Tursyn Jurtbaı: Abaı toıy - ult úshin úlken rýhanı esep
«Ár halyqtyń, ulttyń búgingi kúnmen astasqan máselesin keshegimen, erteńgimen jalǵastyratyn uly tulǵalary bolady. Mysaly, búkil Germanııa úshin Geteden artyq eshkim joq. Olar tyǵyryqqa tirelgende de, ekonomıkalyq toqyraýǵa ushyraǵanda da osy Geteni birinshi orynǵa qoıyp, sol arqyly búkil ultty biriktiredi. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin de jermen-jeksen bolǵan eldi 10 jyldyń ishinde-aq qalpyna keltirdi. Japonııa da, Frantsııa da sondaı. Reseıdiń de Pýshkın men Tolstoı sııaqty uly tulǵalary bar. Biz úshin de kóne túrki jazýlary men Abaı ıdeıasy - sondaı uly qundylyq. Sondyqtan da, Abaıdyń týǵan kúnin, ár jylyn atap ótýge ádettenýimiz kerek. Abaıdyń 175 jyldyǵyn atap ótý - ult úshin úlken rýhanı esep», - deıdi ǵalym.
Jazýshy Abaı ıdeıasyn qazaqqa jat sanaıtyndardyń bar ekenin de qynjyla aıtty.
«Ókinishke qaraı, «Abaı ultyna túk bergen joq», «Abaı eshkim emes» degen bir saýatsyzdyqtyń shegine jetken delquly sóz byltyr búkil torapty jaýlap ketti. Bizdiń saýatsyzdanyp, mıǵulalanyp ketkenimiz sondaı, rýhymyzdyń ákesinen jelkene bastadyq», - deıdi abaıtanýshy.
Onyń oıynsha, Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy qarsańynda úlken úsh dúnıege basa mán berilýi kerek. Toıǵa daıyndyq áýeli sol 3 máseleden bastalýy shart.
«Eń birinshiden, Semeıdegi Abaıdyń murajaıyn 20 jylǵy eskirýden arshyp, qalpyna keltirý kerek. Mýzeıdiń ózine bir kezdegi Tóken Ibragımov sııaqty saraly basshy qajet. Jıdebaıdaǵy keshenniń keıbir jerlerinen tamshy aǵa bastaǵan. Ony jóndeýge aqsha úshin emes, ar úshin jumys isteıtin ujymdardy tartý qajet. Ekinshiden, Abaıdyń 150 jyldyǵy tusynda abaıtaný óziniń belgili bir deńgeıine jetti. Degenmen, áli de ushqalaqtyqtarǵa urynyp jatyrmyz. Mysaly, «ar» degen sózdi uıatpen, «qareket» degen sózdi is-qozǵalyspen shektep júrmiz. Abaıdy ıslam poetıkasymen taldaıtyn kez keldi. Úshinshiden, Abaıdy da kim kóringen basyp jatyr. 1957 jyly shyqqan kitap boıynsha jańa jınaq shyǵaryp jatqandar bar. Іshinde burmalaý órip júr. Meniń oıymsha, Abaıdyń óleńderin 1995 jylǵy akademııalyq basylym negizinde basý kerek. Ol basqalaryna qaraǵanda barynsha kámeletti. Memleket sondaı sheshim, pármen shyǵarýy kerek. Dúnıejúzinde Abaı týraly ne shyqty, sony saralasaq bolady. Abaıdy árkim baspaýy kerek. Osy 3 máseleni erterek eskerip, jedeldete qolǵa alsaq, mereıtoıǵa daıyndyq sol bolmaq. Qazaq qazir kúpti kezeńde tur. Osy kúpti kezeńde kóńilge senim bildiretin bir ıdeologııalyq másele - Abaıdyń toıyn toılaý. Osyǵan salmaqpen qaraǵanymyz jón», - deıdi Tursyn Jurtbaı.
