Túsimde de rolde oınap júremin – Nurlygúl Jubatova
-Nurlygúl Ótemisqyzy, óner jolyna túsýine ne sebepshi boldy, aldymen osyǵan toqtalsańyz?
-Ákeniń qanymen kelgen óner ǵoı dep oılaımyn. Ákem Ótemis aýyzeki óleń shyǵaryp, qurdastaryn ótkir tilmen shymshyp, dombyramen án salyp, kóptiń ortasynda júrgen adam edi. Jastaıymnan ónerge jaqyn bolýdyń arqasynda teatrǵa keldim.
-Óz ómirińniń esten ketpeıtin qyzyqty sátterin eske alsań?
-Qyzyqty sátter kóp qoı. Teatrǵa baılanystysyn aıtaıyn. Ár qoıylymǵa, ár shyǵatyn rolime daıyndyq kezinde ylǵı da tús kóremin. Túsimde mindetti túrde sahnaǵa keshigip, jete almaı, qara terge túsip, oıanamyn. Birazǵa deıin esimdi jııa almaı otyratyn kezim kóp bolady. Sondaı tústerimniń biri sahnada Qozy Kórpesh-Baıan sulýdyń ázirligi eken deımin. Sahnaǵa jete almaı kelemin. Áreń jetsem, sahnada Qarabaı júr. Eshkimdi sóıletpeıdi. «Túsh-sh-sh, túsh-sh-sh, tynysh» degen sybyryn estımin. Kózimiz baqyraıyp, bárimiz turmyz. «Nege?» dep ymmen surasam, «Maldarym uıyqtap jatyr. Malymdy úrkitesińder», deıdi. Rolge birjola berilip, kirigip ketýden de adam osyndaı tús kóretin bolar.
Sahnada mańdaıyma, baǵyma buıyrǵan biraz roldi somdadym.
-Sońǵy kezde rejısserlik qyryńyzben de kórine bastadyńyz. Jýyrda «Aǵash otyrǵyzý» atty spektaklińizdiń premerasy boldy. Akterlik pen rejısserliktiń aıyrmashylyǵy nede dep oılaısyz?
-Iá, qazir sahnada úsh jumysym júrip jatyr. Ár mamandyqtyń óz qıyndyǵy bar. Akterlik ónerde ár rolimniń ishten somdalyp shyǵýyna kóp salmaq túsiremin. Rejısser bolsań, jalpy spektakldiń jobasyna, aıtar oıyna, sahnalyq sheshimine mán beresiń. Jaýaptysyń. Qaı-qaısysy da ońaı emes. Ónerdiń joly únemi shyńdalýdan turady ǵoı.
-Óz otbasyńyz da ónerge jaqyn ǵoı?
-Otbasynda eneniń qolynda otyrǵan kelinmin. Joldasym Arman Imashev ta shyǵarmashylyq adamy, sýretshi. Qyzym men kúıeý balam – Qalekeı teatrynyń ártisteri. Ulym Dosjan anımatsııalyq ónermen aınalysady. Kishi qyzym da sýret ónerinde. Qysqasha osy.
-Bıyl eńbegińiz janyp, Prezıdenttiń qolynan «Parasat» ordenin aldyńyz, sol kezde qandaı kúıde boldyńyz, bul joǵary marapat qosymsha jaýapkershilik júkteıtin shyǵar?
-Árıne. Degenmen «Parasat» ordeni men úshin kútpegen marapat boldy. «Marapatqa ótken ekensiz, elordadan Prezıdenttiń qolynan alasyz, jınalyńyz» degendi estigende, «Mássaǵan, myna jumystyń bárin qalaı tastaımyn?» dedim. Tipti shyn ekenin áli túısinip turǵanym joq. Onyń ústine qandaı marapat ekenin Oraldaǵylar aıtpady. Men suramadym. Biraq oıym eńbek sińirgen qaıratkerlik degendi meńzep turdy. «Sol shyǵar» dedim ishimnen.
Memleket basshysy áýeli Táýelsizdiktiń 30 jyldyq merekesimen quttyqtap, keıin Eńbek Eri Ákim Tarazı aǵamyzdan bastap bárin marapattap jatty. «Parasat» ordenimen Jubatova Nurlygúl marapattaldy» degende, «Shatasyp ketken joq pa eken» dep oılap qalyppyn. «Bul ne degen úlken marapat, qalaısha men?!» dep qabyldaı almaı turdym. Keýdeme taqqanda da, sol jerden shyqqanda da, kópke deıin sondaı oıda boldym. Boıymdy da, oıymdy da jaılap úıretip, qýanyshymdy alǵash baýyrym Máýletpen bólistim.
Meni osyǵan laıyq dep usynǵan jandarǵa alǵysym sheksiz. Bul marapat júkti eki ese moınyma artqandaı boldy. Kórkemdik jetekshi bolyp máńgi otyrmaımyn ǵoı. Osy berilgen ýaqytta óz isimdi abyroımen atqaryp, aınalama halimniń jetkeninshe ádil bolǵym keledi.
Alda jospar kóp. Bárin de ujymmen birlesip atqarsaq deımin. Instıtýtta birge bilim alǵan grýppalastarym da bar osy teatrda. Bir kemeniń ishindemiz. Ataq ta, marapat ta osyndaı jalyndap turǵan shaqtarynda kelse eken deımin.
-Áńgimeńizge rahmet.
Nurlygúl Ótemisqyzy Jubatova 1975 jyly qazirgi Kaztalov aýdany Kókterek aýylynda dúnıege kelgen.
BQO Dáýletkereı atyndaǵy óner ınstıtýtynyń rejıssýra bólimin bitirgen.
1997 jyldan bastap BQO qazaq drama teatrynda aktrısa bolyp jumys istep keledi.
Halyqaralyq «Shabyt» festıvalinde kórkemsóz oqý sheberligi boıynsha birinshi orynǵa ıe bolyp, laýreat ataǵyn aldy. Respýblıkalyq kórkemsóz oqý festıvalinde ekinshi márte jeńimpaz atanǵan.
2015 jyly QR Mádenıet mınıstrliginiń «Mádenıet salasynyń úzdigi» tósbelgisimen marapattaldy.
2016 jyly Atyraý qalasynda ótken aqyn, dramatýrg Iran-Ǵaıyptyń «Máńgilik eldiń altyn adamy» respýblıkalyq teatrlar festıvaline qatysyp, «Máńgilik eldiń altyn adamy» dramalyq dastanynda Qazyna obrazyn joǵary deńgeıde somdaǵany úshin «Eń úzdik áıel adam beınesi» atalymyn jeńip aldy.
2017 jyly Makedonııanyń Veles qalasynda ótken «Stobı-2017» halyqaralyq teatrlar festıvalinde H.Mıýllerdiń «Fıloktet-Medeıa» qoıylymymen baryp, «Eń úzdik áıel adam beınesi» atalymyna ıe boldy.
2017 jyly Táýelsizdik kúnine oraı Salalyq mádenıet, sport jáne aqparat qyzmetkerleri kásiptik odaǵynyń «Eńbek dańqy» tósbelgisimen marapattaldy.
Sońǵy jyldary rejısser retinde «Aıalap ótem», «Ańyz bolǵan abysyndar» jáne «Aǵash otyrǵyzý» spektaklderin sahnalady.
Qazirgi kezde Nurlygúl Ótemisqyzy – teatrdyń kórkemdik jetekshisi. Teatr qaıratkerleri odaǵynyń múshesi.
Eske sala keteıik, budan buryn BQO qazaq drama teatrynda jańa premeranyń qoıylymy bolǵanyn jazǵan edik.
