «Apellıatsııalyq komıssııaǵa shaǵymdansyn» dep mińgirle­gennen basqa túk te aıta almady. Sonda bilim salasyna Almaty syra zaýytynyń qandaı qatysy bar? Álde Sárinjipov myrza salqyn syrany siltegendi unata ma? Álde bul syra zaýytynyń jarnamasy ma?!», - delinedi maqalada.

*** Semeı ıadrolyq synaq polıgonynyń jabylýyna túrtki bolǵan «Nevada - Semeı» halyqaralyq antııadrolyq qozǵalysynyń qurylǵanyna bıyl 25 jyl toldy, dep habarlaıdy «Túrkistan» basylymy.

«1989 jyldyń 28 aqpanynda qurylǵan «Nevada-Semeı» qozǵalysy óziniń basty maqsaty - Semeı polıgonyn jabýmen ǵana aınalysqan joq sonymen qatar ıadrolyq qýatqa ıe basqa elderdi de osynaý úlgili tájirıbege talpyndyrdy. «Árbir jary­lystan keıin jer astyndaǵy syzattardan ýly gaz áýege jaıylyp, birneshe ondaǵan shaqyrymdarǵa sozylǵan qalyń bult paıda boldy. Ǵalymdardyń esepteýinshe, bul qara bult jeldiń baǵytymen dalaǵa ketýi tiıs edi. Alaıda shopandar aýylyna qaraı oıysqan ýly gaz jel ótimen áskerı qalashyq pen Semeı qalasyna qaraı bet alǵan. Bul aqıqatty Oljas Omarulyna armııalyq avıatsııa ushqyshy aıtady. Sol kezde jańadan qurylyp jatqan qozǵalys belsendileri KSRO Joǵarǵy Keńesine hat jazý kerek dep sheshti. Alaıda birinshi hatpen, birinshi qozǵalyspen eshteńe sheshile qoıǵan joq. «Biraq halyq ta, bılik te bul qaýipti synaqtardy toqtatýdyń mańyzdylyǵyn túsine bastady. Semeı polıgonynyń jabylýy qyrǵı-qabaq soǵystyń aıaqtalýynyń basty sımvoly boldy», - dep eske alady belgili aqyn Oljas Súleımenov. Bul sımvolǵa Amerıka da ún qatty. 1991 jyly Semeı polıgony jabyldy, 1992 jyly Amerıka Nevadadaǵy óz polıgonynda synaqtaryn toqtatty. Odan ári barlyq polıgondar toqtaǵan bolatyn», - deıdi maqala avtory.

*** Resmı tilde shyǵatyn basylymnyń biri - «Ekspress K» óziniń búgingi sanynda jarııalanǵan «Pıanye dengı» atty maqalada májilismen Nehoroshevtiń qyzyq usynysyn tilge tıek etip otyr.

«Májilismen Vladımır Nehoroshev alkogolge memlekettik monopolııa engizýdi usyndy. Óziniń «qanatty sózderimen» kózge túsetin depýtat «mas» aqshalar arqyly ult densaýlyǵy men memqazynany toltyrýǵa bolady dep otyr. Nehoroshevtiń ózi jıyrma jyl boıy aýzyna alkogoldik ishimdik tatpaǵanyn alǵa tartty. Májilismenniń dana basynda osyndaı batyl ıdeıalardyń týyndap jatýy da sonyń esebinen bolsa kerek», - deıdi basylym.