«Túsiktiń túri kóp, biraq bári de qaýipti» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Monakonyń Joǵary mártebeli ǵızatty Knıazi Alber ІІ Qazaqstanǵa resmı sapar jasaıtyn bolady. Atalǵan shara aıasynda Astanadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda «Monako Hanshaıymy Greı Kellıdiń dáýiri» atty kórme ótedi dep kútilýde. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń shaqyrýymen ústimizdegi jyldyń 2-5 qarashasy kúnderi Qazaqstanǵa resmı sapar jasaıtyn Monako Knıazdiginiń basshysy Alber ІІ Astanada ǵana emes, sonymen qatar, Almatyda da bolady eken. Resmı sapar aıasynda birqatar joǵary deńgeıdegi kezdesýler ótkizilip, qyzǵylyqty mádenı sharalar uıymdastyrylatyny belgili bolyp otyr. Sonyń biri - elordadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda ústimizdegi jyldyń 4-30 qarashasy aralyǵynda ótetin «Monako Hanshaıymy Greıs Kellıdiń dáýiri» atty kórmesi. Atalǵan sapar aıasyndaǵy máseleler «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Monako knıaziniń sapary» atty materıalda.
Osy basylymnyń jazýynsha, sońǵy juma Almatyǵa elimizdiń ár qıyryndaǵy eń úzdik ustazdardy jınady. Alǵash ret ońtústik astanada «Qazaqstannyń eń úzdik ustazdarynyń keshi» atty respýblıkalyq forým ótti. «Almatynyń qaq ortasyndaǵy «Rixos» qonaqúıi - qaı jaǵynan alsań da saltanaty kelisken eń zamanaýı ǵımarattyń biri. Elimizge kelgen álemniń aıtýly qonaqtary men aýqattylary dál osyndaı bedeldi jerge túskendi táýir kóredi. Bul joly qymbat brendti otel elimizdegi eń qadirli mamandyq ıeleri - muǵalimderdi qarsy alýǵa barynsha daıyndalǵan eken. Qymbat qonaqúıdegi eń sándi saltanat zaly úzdik muǵalimderdi ǵana emes, zııatkerlik jáne shyǵarmashylyq elıta men BAQ ókilderin jınaǵan ǵajaıyp kesh boldy. Árıne, elimizdegi mundaı dárejedegi keshti ótkizýge Bilim jáne ǵylym mınıstrligi uıytqy boldy. Al «Jyldyń úzdik ustazy-2012» ataǵyna laıyq jandar kásibıligimen jáne sol kásipke degen súıispenshiligimen, adaldyǵymen, muǵalimdik darynymen, shákirtine degen erekshe qarym-qatynasy sııaqty birqatar qaǵıdattar ólshemimen anyqtalǵan»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti.
Bilim jáne ǵylym mınıstri Baqytjan Jumaǵulov Elbasynyń barsha ustazdar qaýymyna arnaǵan quttyqtaý sózin jetkizip, «Úzdik pedagog-2012» baıqaýynyń jeńimpazdaryn marapattady. Bul jónindegi materıal basylymda «Mıllıoner muǵalimder - alǵashqy aqsúıekter balynyń qadirli qonaqtary» atty taqyryppen jarııalandy.
***
«Jas qyz túsik jasapty» degen sózdi estisek, selt etpeıtin boldyq. Jasandy túsikke buryn úrke qarasaq, búgin bul qalypty jaǵdaıǵa aınaldy. Álem boıynsha jasalatyn túsiktiń saldarynan kóz jumǵan názik jandylardyń 14 paıyzynyń jasy 20-ǵa tolmaǵan boıjetkender eken. Jalpy, jer-jahanda jylyna 45 mıllıon túsik jasalady, al onyń 19 mıllıony áıeldiń densaýlyǵyna zaqym keltiredi. 5 mıllıonǵa jýyq áıel túsik saldarynan dertke shaldyqqan»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda. Keı derekterge súıensek elimizde jyl saıyn 200 myńǵa jýyq sharana jaryq dúnıeni kórmeı-aq, ana qursaǵynda tunshyǵady. Ózekti máseleni kóterip otyrǵan bul maqala gazette «Túsiktiń túri kóp, biraq bári de qaýipti» atty taqyryppen berildi.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Aqtaýdaǵy sot taǵy da qandaı derekterdiń betin ashty?» atty maqala jarııalap, kókeıkesti másele kóterdi. Basylymnyń jazýynsha, Aqtaýda «Alǵanyń» músheleri V.Kozlov pen S.Saparǵalıǵa, munaıshylar ereýiliniń belsendisi A.Ámınovke qatysty qylmystyq is boıynsha sot otyrysy aıaqtaldy. Aıyptaý boıynsha, olardyń, shyn máninde, áleýmettik arazdyqty týǵyzǵany, halyqty soǵan úgittegeni, Áblıazovtiń zorlyq-zombylyqqa jeteleıtin tapsyrmalaryn oryndaǵany anyqtaldy. Sot qoǵam aldynda budan basqa qandaı derekterdiń betin ashyp berdi? Bul turǵyda kásibı sarapshylardyń pikiri qandaı. Osy máselelerdi jan-jaqty taldaý maqsatynda gazet tilshisi sot barysynda keltirilgen derekterdi jipke tizgendeı tizip berdi.
Osy basylymnyń búgingi «Oı-kókpar» aıdarynda «Bıýdjet salasyndaǵy qyzmetkerlerdiń jelilik marketıngpen aınalysýyna múldem tyıym salý kerek pe?» degen taqyryp talqyǵa tústi.
Rasynda da búginde jelilik marketıngke jumysqa tartýshylar da, oǵan óz erkimen kirýshiler de, bireýdiń kúshteýimen barýshylar da jeterlik. Onyń sebebi san qıly. Bireýler úshin ol jalǵyz ǵana kúnkóris kózi bolsa, ekinshiler bul kásipti qosymsha tabys retinde paıdalanady. Biraq keı mekemede basshylardyń jelilik marketıngke qol astyndaǵylardy májbúrlep tartý oqıǵalar da jıi kezdesýde. Mundaı keleńsiz jaıtty boldyrmas úshin, bálkim, bıýdjet qyzmetkerleriniń jelilik marketıngpen aınalysýyn shektegenimiz jón bolar? Bul suraqqa «Iá» dep Májilis depýtaty Maıra Aısına jaýap berse, «Joq» degenge óz pikirin T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy kolledjiniń basshysy Gúldana Saparǵalıeva jetkizdi.
