Túrkistanda Respýblıka kúnine arnalǵan «Qyran elim – Qazaqstan» merekelik is-sharasy ótti
Túrkistanda 25 qazan – Respýblıka kúni merekesine oraı «Qyran elim – Qazaqstan» atty saltanatty is-shara uıymdastyryldy, dep habarlaıdy Kazinform.
Ulttyq merekeniń máni ashylyp, otanshyldyq dáripteldi. Sharaǵa oblys ákimi Darhan Satybaldy arnaıy qatysyp, qala turǵyndary men qonaqtaryn Respýblıka kúnimen quttyqtady.
– Barshańyzdy Respýblıka kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyn! Biz, Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń Ulytaýda ótken quryltaıdaǵy sheshiminen keıin ekinshi jyly Respýblıka kúni ulttyq merekesin jańa mazmunda atap ótýdemiz. 1990-shy jyly 25 qazanda Qazaqstannyń memlekettik egemendigi týraly deklaratsııa qabyldandy. Egemendik deklaratsııasy – qasterli Táýelsizdigimizdiń negizi. Bul kún –eldigimizdi nyǵaıtyp, yntymaǵymyzdy arttyratyn aıshyqty mereke. Bul – ótken ǵasyrda azattyq jolynda sheıit bolǵan Alash arystarynyń jankeshti eńbeginiń jemisi. Táýelsizdik ońaılyqpen kelgen joq. Sondyqtan azattyqtyń, osy beıbit kúnniń qadirin bilý asa mańyzdy. Memleket basshysynyń Ádiletti Qazaqstandy qurý bastamasymen elimizde tyń bastamalar qolǵa alynyp, ekonomıkalyq, saıası reformalar júzege asýda. Túrkistan oblysy quryldy, Túrkistan ortalyq retinde qalyptasty. Bes jylda óńirde aýqymdy jumys atqaryldy. Aýyldardyń ınfraqurylymyn jaqsartý, gaz, turǵyn úı, bilim salalaryndaǵy ózekti máseleleri bar qurylys nysandaryn aıaqtaý baǵytynda naqty sheshimder qabyldanyp, jumystar atqaryldy. Óńirdiń ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq jáne týrıstik áleýeti arta tústi. Biz birligimizdi saqtap, ult múddesi jolynda eńbek etýimiz kerek. Ulttyq merekemiz – birligimizdiń negizgi temirqazyǵy! Otbasylaryńyzǵa amandyq, baq-bereke tileımin. Táýelsizdigimiz tuǵyrly bolsyn! – degen Darhan Satybaldy memleketti, óńirdi damytýǵa úles qosqan bir top azamatqa memlekettik marapattardy tapsyrdy.
Qoǵamnyń túrli salasynda eńbegimen daralanǵan azamattarǵa «Parasat», «Qurmet», ІІІ dárejeli «Eńbek Dańqy» ordenderi, sonymen qatar «Eren eńbegi úshin», «Erligi úshin», «Shapaǵat» medaldary men Qurmet Gramotalary tabystaldy. Eńbek adamdaryna qurmet kórsetildi.
Merekelik kesh maǵynaly ári mazmundy kontserttik baǵdarlamaǵa ulasty. Sharada elimizge tanymal óner juldyzdary men «Kongress holl» mekemesine jańadan qabyldanǵan ónerpazdardyń «Jana Lep!» dep at berilgen jastar tolqyny óner kórsetti. Teatrlandrylǵan qoıylymdar usynylyp, qazaqtyń tarıhynan syr shertildi. Qazaqtyń ulttyq aspaptarynan kúı kúmbirlep, otanshyldyq baǵytyndaǵy ánder shyrqaldy.
Túrkistan jurtshylyǵy Respýblıka kúnin tolaıym tabystarmen qarsy aldy. Bes jylda jalpy óńirlik ónim kólemi 2 esege artty. Bıylǵy jarty jyldyń qorytyndysymen jalpy óńirlik ónim kólemi 1,5 trln. teńgeni qurady. Aýyl sharýashylyǵynda 803 mlrd. teńgeniń ónimi óndirilip, ósim 2 paıyzdy qurady. Et eksporty boıynsha oblysy kósh basynda tur. Qarqyndy baý 5 myń gektarǵa endirilip, jylyjaılar 1640 gektarǵa jetti. Memleket basshysynyń tapsyrmasymen «Aýyl amanaty» jobasy iske asyrylýda. Búgingi tańda 12 mlrd. teńgege 2 070 joba qarjylandyryldy. Bıyl ónerkásip kólemi 681 mlrd. teńgeni qurady (4,7 paıyzǵa artty). Jyl basynan 669 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilip, 7%-ǵa artty. Bilim berý salasynda mektep tapshylyǵyn sheshý jáne 5 apatty, 6 úsh aýysymdy mektepter sanyn qysqartý maqsatynda 2023-2025 jyldar aralyǵynda 96 nysan salynady. Qurylysy keshikken 17 mekteptiń qarjylandyrý máselesi sheshilip, jumystar bastaldy.
Jyl qorytyndysymen, múldem aýyz sýy joq 18 eldi meken aýyz sýmen qamtylady, 28 eldi mekenniń tozyǵy jetken sý qubyrlaryn qaıta jańartý josparlanýda. Onyń ishinde 8 eldi mekenniń turǵyndary aýyz sýmen qamtylyp, tozyǵy jetken aýyz sý qubyrlary jańartyldy.
Oblys aýmaǵynda biraz jyldan beri sheshimin tappaı kele jatqan máseleler bar edi. Atap aıtqanda, qurylysy aıaqtalǵanymen, 33 eldi meken túrli sebeptermen tabıǵı gazǵa qosylmaı qalǵan bolatyn. Búginde 16 eldi meken tabıǵı gazben qamtamasyz etildi. Qalǵan 17 eldi mekendi jyl sońyna deıin gazǵa qosý josparlanǵan. Oblystyń ekonomıkalyq damýy qarqyndy ári josparlary aýqymdy.
